100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mansu
Õppematerjali autor
kui palju peaks sööma. See võib inimestes suurendada soovi ja samas ka survet tarbida just tervlislikku toitu. Siiski on liigsöömine ja ülekaalulisus arenenud maades suur probleem. Mind on pannud mõtlema just olukorrad, kus inimesed üritavad pidada dieeti või luua endale uusi toitumisharjumusi, kuid mingil põhjusel see ei õnnestu. Miks on see nii? Põhjuseid on kindlasti palju, aga loengu teemadest lähtuvalt otsustasin ma uurida töömälu ja toitumise vahelisi seoseid, kuna töömälu ülesandeks on ebasoovitavate ihade ja kiusatuste allasurumine. Bryani ja Tiggermani (2001) uurimusest selgus, et ülekaalulistele naistele ettekirjutatud dieet ei mõjutanud kognitiivset sooritust (sealhulgas töömälu). Dieedil olemine suurendas kontrollitunnet enda kaalu ja söömiskäitumise üle. Samas mõjus suurem sisemine kontrollitunne negatiivselt enesehinnangule, isegi pärast kaalukaotust. Artikli autorid pakkusid, et põhjus võis olla väline tugi
ning, et 80%-l testis osalenud düsleksiaga lastest oli igas läbiviidud testis normaalne oftalmoloogiline funktsioon. Selgus, et oftalmoloogilise kõrvalekaldena seostub düsleksiaga vaid halb stereoteravus (halb sügavuse tajumine) ja sensoorne lähedane sulandumine (kahe veidi erineva kujutise liitmine). Düsleksia ja selle seos töömäluga Düsleksia põhjuseks on peetud eelkõige pärilikkust aga ka ajukoore kahjustust ja vaimse arengu häireid. Ühes töömälu uuringus (Perez, Majerus, Mahot & Poncelet, 2012) selgus, et düsleksiaga lastel on verbaalne töömälu halvenenud ja seda mitte ainult esemelise informatsiooni vaid ka järjekorra meenutamisel. Varasemates uuringutes on verbaalset töömälu kahjustust tõlgendatud puudulike fonoloogiliste teadmistega. Düsleksiaga laste halvemad tulemused objektide meenutamisel ei olnud autoritele üllatuseks, kuna juba
conditioning? Kuidas aitab tingimise L8, Ch 7 pp. ajumehhanisme seletada 296-297 Hebbi seadus? / How (Gleitman et al does Hebb's law (long- 2011) term potentiation) help explain the brain mechanism of conditioning? Millistel tingimustel viib L8, Ch 7 (Gl sündmuste koosesinemine keskkonnas assotsiatsiooni tekkimiseni ajus? / Under what conditions does the simultaneous occurrence of events lead to the formation of an association in the brain? 1. Millist Töömälu fonoloogiline komponent hoiab ja töötleb verbaalset informatsiooni informatsiooni. See koosneb hoidlast ja kordamismehhanismist ehk töötleb töömälu korratakse infot peas nagu sisemist häält. See aitab inimestel fonoloogiline kauem infot töömälus hoida. komponent? 2. Millist Visuaal-ruumiline komponent hoiab visuaalset ja ruumilist informatsiooni informatsiooni ning töötleb seda. See koosneb sisemisest hoidlast ja
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine
Kuni 20.saj keskpaigani arvati, et mälu on unitaarne (ühtne). Praeguseks on palju empiirilisi tõendeid, et on erinevad allsüsteemid. Peamisteks tõenditeks on: funktsionaalne lahknevus (sh funktsioonide valikuline väljalangemine), ja erinev neuronaalne alus (vt nt skemaatiline joonis →) Seega on õigustatud erinevatel alustel liigitused: materjali säilimise aja alusel (lühimälu e töömälu ja pikaajaline mälu) eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel (protseduuriline, semantiline, episoodiline mälu) teadvustatuse taseme alusel (eksplitsiitne ja implitsiitne mälu) Prefrontaalne ajukoor (lühiajaline eksplitsiitne mälu e töömälu) Hippokampus (vahendab meeldejäetava pikaajalisse mällu) Väikeaju (implitsiitne mälu, mis tähtis oskuste ja tingitud reaktsioonide kujunemiseks) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kõver
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
Mis on kehastustunnetus (embodied cognition)? Traditsioonilise arusaama kohaselt põhjustab inimese käitumise aju. Paljud uurijad peavadkeastustunnetuse all silmas seda, et aju mentaalsed toiminguid mõjutab omakorda keha seisund. Juhtfunktsioonid Tähelepanu Milline on juhtfunktsioonide roll ja kus nad ajus asuvad? Juhtfunktsioonid on täidesaatvad funktsioonid, frontaalsagara funktsioonid (kas aktiveerida või pidurdada), kognitiivne kontroll ja eneseregulatsioon, töömälu, tähelepanu (millal ümberlülitada, käitumise inhibitsioon, ülesande vahetamine. Asuvad frontaalsagara prefrontaalkorteksis. Milline on põhiline juhtfunktsioonide jaotus? - Metakognitiivsed protsessid - Emotsionaalsed/motivatsioonilased protsessid Millised on tähelepanu funktsioonid? Peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotlva seast olline ja hetkevajadustea kokkulangev teave. Tähelepanu
neurodegeneratiivsete häirete puhul MMN on - Tähelepanueelne - Omane mitmele meelele - Funktsionaalse seisundi objektiivne indeks - Eristusvõime objektiivne indeks - Ellujäämiseks vajalik - Võimas tööriist JUHTFUNKTSIOONID TÄHELEPANU Juhtfunktsioonid – täidesaatvad funktsioonid, frontaalsagara funktsioonid, kognitiivne kontroll, eneseregulatsioon, töömälu, tähelepanu, käitumise inhibitsioon, ülesande vahetamine Tähelepanu (TP): kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millel on iseloomulikud piirangud (maht, ressurss) ning hõlmab iseloomulikke närvivõrgustikke, (väga raskesti tajust eristatav) William James: igaüks teab mis on tähelepanu. Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korragakäepärase objekti või mõtteahela hulgast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid