Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Töötuse Referaat - sarnased materjalid

kvartal, kvartalis, ksuse, taja, pension, elda, andjale, navu, kliline, udlus, vabu, teiselt, statistikaamet, palgat, liigitamine, imalik, henemise, ettevotlus, rangelt, tervikuna, rgeim, oktoobris, tartumaal, tjad, turult, tagasip, sealjuures, soovija, hinnangud, uuringus, imsuse, vaide, soodustamiseks, simustes, hemalt, juhtumid, pikemad, tagaj, toonud
thumbnail
20
pdf

Noorte tööpuudus referaat

Pärast kolmeaastast langust hakkas tööpuudus Euroopa Liidus 2008. aasta esimese kvartalis majanduskriisi tõttu tõusma. Sellest ajast peale on tööpuudus järsult tõusnud, eriti noorte seas. Joonis 1. Üldine ja noorte tööpuudus Euroopa Liidus 2000-2009, protsentides Allikas: Eurostat 2008. aasta esimesest kvartalist 2009. aasta esimese kvartalini kasvas noorte tööpuudus Euroopa Liidus 3,7 protsenti, üldine tööpuudus aga 1,5 protsenti. 2009. aasta esimeses kvartalis oli 15-24aastaste tööpuudus Euroopa Liidu 27 liikmesriigis 18,3 protsenti. See on märksa kõrgem kui üldine tööpuudus, mis oli 8,2 protsenti. Kogu Euroopa Liidus oli tööta 5 miljonit noort. Euroala 16 riigis oli noorte tööpuudus 18,4 protsenti ning üldine tööpuudus 8,8 protsenti. Euroalal oli tööta 3,1 miljonit noort (Eurostat, 2009). (joonis 1) Noorte tööpuudus kerkis kõigis liikmesriikides peale Bulgaaria, kus see langes 13,9 protsendilt 2008

Majanduspoliitika
122 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Töötus Eestis

.............................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Maal on naiste ja meeste töötuse erinevus mitmekordne Maapiirkondades on naiste töötus üldisest töötusest ligi kaks korda madalam, meeste oma aga viiendiku võrra kõrgem. Maal oli statistikaameti andmetel naiste töötuse määr III kvartalis 7 ja meeste oma 18 protsenti. Ka linnades ületab meeste töötus naiste oma, ehkki mitte nii palju. Meeste töötus oli linnades 15 ja naiste oma 11 protsenti. Statistikast selgub ka, et erinevused meeste ja naiste töötuses kasvavad vanusega. 15-24aastaste seas on meeste töötus 30 protsenti, mis on kahe protsendipunkti võrra samas vanuses naise omast kõrgem. 25-49aastaste meeste töötus on 15 protsenti, ületades samas vanuses naiste oma 4 protsendipunkti võrra

Majandus
45 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Töötus

olemasoleva palgataseme juures tööd teha, ei ole võimelised leidma sobivat tööd. Tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid Eestis alaliselt elavatelt tööealistelt isikutelt, s.o 15­74- aastastelt elanikelt. Juhusliku valiku teel valitakse 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse aadressbaasist leibkonnad, mille tööealisi liikmeid küsitletakse. Leibkond on põhiliselt ühel aadressil elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse. Igas kvartalis on uuringusse kaasatud umbes 2200 leibkonda. Töötuks (unemployed) loetakse isik, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: · on ilma tööta (ei tööta hetkel mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt); · on töö leidmisel valmis kohe (2 nädala jooksul) tööd alustama; · otsib aktiivselt tööd. Tööpuudse põhjused: Eesti tööturu järjest suurenev probleem on heitunud inimeste hulk. Tegemist on inimestega,

Majandus
87 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Töötus Eestis (Referaat)

Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. (Ibid) Siin kohal võib leida sarnasusi ka Eesti riigiga võrreldes, kuna on osa inimesi, kes on ennast töötuks registreerinud, kuid samas käib ka n.ö. ,,mustalt" tööl. 3. TÖÖTUSE STATISTIKA AASTATEL 2009-2011 3.1. Töötuse statistika Eestis 2011 aastal Töötuid oli 2011. aasta I kvartalis 99 000 ja töötuse määr 14,4%, teatab Statistikaamet. Üle poole töötutest on pikaajalised töötud, kes on tööta olnud aasta või kauem. Eelmisel aastal kiiresti vähenema hakanud töötus tänavu I kvartalis veidi kasvas. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis IV kvartalis vähenes 93 000-ni, kasvas tänavu I kvartalis 6000 võrra. 2010. aasta alguses 19,8%-ni tõusnud töötuse määr

Ettevõtluskeskkond
112 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Rootsi referaat

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-10 Rootsi Referaat Rannar Jantson Pärnu 2011 Rannar Jantson Rannar Jantson Rootsi Rannar Jantson Sissejuhatus Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Töötus

1993 64.1 69.1 59.1 6.0 6.6 5.2 1994 64.9 69.9 59.7 5.4 6.0 4.7 1995 66.2 71.3 61.1 4.9 5.2 4.6 1996 67.8 72.9 62.5 4.8 4.8 4.9 1997 69.5 74.5 64.4 4.1 4.0 4.2 1998 I kvartal 69.9 74.6 65.2 3.5 3.7 3.4 Tabel 7 Töötuse määr % vanuses 16-24 aastat noorte seas. . 1997 1998 Mehed 16-24 9.8 10.2 Naised 16-24 13.7 9.2 Keskmine 16-24 11.6 9.7 Riigi poolsed sammud töötuse vähendamiseks.

Makroökonoomika
27 allalaadimist
thumbnail
8
doc

TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS

Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. TÖÖTUSE STATISTIKA Tänavu II kvartalis tõusis töötuse määr 13,5%-ni. Aasta varem oli töötuse määr 4%. Tööga hõivatute arv vähenes aastaga 64 000 võrra. Eelmise aasta teisel poolel alanud töötuse kiire kasv selle aasta esimesel poolel jätkus. Töötute arv kasvas II kvartalis siiski vähem kui I kvartalis. Kui I kvartalis oli töötuse määr 11,4% ja töötute arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 26 000 võrra, siis II kvartalis tuli töötuid juurde poole vähem (13 000).

Majandus
58 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Töötus ja tööpuudus

Selleks on tarvis oma oskusi ja teadmisi kogu aeg arendada. Euroopa Liidu riigid on alati püüdnud seista hea selle eest, et ükski ühiskonna liige ei tunneks end tööjõuturult kõrvale tõrjutuna. See puudutab nii meeste ja naiste võrdõiguslikkust, võitlust soolise, rassilise ja rahvusliku diskrimineerimise vastu kui ka puuetega inimestele paremate töövõimaluste loomist. Tööpuudus märatseb Virus, Põlvas ja Valgas Töötuse määr oli 2008. aastal 5,5% ja IV kvartalis 7,6%. Maakonniti oli aastakeskmine tööpuudus suurim Ida-Virumaal ja väikseim Pärnumaal. 2008. aasta esimesel poolel 4% piires püsinud töötuse määr kasvas aasta teisel poolel hüppeliselt ja tõusis IV kvartalis viimase kolme aasta kõrgemaile tasemele. Aastakeskmine töötuse määr, mis aastatel 2001­2007 pidevalt kahanes, tõusis 2008. aastal 5,5%-ni. Aasta varem oli töötuse määr 4,7%. Maakonniti ulatus töötuse määr 4%-st Pärnumaal 10%-ni Ida-Virumaal

Majandus
119 allalaadimist
thumbnail
16
docx

MAJANDUSMÕTTE AJALUGU

MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Merkantilistlike teoori

Majanduse alused
74 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Majanduse alused

I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan

Majanduse alused
37 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Majandusõpetuse alused

1. Mida ütleb nõudluse seadus. -Kui hüvise hind tõuseb siis nõutavad kogused vähenevad. 2. Mis on asenduskaup? Mille hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. 3. Kaaskaup?- Kaup mida ostetakse koos teise kaubaga. Nt coka ja pitsa 4. Mida ütleb pakkumise seadus? Kui hüvise hind tõuseb siis pakutavad kogused suurenevad. 5. Mis on pakkumise hinna elastsus? Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) / (hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. 6. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on pakkumine hinnaelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile suurema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1, siis on pakkumine hinna mitteelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile väiksema p

Majandus
13 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Tööpoliitika Eestis ja Euroopa Liidus

Labour market training Töövahendus Employment services Ettevõtluse alustamise toetused Start-up assistance Palgatoetused Employment incentives Toetatud töö ja rehabilitatsioon Supported employment and rehabilitation Töökohtade loomine Job creation Ennetähtaegne pension Early retirement pension Töökoha rotatsioon ja töö jagamine Job rotation and job sharing 0 10 20 30 40 5 Joonis 2. Tööpoliitika kulutused Eestis ja Euroopa Liidus kululiigi järgi 2007. aastal Eesti 2007. aasta andmete kohaselt osales iga kümnes registreeritud töötu mõnes tööturumeetmes. Võib öelda, et võrdluseks teiste Euroopa Liidu riikidega kuulus Eesti madala

Majanduspoliitika
94 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Töö ja palk Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele Majanduslik sund töötasu näol Asjaolu, et elamiseks vajali- Töökohustus vangi- laagris; töökohustus ke hüviste omandamiseks endises N Liidus vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- lu, mida inimene võib Mõni inimene ei oska töö tegemisest saada Ilma tööta olla Eneseteostus ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS

Majandus
11 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Tööpuudus

Registreeritud tööpuudus(registered unemployment)- Arenenud riikidel on töötutel võimalik ennast tööturuametis ennast registreerida. Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri. Töötuse määr, I kvartal 2000 ­ III kvartal 2006; Graafik; Kasutatud kirjandus; Saar, I. Makroökonoomika, Sisekaitseakadeemia, loengukospekt http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/K oolitus/oppematerjal/mikmak.htm#26 http://et.wikipedia.org/wiki/Tööpuudus http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/ aktiivse.html http://www.stat.ee/index.aw/ Aitäh kuulamast!

Majandus
21 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh

Majanduse alused
158 allalaadimist
thumbnail
42
pdf

Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus

Kaks vastandlikku lähenemist tööturule Meeldetuletuseks: Neoklassikud (liberaalid)väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis võib

Majandus
54 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Majandus

olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata  pareto-efektiivsuse kriteerium – väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel  passiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, näiteks maksab töötu abiraha  pensioni I sammas – riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt  pensioni II sammas (ka kogumispension) – isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja  pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) – isiku individuaalsel säästmisel

Pangandus
33 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Majanduse alused

Majanduse alused Mis on majandusteadus? Majandus on osake igapäeva elust. Selle põhiprobleem on vajaduste ja võimaluste ebavõrdne suhe(Maslowi vajaduste hierarhia). Inimestel on füüsilised ja psühholoogilised vajadused. Majandusteadus (sotsiaalteaduste hulka kuulub) on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada uusi kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on vaja ressursse: · Loodusresurss · Kapital - hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid · Inimressurss e tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. · ettevõtlikus Alternatiivkulu-loobumiskulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Igal valikul on oma kulud ja tulud. Piiriprintsiip- kompromissi otsi

Majanduse alused
40 allalaadimist
thumbnail
24
docx

SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE

LOENG 14. nov 2011 Tööturg ja majanduspoliitika Majanduspoliitika eesmärk: ressursside (tootmistegurite) täishõive saavutamine Tööpuudus- tööjõu kui tootmisteguri osaline hõivatus - seos majandustsüklitega - ümberõpe, kvalifikatsiooni tõus - pikaajaline töötus Töötuse mõiste I Rahvusvaheline definitsioon · ILO (International Labour Organisation) · Eestis ILO metoodikaga tööjõu-uuringud (ETU) · 1995-1999 1x aastas, alates 2000 1x kvartalis II Rahvuslikud definitsioonid · Riigi tööturuametis registreeritud töötud · Töötu abiraha saajad (erinevad tingimused) ILO definitsioonid Töötaja on isik, kes uuritava perioodi (nädala) jooksul: a) On töötanud ja saanud selle eest tasu kas palgatöötaja, vabakutselise või ettevõtjana b) Ei töötanud ajutiselt, kuid säilitas formaalse sideme tööandjaga c) Töötas tasuta vähemalt ühe tunni pereettevõttes või talus Töötajate liigitamine

Majandus
377 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Majandusalused 2-KT ELA

1 RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Riigi majandusliku seisundi hindamiseks, analüüsimiseks, vajalike majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks vajatakse üksikasjalikku, kooskõlastatud informatsiooni. Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võ

Majanduse alused
15 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt

SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 09.09.2013 · Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud · Eamets ­ ,,Sissejuhatus majandusteooriasse" · Kontrolltööle registreerumine kohustuslik · Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline. · Sisendid (inputs) ­ lähevad musta kasti ­ päikesepaiste, inimesed. · Väljundid (outputs) ­ kasum, uus info, looduse reostamine. · Ceteris paribus ­ üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele Sisendid Väljundid Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline ­ Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Viga jääb

Majandusteadus
89 allalaadimist
thumbnail
12
docx

MAJANDUS eksami küsimused

kontsentreerub kõige rikkamate kätte. Üheks võimaluseks oleks vaadata kuidas on muutunud mediaanpalk. Brutokuutasu mediaan ­ mediaanpalgast saavad pooled töölised rohkem ja pooled vähem palka (matem. järjestatud arvrea keskmine liige). Eestis keskmine brutokuutasu 2010. aastal oli 819 eurot ja mediaan 688 eurot. Tegemist küll "keskmise" palgaga, kuid selgelt üle poole palgatöötajatest teenib alla keskmise! MTA andmetel oli 2013. aasta teises kvartalis mediaanpalk 705 eurot (võrdluseks keskmine brutokuupalk 976). 6) Majanduskasvu mõõdikud (5 tk) (+ tutvuge statistikaga) 1) SKP kui majanduslik jõukus 2) SKP kasvumäär kui majanduslik progress 3) SKP elaniku kohta kui elatustaseme indikaator 4) SKP töötaja kohta kui produktiivsuse indikaator 5) SKP per hour kui (parem) produktiivsuse indikaator Eesti reaalse SKP keskmine kasvumäär: · perioodil 1996-2007 7,3%

Majanduse alused
50 allalaadimist
thumbnail
18
docx

NSVL Majandus

maksulaekumistest. - Kogumispensioni süsteemi puhul maksab tänane töötaja sihtotstarbeliselt maksu, mis kogutakse pensionifondi ja makstakse välja alles aastate pärast, kui jõutakse pensioniikka. Vanaduspension Kujuneb 3. Osast: 1) Põhi- ehk baasosa 2) Staažiosak, mis sõltub töötatud aastate kogumissummast. 3) Kindlustusosak, mis sõltub sellest, kui palju on makstud alates 1999.aastast sotsiaalmaksu. (keskmine 2016.aasta pension on 383,0€) ● Tööpanusest sõltuv vanaduspensionit on õigus saada isikul, kes on jõudnud pensioniikka ja kellel on vähemalt 15 a Eestis omandatud pensionistaaži. Rahvapension - Eesti alasele elanikule, tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele. - Neile pensioniealistele inimestele, kel ei ole vanaduspensioni saamisekspiisavat (15a) tööstaaži. II Sammas - Töötav inimene peab maksma 2% brutopalgast.

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Majanduse abc

parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata · paretoefektiivsuse kriteerium ­ väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel · passiivne tööpoliitika ­ valituse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, näiteks maksab töötu abiraha · pensioni I sammas ­ riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt · pensioni II sammas (ka kogumispension) ­ isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja · pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) ­ isiku individuaalsel säästmisel põhinev

Majandus
521 allalaadimist
thumbnail
82
docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada

Majandus alused
98 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Maksundus (kokkuvõtvalt)

Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE....................................................................................................7 2.1 Kapitalitulude maksustamine....

Majandus
266 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused

Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ­ ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat

Majandus
962 allalaadimist
thumbnail
11
docx

10 aastat töötuskindlustusmaksest

See sundis valitsust maksemäärasid tõstma - tööandjatele 1% ja töötajatele 2%. (Tur & Viilmann, 2009.) Piret Jänes Esmapilgul tundus, et tehtud muudatused on piisavad ning aitab Töötukassa uuesti balanssi, kuid 2009. a. 1. august tõsteti töötuskindlustusmakse määra tööandjatele 0,4% võrra ning töötajatele 0,8% võrra, mille põhjustas töötuskindlustushüvitiste saajate jätkuv kasv nii II kui ka III kvartalis. Tänu augustis tehtud muudatustele stabiliseerus 2010. aastaks Töötukassa finantsseis, mis saavutas isegi ülejäägi. Vaatamata töötuse kiirele kasvule, ei olnud 30% töötuist õigust töötuskindlustushüvitist taotleda ning osa töötuid olid kogu hüvitise kätte saanud. Seetõttu kahanes väljamakstav summa enamgi, mis andis 2010. aastaks lootust, et püsitakse stabiilsena. (Viilmann, 2009.) Töötukindlustusmakse määrad 2002 - 2011

Maksundus
22 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti tööturg

küll tööturu suhteline stabiliseerumine, kuid maailmamajandus ei jätnud ka Eestit puutumata. Nii mõjutasid meidki 1998. aasta Aasia finantskriisi ning eriti Venemaa kriisi tagajärjed. Kuigi eksport Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikidesse oli selleks ajaks oluliselt vähenenud, mõjutas see siiski tugevasti teatud majandussektoreid, eelkõige toiduainetetööstust ning seeläbi omakorda põllumajandust. *Töötuse määr 1999. aasta II kvartalis **Töötuse määr 2000. aasta I kvartalis Töötute sotsiaalne kaitse Kuigi tänaseks on Eesti asunud uuesti jõudsa majanduskasvu teele, tuleb tõdeda, et tööpuuduse vähenemist see kaasa ei ole toonud. 2000. aasta esimeses kvartalis oli tööpuudus tõusnud 15,1%ni, mis on kõrgem kui kunagi varem. See number ei erine küll oluliselt mitmete teiste Ida-Euroopa üleminekumajandusega riikide näitajatest, kuid Euroopa Liidu riikidega võrreldes on see üks kõrgemaid.

Majandus
129 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital ­ reaalkap

Majandus
215 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Maksroökonoomika

MAKROÖKONOOMIKA EKSAMIKÜSIMUSED 1. Makroökonoomika mõiste Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust 2. Regionaalökonoomika mõiste Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. 3. Sisemajanduse koguprodukt, rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides, RKP aga maja

Majandus
118 allalaadimist
thumbnail
116
pdf

Sissejuhatus majandusteooriasse

makromajanduslikke analüüse teostab Eesti Panga makromajanduse osakond. Eesti majandus arenes aastatel 1995-1997 tõusujoones. SKP kasv püsihindades 1996.a. võrreldes 1995.a. oli 3,9. Kasv 1997.a. võrreldes 1996a. oli 10,6% ja kasv 1998.a. võrreldes 1997.a. 4%. Tegelikuks pöördemomendiks loetakse 1997.a. oktoobrit, kus rahvusvaheliste finantsturgude vapustused lõid alla aktsiaturu ja nõrgendasid sisenõudlust arenenud riikides. Nii oli SKP kasv 1999.a. II kvartalis negatiivne –1,6%, kuigi viis kvartalit varem oli sama näitaja +11,5%. Eesti Vabariigi SKP arvulised väärtused (miljonit krooni): Aasta Jooksvates hindades 1995.a.püsihindades SKP reaalkasv 1996 52445,9 45827,8 3,9% 1997 64323,7 55687,0 10,6% 1998 73213,4 64807,4 4,0% 1999 75100,0 -1,1%

Majandusõpe
172 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun