Töömälu ja mõtlemine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Psüühika: mälu ja teadvus

Eristatakse kahte alakomponenti: fonoloogiline hoidla (toimub info säilitamine) ja artikulatoorse kordamise komponent (mälujälje pidev värskendamine korduva artikuleerimise abil) 2. Millist informatsiooni töötleb Visuaal-ruumilise töömälu ülesandeks on ÕO9 töömälu visuaal-ruumiline komponent hankida mõtestatud teavet objektide (visuo-spatial sketch-pad)? välimuse ja funktsioonide kohta, säilitada nende kujundeid, positsioone. Hoitakse erinevat visuaalset ja ruumilist infot. Mahutavus 3-4 objekti korraga. Visuaalne

Eripedagoogika

62

docx

PSÜÜHIKA EKSAM

Kuni 20.saj keskpaigani arvati, et mälu on unitaarne (ühtne).  Praeguseks on palju empiirilisi tõendeid, et on erinevad allsüsteemid. Peamisteks tõenditeks on:  funktsionaalne lahknevus (sh funktsioonide valikuline väljalangemine), ja  erinev neuronaalne alus (vt nt skemaatiline joonis →)  Seega on õigustatud erinevatel alustel liigitused:  materjali säilimise aja alusel (lühimälu e töömälu ja pikaajaline mälu)  eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel (protseduuriline, semantiline, episoodiline mälu)  teadvustatuse taseme alusel (eksplitsiitne ja implitsiitne mälu) Prefrontaalne ajukoor (lühiajaline eksplitsiitne mälu e töömälu) Hippokampus (vahendab meeldejäetava pikaajalisse mällu) Väikeaju (implitsiitne mälu, mis tähtis oskuste ja tingitud reaktsioonide kujunemiseks) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kõver

Psühholoogia

35

docx

Aine Psüühika põhifunktsioonid õpiküsimustiku küsimused

conditioning? Kuidas aitab tingimise L8, Ch 7 pp. ajumehhanisme seletada 296-297 Hebbi seadus? / How (Gleitman et al does Hebb's law (long- 2011) term potentiation) help explain the brain mechanism of conditioning? Millistel tingimustel viib L8, Ch 7 (Gl sündmuste koosesinemine keskkonnas assotsiatsiooni tekkimiseni ajus? / Under what conditions does the simultaneous occurrence of events lead to the formation of an association in the brain? 1. Millist Töömälu fonoloogiline komponent hoiab ja töötleb verbaalset informatsiooni informatsiooni. See koosneb hoidlast ja kordamismehhanismist ehk töötleb töömälu korratakse infot peas nagu sisemist häält. See aitab inimestel fonoloogiline kauem infot töömälus hoida. komponent? 2. Millist Visuaal-ruumiline komponent hoiab visuaalset ja ruumilist informatsiooni informatsiooni ning töötleb seda. See koosneb sisemisest hoidlast ja

Psüühika põhifunktsioonid

42

docx

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused

Mis on kehastustunnetus (embodied cognition)? Traditsioonilise arusaama kohaselt põhjustab inimese käitumise aju. Paljud uurijad peavadkeastustunnetuse all silmas seda, et aju mentaalsed toiminguid mõjutab omakorda keha seisund. Juhtfunktsioonid Tähelepanu Milline on juhtfunktsioonide roll ja kus nad ajus asuvad? Juhtfunktsioonid on täidesaatvad funktsioonid, frontaalsagara funktsioonid (kas aktiveerida või pidurdada), kognitiivne kontroll ja eneseregulatsioon, töömälu, tähelepanu (millal ümberlülitada, käitumise inhibitsioon, ülesande vahetamine. Asuvad frontaalsagara prefrontaalkorteksis. Milline on põhiline juhtfunktsioonide jaotus? - Metakognitiivsed protsessid - Emotsionaalsed/motivatsioonilased protsessid Millised on tähelepanu funktsioonid? Peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotlva seast olline ja hetkevajadustea kokkulangev teave. Tähelepanu

Kognitiivne psühholoogia

75

docx

Kognitiivne psühholoogia

neurodegeneratiivsete häirete puhul MMN on - Tähelepanueelne - Omane mitmele meelele - Funktsionaalse seisundi objektiivne indeks - Eristusvõime objektiivne indeks - Ellujäämiseks vajalik - Võimas tööriist JUHTFUNKTSIOONID TÄHELEPANU Juhtfunktsioonid – täidesaatvad funktsioonid, frontaalsagara funktsioonid, kognitiivne kontroll, eneseregulatsioon, töömälu, tähelepanu, käitumise inhibitsioon, ülesande vahetamine Tähelepanu (TP): kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millel on iseloomulikud piirangud (maht, ressurss) ning hõlmab iseloomulikke närvivõrgustikke, (väga raskesti tajust eristatav) William James: igaüks teab mis on tähelepanu. Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korragakäepärase objekti või mõtteahela hulgast

Psühhomeetria

78

doc

Õpiraskuste psühholoogia

On leitud et VAA lapsed ei leia hästi üles heli tekitavaid asju. Nende varases arengus märgata, ei otsi helisid, ei pööra peab helide suunas. See probleem võib neid saata kaua elus. Võivad eksida, kuskohast objektid helised teevad, kust poolt heli täpselt tuleb. Arvestades seda, et taju on faasiline protsess, mis võimaldab keskkonnast infot vastu võtta. Kui ilmnevad käsitletud iseärasused, siis ülejäänud psüühilised protsessid – mälu ja mõtlemine – ei saa päris õigel kujul seda infot kätte. Need mõtlemise käigus tekkivad vead ja mäluga seotud probleemid on osalt kindlasti seotud tajuprobleemidega. Mäletamiseks ja mõtlemiseks saadav info on moonutatud, pole enam päris täpne. Seda infot saadakse ka vähem. Ebapiisavad tajuprotsessid pidurdavad teiste psüühiliste protsesside arengut. Tähelepanu iseärasused.

Eripedagoogika

26

doc

Psühholoogia alused konspekt

– negatiivne – tundlikkuse nürinemine või täielik kadumine kestval või tugeval ärritusel.  Sensibilisatsioon – tundlikkuse kõrgenemine motivatsiooni, harjutamise, analüsaatorite vastastikuse mõju tagajärjel, kompensatsioon.  Sünesteesia – aistinguga samaaegse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas. Taju Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess (aistingul tuginev, eeldab tähelepanu, varasemad kogemused, emotsioonid, mõtlemine, konstruktiivne protsess, kontekstitundlik). Omadused: terviklikkus, struktuursus, produktiivsus, mõtestatus, valivus (objekt, foon – tahaplaanil ja ebamääraselt eristuv taju), konstantsus, apertspetiivsus, ökoloogiline põhjendatus. Apertseptsioon – taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest (ajutine, püsiv). Inimese tajumine  identifikatsioon – teise inimese mõistmine ja tema käitumise tõlgendamine temaga samastuda püüdmise

Psühholoogia alused

39

pdf

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

AISTINGUD Teema 6 Tunnetusprotsessid ­ e psüühilise tegevuse vormid: Aisting ­ on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. On meelelise tunnetuse lihtsaimaks vormiks, milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn jne. Taju Mälu Tähelepanu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia Tunnetusprotsessid liigituvad sõltuvalt sisust: Sensoorsed ­ kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus 12 on aisting. Pertseptiivsed ­ tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimetatakse tajuks. Mnestilised ­ tunnetatust luuakse mälukujundid. Intellektuaalsed ­ mõtlemisprotsessid, milles kajastuvad esemete ja nähtuste seosed,

Psühholoogia

Kommentaarid (0)