Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 SISUKORD 1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 1.......................................................................................................3 1.1 Mehhaaniline energia.................................................................................................................3 1.1.1 Tööülesanne.........................................................................................................................3 1.1.2 Töövahendid........................................................................................................................3 1.1.3 Katse käik............................................................................................................................3 1.1.4 Järeldused...........................................................
Teema:L.Koidula luulelooming. Eesmärk:tutvuda Koidula luuleloominguga. Meetod:individuaalne ja rühmatöö. Abivahendid:Luulekogu,L.Ruud,E.Mihailova"Eesti luule antoloogia"(venekeelne);õpik"Vanem eesti kirjandus". Sõnavara:põrm-,neiupõlvenimi- Tunni eesmärki õpetaja ei ütle.Õpilased peaksid tunni lõpus ise sõnastama tunni eesmärgi. I Evokatsioonifaas Korratakse eelmise tunni materjali L.Koidula elust.Selleks võib olla kordamisküsimused ; 10 väidet ,millele õpilased ainult jah või ei vastavad.Samuti võib olla eluloost tehtud lünktest.Töölehed nr 1-3. II Luuleloomingu ülevaade.Teema käsitluse faas. Lugeda õpikus lk 61-66.Koostada loetu põhjal lühikonspekst Koidula loomingust.Seose sellega,et õpikus olev materjal on liiga mahukas vene kooli lastele on vaja aidata neil leida tekstist kõige olulisem info.Selleks võiks olla kas lünktest ,kontrollküsimused või tabel.Tööleht nr 4. III Ühe luuletuse analüüs. Luuletus"Eesti muld ja Eesti süda" ...
Tekstülesanded kaaliumnitraadi (KNO3) Kui lahus on jahtunud, siis viiakse lahusesse väike lahustuvusest naatriumetanaadi kristall ning jälgitakse toimuvat. Mis 1. Leia kaaliumnitraadi toatemperatuuril küllastunud juhtub? Põhjendada nähtust! lahuse protsendiline sisaldus 2. 20 g KNO3 lisati toatemperatuuril 80 cm3 Tööülesanne nr 2 vett. Kas kogu sool Antud on sinist värvi hüdraatunud vask(II)sulfaat lahustus? Kas saadi CuSO4·5H2O. küllastumata või 2.1 Tuvastada veevaba vask(II)sulfaadi värvus, küllastunud lahus? kasutades aurustamist. 3
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: KRA 21 Üliõpilane: Dmitri Lebedev Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2014 Laboratoorne töö nr 2 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1. 4875 20,6 24,3 3,7 0,072 2. 4875 24,3 27,8 3,5 0,072 3. 4875 27,8 31,3 3,5 0,072 4. 4875 31,3 ...
juhtme liikumise suunda. Ühe juhtme liikumisest praktikas kasu ei ole, juhe tuleb pöörata raamiks. Ka ühest raamist pole kasu. Elektrimootori puhul on pandud jadamisi sadu ja tuhandeid raame (traat on keritud vastavale alusele) ja selle raamide jada pöördumisel magnetväljas muundubki elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mis ongi elektrimootori tööülesanne. Kruvireegel-näitab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermelise kruvi pööramise suunaga,kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund.Inklinatsioon-Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel olev nurk.Deklinatsioon-geograafiline ja magnetnõela abil määratud põhjasuuna vahel tekkinud nurk.. . .. . Vooluga juhet ümbritseb magnetväli. Liikuvate laengute ümber tekib magnetväli. Kui laeng seisab, siis näeme ainult el
Anu Alajärv Praktiline töö Tööülesanne: Reostaadi traadi aine määramine. Mõõtetulemused: ; Skeem: Arvutused: 1) Arvutan traadi pikkuse. 2) Arvutan traadi läbilõike. 3) Arvutan traadi ristlõike pindala. 4) Arvutan reostaadi takistuse R. 5) Arvutan traadi eritakistuse. ; Järeldus: Antud traadi eritakistus on 0,52. See eritakistus on sama konstantaani eritakistusega, mis on, seetõttu arvan, et tegu on konstantaanist traadiga.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Teaduskond: Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2009 Laboratoorne töö nr 1 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1. 4917 16,9 20,5 3,6 0,00712 2. 4917 20,5 27,7 3,6 0,00712 3. 4917 24,1 27,7 3,6 0,00712 4. 4917 27,7 31,2 3,5 0,00712 5....
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani seisundiaruanne 2. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Projektist.......................................................................................................................... 3 1.1.1 Projekti üldine taust............................................................................................ 3 1.1.2 Projekti olukord seisundiaruande esitamise tähtajaks.........................................3 2. Projekti korrigeeritud rollid............................................................................................. 3 3. Valminud tu...
töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas; vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus; korraldavad iseseisvalt oma töökoha ja vastutavad oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Põrandakatja ja plaatija Erinevused: plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine; põrandakatja põhiliseks tööülesandeks on viimistletavate pindade katmine erinevate materjalidega (PVC, tekstiil, parketid jne). Tööülesanne hõlmab ka viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist; plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, segukellu, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud jne); põrandakatja töövahendid on erinevad käsitööriistad (lood, käsilõikeriistad, liimikamm, haamrid jne), seadmed ja
LELOL Praktiline töö PN6 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN6.H1 Küsimused: 1. Mida on skeemis tarvis muuta, et seade jääks töötama kuni tema seiskamiseni? 2. Teha asendidiagramm. Vastused: 1. Nupplüliti asemele panna fikseeritavlüliti või võtta lüliti üldse süsteemist ära. 2. Asendidiagramm on selel PN6-1. Sele PN6-1 Sele PN6-2 Sele PN6-3
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukuj...
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr 1 Kaitstud: SOOLA INTEGRAALSE LAHUSTUVUSE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus arvutatakse. Töö käik: Kalorimeetrisse sukeldatakse ampulliga sool, vesi kalorimeetris on toatemperatuuril. Beckmanni termomeetri abil määratakse iga minuti järel vee temperatuur. Üheteistkümnendal minutil purustatakse ampull ning jälgitakse soola lahustumise mõju vee temperatuurile. Näidud võetakse kuni iga minuti järel muutub temperatuur ühepalju. Teoreetiline põhjendus, valemid: Soojusmahtuvus: C=c1g1+c2g2+c3v+c4g4 Eraldunud/neeldunud soojushulk: Erilahustuvussoojus Arvutused: Jooniselt leidsin lõigu EF ehk temperatuuri tegeli...
LELOL Praktiline töö EP2 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP2.H1 Küsimused: 1. Mida oleks tarvis muuta, et seade jääks pidevalt töötama kuni peatamiskäsuni? Vastused: 1. Pannes nupplüliti ST asemele fikseeritav lüliti. Sele EP2-1 EP2.H2 Küsimused: 1. Miks ei ole lülitite K1 ja K2 paralleellüliti olemasolu vajalik? 2. Mis juhtub, kui relee K2 NS kontakt K2.1 lülitada Y1 ahelasse? Vastused: 1. Sest antud süsteem töötab hästi. 2. Siis antud süsteem ei töötaks. Võttes K2.1 K1 ahelast ära ning vajutades A1 või A2 siis jääks K1.2 ja K1.1 suletuks ja annab Y pidevalt voolu peale. Ainult S1 ja S2 peal hoides liiguks silinder – asendisse. ...
= 9,71m/s² = 0,06m/s² f) Hindasime saadud tulemuste kvaliteeti; Kvaliteeti saame määrata antud valemiga: Lubatud vea protsent: Oma andmetega saame: Esinesid väheolulised juhuslikud vead. Esines suur süsteemiline viga, sest tegelik maa raskuskiirendus on 9,81 m/s2. Mõõtetulemuste kvaliteet on hea, sest hälve on alla ühe protsendi. KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1. Tööülesanne. Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töövahendid. Elektrooniline kaal, nihik, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud
RASKUSKIIRENDUS 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtja, mõõdulint. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud pendli õla pikkus ja võnkeperiood, arvutada raskuskiirendus. Määrata juhuslik ja süstemaatiline viga. Arvutamisel arvestada, et tegemist on matemaatilise pendliga. 4. Kasutatud valemid T = 2 5. Arvutustabelid l (m) n t (s) T (s) T² (s²) (m/s²) - (m/s²)
1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. 4. Kasutatud valemid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) m - silindri mass (kg) r - silindri raadius g - 9,81 t - aeg sin 0,085 l kaldpinna pikkus 5. Tabel. Katse l,m t,s m , kg d,m I , kg nr. 1. 0,940 1,87 30× 21,53× 1,9× 1.7× 2. 0,940 1,84 154× 24,96× 12× 12× 3. 0,940 1,83 89× 26,58× 7,7× 7,9× 4. 0,940 1,86 64× 32,93...
OHUTUSJUHEND RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMINE Enne raskuse tõstmist tuleb ülesanne kavandada ja selleks valmistuda. Veenduge, kas: raskuse teisaldamise sihtkoht on teada; sihtkohas ei ole takistusi; hoiate raskust kindlalt; käed, raskus ega käepidemed ei ole libedad; kellegi teisega koos raskust tõstes on teil mõlemal tööülesanne selge. Raskuse tõstmisel peaksite kasutama järgmist võtet: asetage jalad kahele poole raskust, nii et keha jääb raskuse kohale (kui see ei ole võimalik, püüdke olla kehaga võimalikult raskuse lähedal), kasutage tõstmisel jalalihaseid, ajage selg sirgu, tõmmake raskus kehale võimalikult lähedale, tõstke raskus üles ja kandke seda sirgete allapoole suunatud kätega. Lükkamine ja tõmbamine Oluline on, et:
Raskuskiirendus 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l -pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Katse l, m n t, s T, s T2, s2 g l, g- g l, nr. 1. 0,78 20 35,56 1,78 3,16 9,77 0,04 2. 0,56 20 30,50 1,53 2,33 9,51 0,25 3. 0,77 20 35,13 1,76 3,1 9,77 0,04 4. ...
HELI KIIRUS 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Ette antud sagedusel määrata lainepikkus, arvutada heli kiirus, heli kiirus C juures ja õhu moolsoojuste vahe . Võrrelda ja saadud väärtusi käsiraamatus toodud suurustega ja andke hinnang leitud heli kiiruse v arvulise suuruse täpsusele. 4. Kasutatud valemid Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v=
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Tõmbekatsed Tehnomaterjalide laborotoorsed tööd Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11a Üliõpilane: Andreas Sapas Tallinn 2010 Aruanne 1. Tööülesanne Tutvuda plastse ja hapra materjali käitumisega tõmbel ja määrata olulisimad tugevuskarakteristikud. 2. Tõmbediagramm ja katsetulemuste tabel Materj Mõõt Jõud, N al med, mm 1 Teras 30 40,90 5,60 3,06 7250 5750 - 9500 2 Messing 31,20 39,50 5,12 4,00 - - 8000 10750
1.Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Antud töös mõõdeti erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aega ja arvutati nende inertsmomendid. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Wk = Wk- Kineetiline energia m- silindri mass(kg) v- masskeskme kulgeva liikumise kiirus(m/s) I- inertsmoment - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: Mgh= h- kaldpinna kõrgus I= mr2 l- kaldpinna pikkus g- raskuskiirendus (9.81 m/s ) t- allaveeremise aeg 2 - kaldenurk (0.085) 5. Täid...
Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. Töövahendid Pendel, sekundimõõtja, mõõdulint. Töö teoreetilised alused ja katseskeem Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas (joonis A). Matemaatilise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt: l T 2 g Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmiselt: 4 2l g 2 T Töö käik. Mõõdetakse kuue erineva pendli pikkused l. Pendlid pannakse ükshaaval võnkuma mõnekraadise amplituudiga. Määratakse etteantud n võnke kestvus t. Lähteandmed kantakse töökäiku iseloomustavasse tabelisse (tabel 1). Katse nr l, m n ...
SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA LABORI ARUANNE FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Teedeehitus Tallinn 2019 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töövahendid Kaldpind, silindrite komplekt, nihik ning automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aja ja arvutame nende inertsimomendid. Katseandmete tabel Tabel. Silindri inertsmomendi eksperimendi mõõtetulemused mr 2 It= 2 I inertsmoment ( kgm² ) m silindri mass (kg) r silindri raadius g 9,81 t aeg sin 0,09 l kaldpinna pikkus 0,155 x 0,0024 It= 2 =0,122x10¯ 0,104 x 0,00198 It= 2 =0,051x10¯ 0,064 x 0,0328 It= 2 =0,086x10¯ 0,030 x 0,00215 It= 2 =0,017x10¯ (9,81 x 2,772 x 0,09) I=0,155x0,...
SILINDRI INERSMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Tallinn 2014 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Katse nr l, m t, s m, kg d, m I, kgm2 It, kgm2 1
Aruanne: 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mootmete mootmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Elektrooniline kaal,nihik,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Elektroonseid kaalusid,mille täpsused on korged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil. Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega . D=m/v S=a*b*c D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala S pindala 5. Täidetud arvutus tabel. Katse- materjal D1(mm) D2(mm) H(mm) V(mm3) M(g)/(kg) D(kg/m3) keha Al 56,12m 12,35m 6mm 14122,7mm 39g/0,039kg 2,76*103 ...
Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Töö teoreetilised alused Lainete levimise kiirus: , kus: v on lainete levimise kiirus, on lainepikkus, f on sagedus. Gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuse suhe: , kus on moolmass (õhu jaoks =29*10³kg/mol), v on lainete levimise kiirus, R on universaalne gaasikonstant (R=8,31 J/kmol), T on absoluutne temperatuur (°K) on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuse suhe. Heli kiirus mingil teisel temperatuuril: ,kus v on lainete levimise kiirus, t on gaasi temperatuur °C. Tabel Katse nr. f , Hz , cm In , cm In , cm ,m 1 19,5 23,3 3,8 2 23,3 26,8 3,5 3 26,8 30,1 3,5 ...
Inimeste ristimine Kuressaare kuningriigi saal Peetel “Jumala koda” juhitakse ja toetatakse kuulutustööd Peeteli pered - elavad ja töötavad koos, söövad üheskoos ning uurivad üksmeelselt koos Piiblit Täisajalised jumalateenijad, kristlikud mehed ja naised, kes on pühendunud Jumala tahte täitmisele ja kuningriigi huvide edendamisele Keegi ei saa palka, antakse eluruumid, söök ning kulude katteks toetusraha Kõigil Peetelis on oma tööülesanne Peetelites tehtava töö peamine eesmärk on teha Piibli tõde kättesaadavaks võimalikult paljudele Uskumused Piiblittõlgendatakse sõnasõnalt – kõrgeim Jumal Jehoova eitavad kolmainsust, põrgutuld ja surematut hinge suitsetamise ja vereülekande vastu kerge alkoholi tarbimine teatud kogustes keelduvad sõjaväeteenistusest ning riigilippudele auandmises AbiellutakseIssandas Tähtpäevade mitte tähistamine – paganlikud kombed
paljud rakud oma · Kudedest ülesannetega toime moodustuvad · Seepärast paiknevad elundid ühte tüüpi rakud kehas rühmadena · Sarnased rakud kehas moodustavad koed Elundid ja elundkonnad · Mitu elundit koos · Elundid koosnevad täidavad sageli üht kindlat tüüpi ülesannet rakkudest · Sarnase ülesandega · Igal elundil on oma elundid kehas kindel tööülesanne moodustavad ja selle ülesande elundkonnad täitmiseks sobiv kuju · Elundid on näiteks süda, kopsud, magu jne Tugi- ja liikumiselundkond · Luud- toetavad keha ja kaitsevad siseelundeid · Liigesed- luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist · Lihased- kinnituvad luudele, võimaldavad liikumist Vereringeelundkond · Süda- koosneb lihastest ja ta paneb vere soontes liikuma · Veresoontes voolav veri kannab toitained ja
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumal...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOOTSED TÖÖD Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-11 Üliõpilane: Indrek Kaar Kontrollis: lektor Peeter Otsnik Tallinn 2008 HELI KIIRUS. 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.Töö teoreetilised alused. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f sagedus. Meie arvutustes on f konstantne 4813 Hz Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , µ - ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ 2 Raskuskiirendus Õppeaines: füüsika Transpordi teaduskond Õpperühm: EA-11 B2 Üliõpilased: Risto Kägo Kristjan Kütt Kalmer Laine Kalmer Lastik Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. Töövahendid Pendel, sekundimõõtja, mõõdulint. Töö teoreetilised alused ja katseskeem Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas (joonis A). Matemaatilise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt: l T = 2 g Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmi...
1 RASKUSKIIRENDUS 1.1 Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 1.2 Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 1.3 Töö teoreetilised alused Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). 1.4 Arvutus tulemuste tabel Katse nr. I, m n t, s T, s T2, s2 gi, m/s2 gk-gi, m/s2 1 0,407 15 19,49 1,29...
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel Töö nr: FK16 KONSENTRATSIOONIELEMENDI UURIMINE Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23 SIOONIELEMENDI UURIMINE Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektroo soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektrom arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Teooria. Minu konsentratsioonielement: Sg / AgBr / KBr // KNO3 // AgNO3 /Ag Töövahendid. galvaanielement, voltmeeter Töö käik. Valmistasn galvaanielemendi. Mõõtsin elektromotoorjõudu. t, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva se elemendi elektromotoorjõud ja sell...
TTÜ Materjalide Uurimismeetodid Töö nr 1 Töö pealkiri: Metallograafilise lihvi valmistamine Üliõpilase nimi: Õpperühm KAOB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 8.04.2014 Tööülesanne: Valmistada metallograafiline lihv proovi struktuuri uurimiseks. Tööks vajalikud vahendid: Uuritav metallitükk; plastvormid-klambrid, kemikaalid ja abivahendid valamiseks; lihvimise töökohas lihvpaberid, veeanum, puhastamise paberid; suruõhukompressor proovide kiireks kuivatamiseks; poleerketas, poleerimisvedelik; valgusmikroskoop; söövitusvedelik, anum veega, vatitikud. Töö käik: Valmistame ise proovi. Selleks on vaja pisikest metallitükki, milleks oli Cu. Võtsime 6g dibensüülperoksiidi ja 3g tetrahüdrofurfurüül-2-metakrülaati ja segasime omavahel. Segu valasime silikonanumasse, kus oli ka meie Cu t...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ 2 Raskuskiirendus Õppeaines: füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11b Üliõpilased: Rait Land Raido Leemet Kaupo Kõrm Mikk Lohuväli Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtja, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused ja katseskeem Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas (joonis A). Matemaatilise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt: l T = 2 g Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus.
LELOL Praktiline töö eP1 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Vastata antud küsimustele. EP1.H1 Küsimused: 1. Milles seisneb loogilise tehte NING sisu? 2. Mis juhtub, kui seadme juhtimisel jääb üks või kaks lülitit mõjutamata? 3. Kirjeldada lülitusnupu põhimõttelist ehitust. 4. Millisel põhimõttel toimub elektriliselt juhitava jaoti siibri nihutamine? 5. Võrrelda NING tehte realiseerimist elektriliselt ja pneumaatiliselt (töö PN4 või PN5). 6. Tuua praktikast näiteid NING tehte kasutamise kohta. Vastused:
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE 1. Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töövahendid Elektrooniline kaal, nihik, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus. Arvutada iga katsekeha ruumala ja tihedus. Määrata katsekeha materjal. 3.1 Joonised Katsekeha1. Katsekeha 2. Katsekeha 3. Katsekeha 4. Katsekeha 5. Katsekeha 6. 4. Kasutatud valemid Silindri ruumala
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise ka...
LELOL Praktiline töö PN3 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN3.H1 Küsimused: 1. Millisel rõhul hakkavad kolvid silindris liikuma? 2. Mis juhtub, kui kolbide liikumisel rõhu suurendamine peatada, miks? 3. Milline on rõhk silindris, kui kolvid jõuavad plussasendisse? 4. Kas kolvid silindrites liiguvad sünkroonselt, mis on selle põhjus? 5. Kas kolbide liikumine on ühtlane (sujuv), mis on selle põhjus? Lähtudes katse tulemustest, arvutada: 6
TUTVUMINE ,,SEKRETÄR I, II" KUTSESTANDARDIGA Antud töös tutvusin ,,Sekretär I, II" kutsestandardiga. Töö eesmärk oli tundma õppida sekretäri kohustusi tulenevalt kutsestandardist ja end kurssi viia sekretärile vajalike teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomadustega. Mitme tööülesande täitmiseks on mitmed teadmised (dokumendihaldus, teeninduskultuur, töökeskkond) ning oskused (keeleoskus, arvuti kasutamise oskus ja koostööoskus) samad ja isikuomadused ning võimed on korduvalt vajalikud ( enamasti usaldusväärsus ). Omalt poolt lisaksin siiski oskusena juurde ka planeerimisoskuse, mida läheb vaja juhi ajakava planeerimisel ning ruumide ettevalmistamisel. Tabelisse vormistatud tööst olen saanud ülevaade sekretäri tähtsaimatest tööülesannetest. Töö tulemusena tean, millised teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused on vajalikud sekretärile tööülesannete täitmiseks. TABEL Tööülesanne Teadmised ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 19 Töö pealkiri: ZELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 07.03.2012 Tööülesanne: Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik: Nummerdatud kolbidesse pipeteeritakse 10 ml ettevalmistatud zelatiinilahust ning vastavalt tabelile 1 ülejäänud koostisosad järgides põhimõtet ,,hapet vette". Tabel 1 Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 1 4 1 0, - - - - - 0 5 KOH maht - - - - - 1 3 6 10 ml Vee kogus ml - 6 99, 1 9 7 4 - 5 0 Mõõdetakse ...
LELOL Praktiline töö EP4 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP4.H1 Küsimused: 1. Kas seade töötab vastavalt eelpool püstitatud nõuetele? 2. Milleks on tarvilik NA kontakt K1.2 paralleelselt käivitiga ST? 3. Milline on asendianduri TK ülesanne seadme juhtimisel? 4. Milleks on tarvilik aegrelee NS kontakt AR relee mähise K ahelas? Vastused: 1. Jah. 2. Vajutades lülitit ST annab see voolu K1-le mis lülitab sisse ka K1.2 mis annab voolu paralleelselt lülitiga ST. Põhimõtteliselt antakse releele voolu läbi enda lülitite. See on vajalik sellepärast, et K1 lülitaks iseennast välja, sest kui AR katkestab K1 ahelas voolu avaneb ka K1.2 ning AR-i uuesti sulgemiselt K1 enam voolu peale ei saa. ...
LELOL Praktiline töö PN1 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Tutvuda sele PN1-1 ja PN1-2 skeemidel toodud seadmetega ja määrata kasutatavate juhtimisseadmetevparameetrid. Koostada nõutav(ad) skeem(id), katsetada seadme mudelit töös ja leida vastused eelpool toodud küsimustele, kandes need tabelisse PN1-T1. Ühepoolse toimega silindri juhtimine. Millised on kasutatavate juhtimisviiside head ja halvad küljed? Sele PN1-1 Skeemidel: NL – nupplüliti, FL – fikseeritav lüliti, PN1
RASKUSKIIRENDUS LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 22.09.2015 Tallinn 2015 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (j...
LABORATOORNE TÖÖ ÜLDMÕÕTMISED Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamis kuupäev: 03.12.2014 Tallinn 2014 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Nihik Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja
RASKUSKIIRENDUS 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2 l g kus: l - pendli pikkus g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vnkeamplituudide korral,kui vnkumist vib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). joonis...
RASKUSKIIRENDUS. 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtja, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest korgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral,kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutati antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest. Füüsikalise pendli võnkeperiood T on arvutatav valemiga: kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass. ...
SILINDRI INERTSMOMENT. 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga Wk = mv²/2+ I²/2 (1) m - silindri mass (kg)
Laboratoorne töö nr.2 Elastsusjõu uurimine Töövahendid: 15 cm pikkune kummipael, kilekott, nööpnõel, 100 ml mahuga veemõõdutopsik, joonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats, tundmatu massiga keha, vesi. Tööülesanne: Uurime kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollime Hooke´i seadust ja määrame mingi keha massi. Teoreetiline eestöö: 1. Mis on elastsusjõud? Keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. 2. Millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? Elastseks võib lugeda tõmbe-, väände-, surve-, nihke-, paindedeformatsiooni. 3. Milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest? Selgita lähemalt ka seadust väljendavas valemis sisalduvate suuruste sisu? Seda väljendab Hooke´i seadus- kehas tekkiv elastusjõud on võrdelin...
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 15f Elektrijuhtivuse määramine Õpperühm: Kontrollitud: Arvestatud: Töö teostamise kuupäev: Joon. 13. Juhtivusnõud Tööülesanne Määrata elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus kontsentratsioonidel, millel mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis: nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja konstant, tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel ekvivalentjuhtivus lõpmatul lahjendusel. Töö käik Töös ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
