1. Millist informatsiooni töötleb Fonoloogiline komponent on mõeldud ÕO9 töömälu fonoloogiline komponent fonoloogilise informatsiooni lühiajaliseks (phonological loop)? säilitamiseks. Funktsiooniks on verbaalse informatsiooni säilitamine, töötlemine ja taastamine Aitab objekte meeles pidada visualiseerimiseks. Eristatakse kahte alakomponenti: fonoloogiline hoidla
(Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm). Lähemal olevad objektid tekitavad suurema kujutise Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale Indutseeritud liikumine – objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt Vastavusprobleem – liikumisel tekivad pidevalt uued vaated; millised elemendid kahes vaates kuuluvad kokku Representatsioonid ja keel Mentaalsed representatsioonid - Representatsioon on miski, mis asendab midagi muud. • Mentaalsed representatsioonid on erinevate objektide, nähtuste ja sündmuste esitused meie mõtetes. • Mentaalsed representatsioonid võivad olla analoogsed ja sümbolilised. • Mentaalsed representatsioonid on nt kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid. Kujundid (images) - Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. • Kujundid on kvaasitajulised kogemused
conditioning? Kuidas aitab tingimise L8, Ch 7 pp. ajumehhanisme seletada 296-297 Hebbi seadus? / How (Gleitman et al does Hebb's law (long- 2011) term potentiation) help explain the brain mechanism of conditioning? Millistel tingimustel viib L8, Ch 7 (Gl sündmuste koosesinemine keskkonnas assotsiatsiooni tekkimiseni ajus? / Under what conditions does the simultaneous occurrence of events lead to the formation of an association in the brain? 1. Millist Töömälu fonoloogiline komponent hoiab ja töötleb verbaalset informatsiooni informatsiooni. See koosneb hoidlast ja kordamismehhanismist ehk töötleb töömälu korratakse infot peas nagu sisemist häält. See aitab inimestel fonoloogiline kauem infot töömälus hoida. komponent? 2. Millist Visuaal-ruumiline komponent hoiab visuaalset ja ruumilist informatsiooni informatsiooni ning töötleb seda. See koosneb sisemisest hoidlast ja
Lokaalne tasand – universaalsed lokaalsed koodid on defineeritud ühe rakukihi tasandil: sh retseptiivväli, retinotoopia ja lateraalne pidurdus Globaalne tasand – värvi, suuruse, kauguse rakud, mis koosnevad paljudest rakkudest. Universaalsed globaalsed koodid on defineeritud aju piirkondade tasandil: funktsionaalne spetsialiseerumine (erinev ad aistingud on representeeritud erinevates ajupiirkondades), hierarhilised representatsioonid (üht ja sama stiimulit representeeritakse üha detailirohkemalt mitmel järjestikusel tasandil); kahesuunaline infotöötlus (hierarhilisi representatsioone ei looda ainult alt-üles vaid ka vastupidi; kaheharuline infotöötlus (erinevatel tasanditel võib eristada käitumisele ja stiimulite äratundmisel suunaud representatsioone) Mida tähendab retinotoopia? Närvirakkude asumine ajus sarnaselt retseptiivväljade asumisele reetinas
ÄRATUNDMINE Äratundmise võtmeprotsessid - Stiimulite eristamine ja grupeerimine objektideks ja mitte-objektideks - Vahemaadest ja vaatepunktidest sõltumatus – kujutis on piisaavalt täiuslik peas - Tajukategooriate mitmetahulisus – koerte näide, koerad võivad väga erinevad olla See, et mittekanoonilised (tavapärased) objektide vaated n äratuntavad annab tunnistust et äratundmine on kõrgem kognitiivne protsess - Objekt on tajus fundamentaalne komponent, organiseerimise vähem (elame selleks et objekte ära tunda) - Seega on tajus mõõtmine ja järeldamine Äratundmisel: - Luuakse reetina sisendile toetudes objekti seisemine representatsioon - See säilitatakse edasise tarbeks - Käesolevat sisendit võrreldakse mällusalvestatuga - See võrdlus on reeglina vaatepunktist sõltumatu Järeldamine – reeglipärane otsuse tegemine ebatäiuslikest andmetest leidmaks kõige sobivam lahendus tajulisele sisendile
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
Visuaalne lühimälu on erinevalt ikoonilisest mittemaskeeritav, väiksema mahuga, püsivam. - pikaajaline ehk püsimälu – talletatakse materjal, millel on nö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsmälu väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. Maht on praktiliselt piiramatu. - operatiiv ehk töömälu – on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks. Töömälu põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Töömälu osisteks on: ruumilis-visuaalne (talletatakse info üldistatud kujul, skeemidena), hääldusring (sõnalise teabe ülekordamiseks), tsentraalne täideviiv süsteem (tähelepanumehhanism, mille abil kontrollitakse infvoogude valikuid ja kulgu töömälus, võetakse vastu otsuseid).
unustamine on vähene. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on n-ö autograafiline (isiklik). E-mälus on pidevalt midagi aktiveeritud; ta muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Konkreetse indiviidi eluseigad meenuvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine on kiire, mida enam on uut infot, seda tugevam unustamine. Operatiivmälu töömälu. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks. Osisteks on (1) ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel", milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena), (2) hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks, (3) tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude
Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on n-ö autograafiline (isiklik). E-mälus on pidevalt midagi aktiveeritud; ta muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Konkreetse indiviidi eluseigad meenuvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine on kiire, mida enam on uut infot, seda tugevam unustamine. Operatiivmälu töömälu. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks. Osisteks on (1) ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel", milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena), (2) hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks, (3) tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide
lmikute tegevusmuster on ka eesmärgi poolt suunatud. V alastaadium: kolmandased tsirkulaarreaktsioonid 12-18 Lapsed suudavad kavatsuslikult oma tegevusmustreid katse-eksituse meetodil varieerida. Suurenenud liikumisvõime aitab kaasa maailma avastamisele ja katsetustele. Nad õpivad uusi probleemilahendusviise ning avastavad uusi asju keskkonna omaduste kohta. Vl alastaadium: representatsioonid 18-24 Võime luua representatsioone. Areneb kõne reaalsuse ettekujutamisvõime tulemusel tekivad sümbolilised representatsioonid, viivitusega imiteerimine. Missuguste tõendite abil Piaget demonstreeris, et sensomotoorse arengustaadiumi lõpuks on lapsed võimelised looma vaimseid representatsioone? Ta väitis, et viimase alastaadiumi lõpuks on lapsed omandanud objekti jäävuse mõiste. Piaget pani tähele, et väikesed
Retseptiivne väli – see osa maailmast millele retseptorid reageerivad Sensoorsed süsteemid: meeled! (nägemine, kulmine, maitsmine, haistmine, tasakaal, kehalised tundmused) Sensoorsete retseptorite omadused Energiafiltrid - sensoorsed retseptorid on energiafiltrid – valgus langeb silma – retseptorid reageerivad erinvatele lainepikkustele mis viiakse edasi ajju – tõlgitakse silmade ja aju vahepeal – kuklapiirkonnas toimub samuti infotöötlus – liigub assotsiatsioonialasse mis seostab teiste asjadega Sensoorse retseptorid muudavad füüsilise või keemilise energia närvitegevuseks: - Nägemine – valgusenergia keemiliseks energiaks reetina fotoreteptorite abi – keemiline energia aktsioonipotentsiaaliks - Kuulmine – õhurõhu lained algul mehaaniline energia ja siis võtavad vastu auditoorsed retseptorid - AP - Maitse ja lõhnataju – keemilised moekulid sobituvad retseptoritele. - AP
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootused ja normid. Rollide ja staatus
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
(erinevate tasemete plokkide vahel), töötlussüsteemi koodidel erinev abstraktsus-, analoogilisus-ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. · Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. LISA Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses: Psühhodünaamiline perspektiiv käitumine on mõjutataud teadvusest välja surutud teadmise ja impulsside poolt Biheivioristlik lähenemine käitumist vormib ja kontrollib keskkond
– Kajaline • Lühimälu- Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. 24 25 • Pikaajaline mälu- Suur mäluvaramu, mis sisaldab kõik isiku teadmised ja uskumused- kaasa arvatud need, mida ei kasutata Operatiivmälu e töömälu A.Baddeley (lühimälu ehk töömälu) Materjali aktualiseerimine teatud ülesande täitmiseks – Visandtahvel – Hääldusring – Tsentraalne täidesaatev süsteem – Lisaks: episoodiline puhver Eestlased mälu- uurijatena Endel Tulving - Sünd.1927 Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus
Taju maht võimaldab tajuda korraga rohkemaid objekte kui ühte. Jaotuvus võimaldab tajuda erinevatest kanalitest tulevat infot üheaegselt. o Võime tajuda suhteid ja seoseid o Tahtlikkus tahtmatu ja tahtlik o Apertseptsioon taju sõltuvus isiku omadustest, emotsioonide ja motivatsioonide iseärasustest. Mälu liigid 1. Säilitamise aeg sensoorne (mahutab palju, kestus msek-tes), lühiajaline (maht 7, kestus mõned kümned sekundid), töömälu, püsimälu 2. Info tüüp episoodiline (isiklikud kogemused), semantiline (üldised teadmised maailmast, verbaalselt vahendatud), protseduuriline (oskused, tegevused, harjumused) 3. Teadvustatuse tase eksplitsiitne (ligipääsetav, selgem, jälgitav) ja implitsiitne Tajust siseneb info psüühikasse. Info läheb sensoorsesse mällu, edasi läheb info töömällu, see on väike osa, millega tegeletakse edasi. Töömälu koosneb alakomponentidest fonoloogiline
,,mõistmise", organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on nö autograafiline(isiklik). Kogu aeg on midagi aktiveerinud, muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Operatiivmälu & töömälu - on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks, kui Alan Baddeley teooriale on hakatud nim töömäluks. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Ruumilis-visuaalne visanditahvel - talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena) Hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamine Kontrolliprotsessid tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud
assotsiatiivne visuaalne agnoosia. Progresseerudes kõne üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired. Otsmikusagarad: otsmikusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega erinevate otsmikusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat (1) Motoorsete reaktsioonide ja liigutuste vahendamine (2) Kõne tekitamine (3) Käitumise planeerimine ja seiramine - täidesaatvad funktsioonid. (4) Töömälu (5) Mälu kontroll (6) Tähelepanuga seotud protsessid (7) Eneseteadvus ja autonoeetiline teadlikkus (8) Empaatia, huumori mõistmine täidesaatvate funktsioonide omadusi ja komponente EF lubavad kaaluda valikuid ja valida kõige spetsiifilisema vastuse mingile stiimulile lähtuvalt situatiivsest kontekstist, varasematest teadmistest ja pikemaajalistest eesmärkidest. EF on ressursimahukad ja pingutust nõudvad, aktiveeruvad ainult uudsete ja keerukate olukordade juures,
heaolule ja toimetulekule. - Füsioloogiline reaktsioon - stereotüüpsed mudelid emotsioonide füsioloogiliste muutuse kohta. - Tegutsemisvalmindus. - Emotsioonide avaldumine - emotsionaalses käitumises. - Regulatsioon - emotsioonide avaldumist kas pidurdatakse või võimeldatakse tahtlikult. - Emotsioonid - ahelprotsess, millega kaasnevad keerukad muutused mitmesugustes inimorganismi valdkondades ja millel on nii bioloogiline alus kui ka stosiaalne ja kultuuriline komponent. Põhiemotsioonide kriteeriumid (- P. Ekman): 1) Universaalse näoväljenduse olemasolu. 2) Emotsiooni esinemine teisel primaatidel. 3) Emotsiooniga kaasnevad iseloomulikud ja erilised füsioloogilised muutused. 4) Emotsioon tekib iseloomulike ja eriliste eelnevate sündmuste tulemustena. 5) Emotsiooniga kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel. 6) Emotsiooni kiire teke. 7) Lühiajaline kestus. 8) Emotsiooniga kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt.
Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meeleline kogemus) 2. juurdepääsuteadvus (võime teadlikult ja tahtlikult suunata oma vaimset tegevust) 3
· RSVP-meetodid (tähelepanu silmapilgutus,korduspimedus) · Vigilatnsuskatse · Stroop'i efekt Tähelepanu protsessid: Fokaalne tähelepanu teadvuse keskendamine,piiratud maht,tähenduse alusel valik;töötleb korraga ühte objekti,seega palju objektide töötlemiseks tarvis nende järjestiktöötlust (enne pks,siis järgmine,jne) Eeltähelepanu - elementide grupeerimine tervikobjekt,mida fokaalne tähelepanu saab töödelda,"pop-out" efektid,paralleelne infotöötlus Mälu: Esemete ja nähtuste kohta käivate muljete ja teadmiste ning praktiliste oskuste ja vilumuste meeldejätmine,säilitamine ja reprodutseerimine: Protsessid ja representatsioonid,milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus;mis on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele · Liigitamine modaalsute järgi (nägemis-,kuulmis-,jne) · Liigitamine keskuste jöärgi (senroone,lühiajaline,püsi-)
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Binet ja Simon – lisasid keerukate protsesside uurimiseks ülesandeid, nt sõnavarast aru saamine ja sõnade reastamine, mõistatused, keelelised ülesanded; pani kokku ülesannetekogu, et väljaselgitada, millised lapsed vajavad abi õpingutel Lewis M. Terman (1877-1956) – inimeste grupitestimine; tõlkis Binet tekstid inglise keelde ja kohandas neid ameerika oludele – sõdurite paigutamine ametipostidele ja välja praakimine; kui hästi inimene reageerib, visuaalruumiline mälu, töömälu Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus – keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud – 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture
katsetamine Binet ja Simon lisasid keerukate protsesside uurimiseks ülesandeid, nt sõnavarast aru saamine ja sõnade reastamine, mõistatused, keelelised ülesanded; pani kokku ülesannetekogu, et väljaselgitada, millised lapsed vajavad abi õpingutel Lewis M. Terman (1877-1956) inimeste grupitestimine; tõlkis Binet tekstid inglise keelde ja kohandas neid ameerika oludele sõdurite paigutamine ametipostidele ja välja praakimine; kui hästi inimene reageerib, visuaalruumiline mälu, töömälu Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture
vastupidi on leitus, eet parem HF kus on primaarne helida analüüsikesksu. Et paremas on 2 ja Parem PK igal ajahetkel ümbritsevast ruist teeb uue ettekujutuse ja tänu temale pääseme vaskaus 1 Hešli (heschl) kääru. Tegelt ka parem ajupoolkera osaleb selles. Muusika – helide mineviust + motoorika, nägemisorietntasioon, kujundite, sümbolite tunmidne, asjade kõrguste vahed – ju siis on primaarne infotöötlus vajalik olulsielt vajalikum paramas PK-s. Et sidumine nimedega, kauguste määramine, loovus, kujutlusvõime. Muusikalised võimad, see on juba ette ära määratud. Täna magnetkompuutrile avastada muutusi tunded (ThM) (ehk saame teisest ahästi aru, saame teiste emotsioonidest hästi aru). Filosoof ajuarenguanomaaliaid jne. Kõik on võimalik, et saab arenguliselt ka seda hinnata. ja religioon
Arengu käigus hakkab domineerima peaaju koos, närvisüsteem tasemestub ja liigendub üha sügavamalt. Kesknärvisüsteemi areng toimub erinevate liikide juures ebaühtlaselt ja erineva kiirusega ning on sõltub elukeskkonnast ja viisist. Kesknärvisüsteemi arenguga seoses tekib ka psüühika pertseptiivne staadium--samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et nende signaalid sünteesitakse esemeliseks terviklikuks psüühiliseks esinduseks (representatsiooniks). Representatsioonid on tarvilikud õigeks ja otstarbekaks reageerimiseks keskkonnaärritajatele ja organismi toimingute sihipäraseks suunamiseks. Loomade käitumise regulatsioonis eristatakse kolme peamist vormi: 10 Instinkt on kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib otstarbekalt elutingimuste püsivuse, muutumatuse korral.Rangelt organiseeritud käitumisviis, tagab liigi säilimise ja
Arengu käigus hakkab domineerima peaaju koos, närvisüsteem tasemestub ja liigendub üha sügavamalt. Kesknärvisüsteemi areng toimub erinevate liikide juures ebaühtlaselt ja erineva kiirusega ning on sõltub elukeskkonnast ja –viisist. Kesknärvisüsteemi arenguga seoses tekib ka psüühika pertseptiivne staadium—samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et nende signaalid sünteesitakse esemeliseks terviklikuks psüühiliseks esinduseks (representatsiooniks). Representatsioonid on tarvilikud õigeks ja otstarbekaks reageerimiseks keskkonnaärritajatele ja organismi toimingute sihipäraseks suunamiseks. Loomade käitumise regulatsioonis eristatakse kolme peamist vormi: Instinkt on kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib otstarbekalt elutingimuste püsivuse, muutumatuse korral.Rangelt organiseeritud käitumisviis, tagab liigi säilimise ja kohanemise liigi luks vajalike põhitingimuste stabiilsuse korral. Kogemus on individuaalselt omandatud käitumisvorm
haaramine. Kordamine viitab objektide äratundmisele ja mälu tekkimisele. · Koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid (9-12 kuu)- laps tunneb huvi käitumise eesmärgi vastu, selle saavutamiseks rakendab koordineeritud tegevuste jada (nt haaramise puhul). Laps oskab eset otsida, kui ta seda osaliselt näeb. · Kolmandased tsirkulaarreaktsioonid (12-18 kuud) - esemetega eksperimenteerimine, laps proovib, mis juhtub. Hakkab otsima eset, mis peidetakse tema nähes. · Representatsioonid (alates 18 kuud) - tekib eseme jäävuse mõiste. Laps on võimeline objekti ette kujutama ja mäletama. Kohlberg leidis, et oluline piir lapse kõlbelises arengus läheb 10. eluaasta juurest - enne on reeglid lapse jaoks pühad ja vaieldamatud, 10. eluaasta paiku hakkab üldisi norme vaidlustama. Enne 10. eluaastat on mingile teole hinnangu andmisel olulisem teo tagajärg, 10. eluaastast muutub olulisemaks teo motiiv - miks ta nii tegi?
Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e
Kõrgema närvitalituse tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks temperamendi väljakujunemisele. Samas on nad piiratud ulatuses kujundatavad ja asendatavad- eelduseks pikaajaline, järjekindel ja õigetes lähtealustest tulev harjutamine. Inimesel kujunevad palu kiiremini kui loomal välja ajutised närviseosed. Närviseosed on püsivamad ja säilivad ilma kinnistamiseta aastaid. Kõne- märgisüsteemi kasutamine rääkimisel, kirjutamisel, samuti mõtlemisel. Keel- inimesele omane märgisüsteem., suhtlemisvahend, abstraktse mõtlemise oluline kandja ja inimkultuuri peamine talletaja ja loomisvahend. Kaks funktsiooni: kommunikatiivne; in vahelise teabevahetuse ja suhtlemise funkts. tegelikkuse tunnetamise ja üldistamise funkts. Kõnefunktsiooni peamiseks koduks on paremakäelistel inimestel aju vasak poolkera. Roger Sperry avastus. Kuigi tavaliselt juhib kõrgemaid intellektuaalseid (keel, loogiline mõtlemine) protsesse vasak
Hoiak ennustab sedalaadi käitumist; kusjuures hoiak ise pole käitumine! Hoiaku nähtused esinevad erineva teadvustatuse tasemel – suur osa on suhtumise tasemel ning seda ka teadvustatakse täiel määral. Küll aga võib inimene mittte teadvustada, et tal on mingisugune sattumuslik dispositsioon eelistada midagi. Võib ka juhtuda, et teinekord arvamus sellest, missugune on minu reageerimistüüp, võib olla vastuolus tegeliku hoiakuga. Hoiakute komponendid: 1. Kognitiivne komponent. On mingisugust laadi teadmine objektist või nähtusest. 2. Afektiivne. Hoiakutega kaasnevad ka tundmused ning hoiakute tundmine võib ennustada, missugused emotsioonid ilmevad. Hoiakuga kooskõlas olev nähtus tekitab meeldiv emotsiooni ning hoiakuga vastuolus olev tegevus tekitav vastumeelsuse. 3. Käitumuslik ehk instrumentaalne komponent. Hoiakule vastavad objektiivsed käitumisaktid.
Implitsiitsed protsessid Intuitsioon on (1) mitteteadlik ja (2) kiire otsustusprotsess, mille käigus (3) kohaldatakse hetkesituatsioonile kognitiivne skeem ning mille väljundiks on 4) emotsionaalselt laetud valik. Assotsiatiivne Reeglipõhine Sisu Assotsiatsioonid Loogikareeglid Allikad Korduvad kogemused Teadlik infotöötlus (sümbolilised (sarnasus ja koosesinemine) representatsioonid Õppimine Aeglane ja järk-järguline Kiire ja ühekordne Mälu Skemaatiline Episoodiline 01.06.2014
korrata eraldiseisvate reflektside kombineerimine üheks tegevuseks tegevused piirduvad oma kehaga Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8k) tegevused esemetega kordamine. Teiseste tsirkulaareaktsioonide koordineerimine (8-12k): kahe tegevuse järjestamine; põhjuse ja tagajärje taipamine (suudab kahte tegevust järjestada 14 põhjus, tagajärg-seosed); püsivad mentaalsed representatsioonid (mälupilt esemestest, inimestest) Kolmandased tsirukaarreaktsioonid (12.18k) esemetega tehakse uudseid tegevusi (HAKATAKSE KATSETAMA, MIDA SAAB TEHA ERINEVATE ESEMETEGA); tegevuste ja esemete tahtlik vahetamine. Representatsioonide algus (18-24k) sümbolised esemed. Üks ese võib kujutada midagi muud ja üks tegevus võib kujutada midagi muud. Nt tipkutopsi ja suu avamine. II Operatsioonide-eelne periood
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
