50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jou mt
Õppematerjali autor
aastal. Selle ajaga on riigis väga palju muutunud. Nõukogude Liidu ajal oli kõigile tagatud töökoht ja elukoht. Praegusel ajal peab igaüks töö- ja elukoha hankimiseks ise vaeva nägema. Tänapäeval, kui on vähe rikkaid ja palju kehvemal elujärjel inimesi on elukoha leidmine küllaltki raske. Elukohti on tegelikult palju, tekib juurdegi, kuid kodu soetamiseks peab tihti suuri laenusid võtma. Ilma töökohata aga laenu ei saa. Kõige suuremaks probleemiks ongi Eestis minu meelest suur töötus. Tänapäeval on eluga toimetulek välismaal lihtsam. Paljud noored on tööpuuduse tõttu Eestist välismaale tööle läinud. Parema meelega oleksid nad kindlasti kodumaal, kuid siinsete palkadega ei ole võimalik ära elada. (Tihtipeale pakub välismaal tööandja lisaks töökohale ka elukohta). Väikese palga ja kõrgete üürhindadega ei olegi mõtet Eestis töötada. Välismaal saab sama töö eest rohkem palka ja raha jääb ka üle. Lisaks on välismaal odavamad osad
töötus on ka riigi problem Iga inimene vajab tööd, et ühiskonnas hakkama saada ja sellepärast on töö leidmine ja tööturul konkureerimine kahtlemata iga inimese jaoks väga oluline ja mööda pääsmatu etapp. Kuid, kas töötus on ka riigi probleem ning mis moodi mõjutab töötus riiki? Mida saab riik ette võtta tööpuuduse vastu ? Ma leian, et tööl käimine on iga tööealise isiku kohustus Kuna töölkäimisega kaasnevad ka muud kohustused. näiteks ei ole võimalik toime tulla laste kasvatamisega, mis on kindlasti iga lapsevanema kohustus, kui ei ole püsivat sissetuleku allikat. Töötus peaks olema riigi jaoks kõige suurem probleem. Kui tööpuudus kasvab massiliselt on
Töötus on ka riigi probleem Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Töö all mõistetakse siin kas tasustatavat tööd või ettevõtlust, mitte vabatahtlikku või muud mittetasustatavat tööd. Töötus peaks olema riigi jaoks kõige suurem probleem. Kui tööpuudus kasvab massiliselt on suhteliselt ebatõenäoline, et riigi majandus ja riigi sisene heaolu kasvab, sest näiteks riigikassasse ei laeku maksud, kuid riik peab maksma pensionäridele pensionit, peab hoidma korras riigi teid ja nii edasi. Riik saab tööpuuduse leevendamiseks nii mõndagi ettevõtta. Soodustada ettevõtlust, maksta rohkem totusi hariduse omandamisse ja ka soodustada ümber- ja täiendõppe võimalusi
vahenditest. Kõik sõltub prioriteetidest. Kas me tahame leida raha selleks, et hoida kaitsekulusid kahel protsendil SKTst, või toetada õpetajaid? Kui meil on raha toetada Kreeka ja Portugali õpetajaid, siis võiks leida vahendeid enda omadele ka. Kolmandaks on võimalikud mitmesugused maksutõusud. Mina arvan samuti, et kui meil on võimalust välja anda miljoneid eurosid, toetamaks teisi riike, siis peab olema ka võimalus leida raha meie oma riigi inimeste jaoks. Nagu arstide streigi lõpptulemusest näha on, saab ka streigi abil töötasusid suurendada. Muidugi ei too streikimine raha riigikassase juurde, aga nagu näha, suudetakse siiski leida rahalisi vahendeid, et streikijate nõudmisi täiendada. Kui arstid või õpetajad poleks streikinud, poleks keegi niisama hea pärast nende palkasid tõstnud. Isiklikult arvan, et üks suur võimalus, kust raha riigis kokku hoida, oleks vähem riigikogulasi ning nende palkade vähendamine
Tootmiskulude kasv põhjustab hinnatõusu, näiteks nafta hinnatõus maailmaturul tõstab ka meie bensiini hindu. 8. Millised on majanduspoliitika 4 peamist eesmärki? · Võitlus tööpuudusega · Hindade stabiliseerimine ehk võitlus inflatsiooniga · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus 9. Mis on valuutakomitee? Millised on tema ülesanded? Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat. · Kogu käibelolev Eesti Kroon peab olema tagatud välisvaluutaga · Eesti kroon on vabalt vahetatav iga võimaliku välisvaluuta vastu · Eesti kroon on fikseeritud välisvaluuta suhtes 10. Mis iseloomustab valuutakomitee süsteemi? (3 tunnust) · Kogu käibelolev Eesti Kroon peab olema tagatud välisvaluutaga
SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte..................................................................
pöörama ka need riigid, kes sellega varem ei tegelenud (Asko Miettinen, 2006) Essee eesmärk on vaadata, kuidas saaks immigrantide integreerumist parendada läbi ettevõtluse. Mil määral aitab see kaasa immigrantide ühiskonda ja tööturule sulandumisele ning kas sellest võib kasu olla ka Eeesti majandusele ja kohalikele inimestele. Immigrantettevõtlus ja integratsioon Immigrantidega seoses on õige suurem probleem integratsioon. Küsimused kas nad sulanduvad ühiskonda ning leiavad enda koha riigis on väga tähtsad. Lisaks on väga oluline, et nad hakkaksid kiiresti ise hakkama saama, leiaksid töö ega sõltuks riiklikest toetustest. Siiski on immigrantidel väga raske alguses integreeruda, sest kultuuriline erinevus on väga suur ning takistab ka keelebarjäär. Eriti raske on Eestis nendel, kes ei valda peale eesti keele ka ei inglise ega vene keelt
.......................... 5 Tööpuuduse otsene ja kaudne kahju................................................................6 Tööjõupuudus................................................................................................... 6 Riigi roll tööturul ja tööhõivepoliitika......................................................................6 Mis on tööhõivepoliitika?.................................................................................. 6 Riigi roll tööturul............................................................................................... 7 Kokkuvõtlik Eesti tööturu ülevaade........................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Viited.................................................................................................................... 10 Üldine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid