Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Trükitehnoloogia areng - referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Trükitehnoloogia areng - referaat #1 Trükitehnoloogia areng - referaat #2 Trükitehnoloogia areng - referaat #3 Trükitehnoloogia areng - referaat #4 Trükitehnoloogia areng - referaat #5 Trükitehnoloogia areng - referaat #6 Trükitehnoloogia areng - referaat #7 Trükitehnoloogia areng - referaat #8 Trükitehnoloogia areng - referaat #9 Trükitehnoloogia areng - referaat #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
referaat Trükitehnoloogiast ülevaatlikult läbi aegade. Alustan kiviajast ja jõuan nii tänapäevani välja. Käsitlen majanduslikke ja tehnoloogilisi uusi arengusuundasid.Seletan lihtsalt ja põgusalt lahti kuidas valmib siiditrükk ja kuidas valmivad litograafia teosed. Toon seoseid ajaloo ja tänapäeva vahel ning lõpus kirjutan välja palju häid allikaid, mida töö jooksul kasutasin.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
docx

Trükitehnoloogia üldõpingud (trükkalid ja trükiettevalmistajad)

rastripunktid on vähemmärgatavad. Samuti võimaldab see simuleerida suuremat värviruumi. (vt Värviruum)  Kuuevärvi protsess-süsteemi kasutatakse näiteks ka Giclée trükis kunstireprode valmistamiseks.  digis ja ofsetis 6. Ofsettrükimasina skemaatiline joonis, mis järjekorras värve üldjuhul trükitakse, miks?  4 värvilisel masinal : must, sinine, punane, kollane  1 värviline masin : CMYK  2värviline masin: 7. Trükitehnoloogia ajalugu. Millist tehnoloogiat saame pidada vanimaks, kes selle leiutasid ja millal?  trükkimine leiutati umbes 7. saj Hiinas. Trükiti puuplaatide abil, millesse lõigati reljeefsed tähed, kaeti värviga ning suruti vastu paberit. 11. sajandil alustati Hiinas juba eraldi trükitüüpidega trükkimist. Enam ei graveeritud tervet lehekülge korraga, vaid laoti lehekülg üksikutest graveeritud märkidest, mida sai korduvalt kasutada. 8

Trükitehnoloogia
thumbnail
22
odt

Printerid

Sindi Gümnaasium Madli Lillo 10a Printerid Referaat Sindi2009 SISUKORD 1.PRINTERI EELLUGU .....................................................................................................................2 2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN ................................................................................3 3. PRINTERITE LIIGITUS ................................................................................................................4 4. TÖÖKIIRUS ..............

Informaatika
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19. sajandil aga innovatsioonide levik kiirenes tunduvalt

Sotsiaalteadused
thumbnail
575
docx

Nimetu

Igati põhjalik tasuta abimaterjal ka siis lugemiseks, kui konkreetseid küsimusi parajasti ei ole - küll lugemise peale näpud sügelema hakkavad ja tehes ka küsimused tekivad. Kui peaksid õpingute käigus takerduma, siis oled teretulnud kasutama abi saamiseks Eneta kommuuniportaali foorumit www.eneta.ee/foorum. Kui jääd hätta programmide installeerimisega, tarkvara kasutamisega või Sul tekib mistahes muu Microsofti tehnoloogia kasutamisega seotud küsimus ja vajad nõu, siis Eneta foorumisse on kaasatud paljud asjatundjad sind abistama. Samuti peavad Veebistuudiumi lektorid ja korraldajad foorumitel silma peal ning katsuvad omaltpoolt murelikele pääseteid soovitada. Kuidas saada tööle koodijupp, mis ei tööta? Iga vähegi uue teema juures on selline küsimus täiesti loomulik. Saades aga katsetuste abil kotermannist võitu, on lootust, et järgmised samateemalised lõigud juba lihtsamalt lähevad.

Informaatika
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Autoriga on võimalik kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. „Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda.“ Foto allikas: „Inimese füsioloogia“, lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. Copyright 2012-2015 2 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid „Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime võimaldab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja

Üldpsühholoogia
thumbnail
317
pdf

Surmalähedased kogemused

seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. „Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda.“ Foto allikas: „Inimese füsioloogia“, lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. Maarjamaa Copyright 2012 – 2022 2 Inimese kehast väljumise tehnoloogia ja ülitsivilisatsiooniteooria alused SISUKORD SISSEJUHATUSEKS ....................................................................................................................................................... 4 1 INIMESE EKSISTEERIMINE ILMA BIOLOOGILISE KEHATA ..................................................................................... 5 1.1 INIMESTE KOGEMUSED KLIINILISES SURMAS ........................................................................................

elektromagnetism



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun