Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tööturg (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks inimene teeb tööd?
  • Kuhu tuleb pöörduda töölepingu tingimuste rikkumisel?
  • Millal saab töölepingut lõpetada?
  • Millised on tööandja õigused?
  • Millised on tööandja kohustused?
  • Millised on töötaja õigused?
  • Kellele antakse õppelaenu?
  • Mis aastal Eesti liitus ja mis organisatsiooniga?
  • Kus toimub Euroopa Liidu osade istungid?
  • Mis on Rahvusvaheline Kohus?
  • Mis on Euroopa Õiguskohus?
  • Mida ütleb NATO artikkel 5?
Tööturg #1 Tööturg #2 Tööturg #3 Tööturg #4 Tööturg #5 Tööturg #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AParvelo Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
docx

Kodanik ja Tööturg

Kodanik ja tööturg Töötervishoid, tööohutus ja töösuhted Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas. Tööinspektsioon on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis: · teostab riiklikku järelevalvet tõõtervishoidu. tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise Ole töökeskkonnas ning rakendab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses; · teeb turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise üle nende valmistamisel ja müümisel; · teeb järelevalvet tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise ning nende ennetamiseks abinõude rakendamise üle; · uurib surmaga lõppenud ja vajaduse korral raskeid tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi. analüüsib nende põhjusi; · teeb tööõnnetu

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
22
docx

Tööturg

Martin Tiitson, Sander Laide, Peep Bergštein Tööturg REFERAAT Õppeaines: Mikro- ja Makroökonoomika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 31 Juhendaja: lektor Martin Toding Esitamiskuupäev: 8.01.2014 Tallinn 2014 Sisukord Üldine..................................................................................................................... 3 Tööturu mõiste...................................................................

Mikro ja makroökonoomika
thumbnail
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur ­ mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal ­kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub Õigus ­ riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ­ ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

Tavamajandus on ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Erilist majanduslikku arengut ei toimu, sest ollakse harjunud tegutsema nii nagu esiisad. Sellist majandussüsteemi viljeldakse paljudes piirkondades Aafrikas, Aasias ja mõnel pool Lõuna-Ameerikas, aga ka Ida-Siberi mõnede põlisrahvaste seas. Vaba turu konkurents e turumajandus: Siin toimuvad neoklassikute poolt rõhutatud protsessid ­ inimeste vabatahtlik astumine mitmesugustesse lepingulistesse sidemetesse, protsesse määrab turg ja peamiseks kriteeriumiks on efektiivsus. See dimensioon on horisontaalne, sest kõigil on võrdsed võimalused enese teostamiseks ja astumiseks seesugustesse suhetesse kapitalismi tingimustes. Neoklassikute väitel on see ainuke dimensioon, mis määrab kogu majandussfääri olemuse. Sellele võib vastuseks väita järgnevat: Peamine vastulause kõigi õigusele erinevateks asjadeks nagu võrdsed võimalused jne. on see, et need "õigused" nõuavad asjade ja tegevuste

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
3
doc

Majandus

kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla Toimetulekutoetus- Abiraha, et tõsta abivajaja toimetulekupiirile Palgatöö- Töötamise viis, mille eest makstakse tasu rahas Ühiskondlik ehk vabatahtlik töö- Töö, mille eest pole rahaline tasu ette nähtud Tööturg- Süsteem, milles ühed pakuvad tööjõudu aga teised töökohti Tööjõud- Pakutavad teadmised ja oskused töö tegemiseks Tööturg- turg, ühed otsivad inimest kes tööd teeks ja teised töötajat Tööpuudus- Tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti Tööjõupuudus- Pakutavaid töökohti on rohkem kui töö tegijaid Tööandja- Tööjõu otsija Töövõtja- Tööotsija Juriidiline isik- Tööandja(firma, ettevõte) Füüsiline isik- Töövõtja ehk üksikisik Tööleping- Sätestab töötingimused, palga suuruse, töö- ja puhkeajad ning muu sellega seonduva

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
12
docx

NOORED TÖÖTURUL

NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas esindavad n

Riigiõpe
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�

Ühiskond
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond



Lisainfo

tööturg, brutopalk, netopalk, Euroopa organisatsioonid, Euroopa Liit, ÜRO, NATO, Euroopa inimõiguste kohus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun