50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-06-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
113 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alari
Õppematerjali autor
piirkondlikke iseärasusi. Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. Uusajale omased tunnused majanduses olid nt kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. Toimus tööstusrevolutsioon Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. Tulemusena tekkis industriaalühiskond, mis ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine toimus 1760.-1780. aastal Inglismaal. Algas üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid
Bessemerprotsess Referaat ajaloos. Koostajad: Krista Makke Helen Baumann Aveli Noortoots Sirle Sauman 8D klass M.R.G Tartu 2004 Rauaga on inimkonna elu tihedalt seotud. Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on leitud tähtede hõõguvates atmosfäärides. Maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoores on arvutuste järgi 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Rauda on leitud igal pool pinnases. Vähesel määral leidub rauda maapinnal ka ehedalt. Ehe raud esineb v
- masinate leiutamine - energiaallikate olemasolu - tooraine olemasolu – kasvab huvitatus kolooniatest, strateegilised toorained ona rauamaak ja kivisüsi - ostuvõimeline turg III 1. Industriaalühiskonna kujunemine Masintootmise võidulepääsu nimetatakse industrialiseerimiseks. Kui tööstuses on hõivatud ligikaudu sama palju inimesi kui põllumajanduses, võib rääkida tööstusühiskonnast ehk industriaalühiskonnast, sest tööstus annab sel juhul põhiosa majanduses loodud väärtustest. Industriaaühiskonda iseloomustavad jooned: III 1.1. linnastumine - senine traditsiooniline külaelu ja elulaad hakkasid lagunema. Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad. Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel. Linnadesse koondus üha enam inimesi - 19.sajandi lõpiks Inglismaal 70%, Prantsusmaal ligi 50% ja Saksamaal 40% elanikkonnast. Muutus linnade välisilme - rajati
Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastustega. Loomulikult v
ja vajadusel protestida. ,,Moderniseerumise" mõiste ja erinevus ,,traditsioonilisest" ühiskonnast. Traditsioonine külaühiskond Modernne ühiskond Domineerib mõisahärrus ja asjaajamised riigiga Domineerib riik ja asjaajamised riigiga toimuvad toimuvad läbi mõisa otsa Kõik keerleb põllumajanduse ümber (agraarne) Tööstus ja kaubandus on jõuliselt kasvavad majandussektorid kehtivad jäigad hierarhilised sotsiaalsed raamid ühiskondlik kihistumine on horisontaalne ja (aadel, linnakodanik, talurahvas mitmetahuline ja mobiilne (igaüks saab mõisnikuks, käsitööliseks, põllumeheks. Toimetuleuraskusipõhjustavad ikaldused Raskusi tekitavad majanduskriisid
alandatud hindadega, sest muidu saaksid kasu välismaalased. Kaitses prantslaste huve, ei olnud nõus seaduseelnõuga, mis andis välismaalastele võrdsed õigused prantslastega. Montchretien soovitas järgida niisugust majanduspoliitikat, mis kindlustaks Prantsuse tööstusele võimaluse toota neidsamu luksusesemeid ja moodsaid rõivaid, nagu neid valmistati teistes arenenud riikides. Sellisel moel muutuks Prantsusmaa tööstus maailmas konkurentsivõimeliseks. Jean Colbert (1616-1683) Louis XIV ajal tegutsenud Prantsusmaa rahandus- ja majandusminister, kelle juhtimisel sai Prantsusmaa jagu majanduslikust surutisest. Oli kalevikaupmehe poeg, sai Mazarini riigiametnikuks, oli Prantsuse rahanduse korraldaja, vähendas maksukoormust, teostas ranget kontroll ametnike üle, et need ei varastaks ega võtaks altkäemakse. Tollimaksud välismaa laevadele Prantsusmaa sadamates, laevaehituse stimuleerimine Prantsusmaal
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid