Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Töölepingu seadus - Kokkulepped (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks peab töösuhted vormistama kirjalikult?
  • Millega on tegu?
  • Millega on tegu?
  • Millised on kokkulepped töölepingus?

Lõik failist

17.03.2011
Uued mõisted HEA USU PÕHIMÕTE TÖÖLEPINGU SEADUS TsÜS §138 ­ õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt , et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. · Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 VÕS §6 ­ võlausaldaja ja võlgnik peavad jõustumine 01.07.2009 teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest · https://www.riigiteataja.ee/akt/13319829 lähtuvalt. Võlasuhetele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõtetest lähtuvalt vastuvõtmatu.
Koostas: A. Juurikas 2010-2011 1 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 2
MÕISTLIKKUSE PÕHIMÕTE Tegutsetakse seaduslikult, st seaduses sätestatu või lepingus kokkulepitu järgi. VÕS §7 ­ võlasuhtes loetakse Hea usu põhimõte on üldistest mõistlikuks seda, mida samas moraalinormidest ja väärtushinnangutest olukorras heas usus tegutsevad isikud tulenev käitumisreegel. loeksid tavaliselt mõistlikuks. Heas usus käitub inimene, kes käitub ausalt , õiglaselt, arvestab teise poole huvidega , teeb koostööd, on lojaalne. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse Hea usu põhimõtet saab määratleda võlasuhte olemust ja tehingu konkreetsest lepingulisest suhtest tulenevalt. eesmärki, vastava tegevus- või Oma õiguste teostamise eesmärgiks ei tohi olla kutseala tavasid ja praktikat, samuti kahju tekitamine teistele isikutele. muid asjaolusid. Koostas: A. Juurikas 2010-2011 3 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 4
Sageli hinnangulised asjaolud : TAVAD JA PRAKTIKA ­ mõistlik aeg ­ mõistlik hüvitis VÕS §25 ­ lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingus kohustatud ­ jms järgmina iga tava, milles nad on kokku leppinud, ja Abstraktne lähenemine on vajalik konkreetse praktikat, mis on nendevahelistes suhetes olukorra hindamisel. tekkinud. Mõistlik käitumine on alati heas usus käitumine, kuid heas usu käitumine ei pea alati olema mõistlik. Kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad Mõistlik käitumine tähendab alati eetilist samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, käitumist. kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti Mõistlik isik tegutseb kindlasti oma huvides, kuid arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava leiab sellised lahendused, mis oleksid ausad ka kohaldamine oleks õigusvastane või ei oleks teise poole suhtes. vastavalt asjaoludele mõistlik. Koostas: A. Juurikas 2010-2011 5 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 6
1 17.03.2011
Tavad on üldised käitumisreeglid, mida majandus- Kirjalik vorm ja kutsetegevuses tegutsevad isikud teavad ja arvestavad. TsÜS §78 ­ kui seaduses on sätestatud Tavad võivad olla nii kirja pandud kui ka tehingu kirjalik vorm, peab kirjutamata tavad. tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud . Praktika on konkreetsete lepingupoolte omavaheline käitumine, mida mõlemad pooled Seega peavad lepingu sõlminud isikud selle teavad ja tunnustavad. omakäeliselt allkirjastama, ­ nt peab tööleping olema sõlmitud kirjalikus Praktika ja tava mõistet kasutatakse lepingupoolte vormis. kohustuste sisu täpsustamisel.
Koostas: A. Juurikas 2010-2011 7 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 8
Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm Mõiste laieneb ka dokumentidele, TsÜS §79 ­ kui seaduses on sätestatud mille koostamist seadus ette näeb, tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, ­ nt ülesütlemisavaldus. ­ peab tehing · olema tehtud püsivat kirjalikku Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm nõuab taasesitamist võimaldaval viisil ja vaid isikute nimesid , keda antud dokument · sisaldama tehingu teinud isikute puudutab nimesid, ­ tööandja kirjalik teade töötajale, kus on töötaja nimi ja tööandja esindaja nimi; ­ kuid ei pea olema omakäeliselt ­ elektronkirja teel saadetud dokument, kus isiku nimi, allkirjastatud. kellele dokument saadeti ja saatja nimi. Koostas: A. Juurikas 2010-2011 9 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 10
Alluvussuhe ­ TLS §1 Tööleping töötaja teeb tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile Füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja 1. tööandja juhib ja korraldab tööprotsessi; kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile; Tööleping on võlaõiguslik leping, millele laienevad 3. töötaja täidab kindlat funktsiooni, alludes TsÜS-i sätted, sh isikute kohta sätestatu. tööandja kehtestatud reeglistikule; 4. tööandja määrab töö tegemise aja ja koha. Tööleping kuulub töö tegemise lepingute hulka, kuid vajalik on määratleda, mis eristab teda teistest teenuse osutamise lepingutest, nt käsundus-, töövõtu-, maakleri- ja agendilepingust. Koostas: A. Juurikas 2010-2011 11 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 12
2 17.03.2011
Töösuhe on tugev sõltuvussuhe Tööleping on kestvusleping ­ enamasti seovad lepingu pooled end pikaajaliselt Töötaja ja tööandja on teineteisest oluliselt sõltuvad ja eeldavad, et töö on kestev ja jätkuv töösuhte ajal Tööandja ettevõtluse tulemus sõltub töötaja tööst Tööd tehakse teise isiku kasuks ja Tööandja kannab ettevõtlusega seotud riisiko , eeldatakse, et tööd tehakse isiklikult saab aga ettevõtluse tulu Töötaja jaoks on töö eest saadav tasu oluline osa tema sissetulekust, st tavaliselt on töötajal töösuhe Töö eest makstakse tasu vaid ühe tööandjaga ­ igas kuus kindlal kokkulepitud ajal Töötaja saab oma tööd teha enamasti ainult ­ sõltumata sellest, kas töö tulemus on saavutatud tööandja töövahendeid ja materjale kasutades või on töö pooleli Tööandja kohustub tagama töötajale seadusega ettenähtud hüved, sh vaba aja andmise või tasulise puhkuse. Koostas: A. Juurikas 2010-2011 13 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 14
Töölepingule kohaldatavad seadused TLS §2 TLS §1 lg3 ­ töölepingule kohaldatakse Töötaja kahjuks kõrvalekalduv käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS-is ei sätestata teisiti. kokkulepe on tühine, va juhul, kui Tööõigus kuulub eraõiguse valdkonda, on kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on seega osa õigussüsteemist. töölepingu seaduses ette nähtud. VÕSi üldosa laieneb kõigile lepingutele, sh töösuhteid reguleerivatele lepingutele. Sellest sättest tuleneb töötaja kui Töölepingu seadus on erinormide kogum ­ ainult töösuhete reguleerimiseks nõrgema poole kaitse! ­ sätestab töölepingu puhul kohaldatavad erisused Koostas: A. Juurikas 2010-2011 15 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 16
Töölepingu "kohustuslikud tingimused" 1. Lepingupoolte andmed (§5 lg1 p1): Töötaja tööleasumise aeg ­ tööandja ja töötaja nimi ­ kuupäev, millal töötaja asub täitma töölepingus ­ isiku- või registrikood kokkulepitud kohustusi ­ elu- või asukoht · sellest kuupäevast algavad vastastikused õigused ja kohustused 2. Töölepingu sõlmimise ja töötaja ­ tuleb kindlasti eraldi ära näidata ka juhul, kui tööleasumise aeg (§5 lg 1 p2) töölepingu sõlmimise ja tööleasumise aeg - võivad kattuda või ka erineda kattuvad - lepingu sõlmimise päevana tuleb näidata lepingu ­ on aluseks allkirjastamise päev · töötaja tööstaazi arvutamisele antud tööandja - tavaliselt sõlmitakse tööleping töötaja juures ja tööleasumise päeval või varem · puhkuse õigust andva staazi arvutamisele Koostas: A. Juurikas 2010-2011 17 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 18
3 17.03.2011
3. Tööülesannete kirjeldus (§5 lg1 p3) - on töö, mille tegemiseks tööandja töötajaga töölepingu sõlmib ja mida töötaja on nõus tasu 4. Ametinimetus, kui sellega kaasneb eest tegema õiguslik tagajärg (§5 lg1 p4) - ei saa olla liiga detailne , sest töötajal on ka kohustus täita töö iseloomust tulenevaid ­ eelkõige töötaja õigus soodustingimustel kohustusi (§15 lg2 p1) vanaduspensionile (kuni seaduste - töösuhte ajal on tööandjal õigus täpsustada muutumiseni, nt ATS ­ Avaliku tööülesandeid selgete ja õigeaegsete Teenistuse Seadus) korraldustega (§28 lg2 p1) https://www.riigiteataja.ee/akt/104032011004 - võib sisalduda täies mahus töölepingus, kuid võib olla ka selle lisa eraldi kirjaliku ­ töötajatel huvi enese tutvustamisel dokumendina äripartneritele ja klientidele! - lubatud on ka muud töötaja õigusi mittekahjustavad kokkulepped või täiendavad tingimused Koostas: A. Juurikas 2010-2011 19 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 20
Töölepingus töötasu kohta näidatavad andmed (§5 lg1 p5) 5. Töö eest makstav tasu (§5 lg1 p5) Töötasu, sh majandustulemustelt ja ­ töötasu kokkulepe on koos tehingutelt makstav tasu tööülesannete kirjeldusega lepingu Töötasu arvutamise viis olulisemad tingimused Töötasu maksmise kord · Töö tegemine eeldab tasu maksmist! Töötasu sissenõutavaks muutumise aeg ­ Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajale töö ehk palgapäev eest makstavaid tasusid ­ Tööandja makstavad ja kinnipeetavad · eelduseks on töötaja ja tööandja vaheline maksud ja maksed kokkulepe! Koostas: A. Juurikas 2010-2011 21 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 22
Tööandja maksab Töötaja töötasult peetakse kinni Tulumaks (21%) sotsiaalkindlustusmaksu (33%) ja Töötuskindlustusmakse ­ alates 01.06.2009 TA 1%, T 2%; töötuskindlustusmakset (1,4%) ­ alates 01.08.2009 TA 1,4%, T 2,8% ­ http://www.emta.ee/?id=1453&tpl=1026 Kohustusliku kogumispensioni makse ((II sammas ­ kui ollakse liitunud) ­ peatatud alates 01.06.2009 ­ 31.12.2010), aastal 2011: ­ avalduse teinutel 2% ­ avaldust mitteteinutel 1% ­ http://www.emta.ee/index.php?id=28602 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 23 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 24
4 17.03.2011
7. Aeg, kui töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (§5 lg1 p7) ­ tööaja pikkus, eeldusel, et 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas (= täistööaeg) 6. Muud hüved (§5 lg1 p6) ­ puudub mõiste "tööajanorm"! ­ kui pooled on nendes kokku leppinud ­ täidetakse üldisi seaduses kehtestatud tööaja piiranguid. ­ mõeldud töötaja kaitseks ­ kokku ei saa leppida ületunnitöö tegemises ­ ei saa ­ töötajal on õigus kokkulepitud ja TL-s fikseeritud olla planeeritud! hüvesid nõuda ­ osalise tööaja puhul täpsustada ­ mitu tundi nädalas ja · ametiauto kasutamine kuidas need jaotuvad 7-päevase ajavahemiku peale. · tööandja mobiiltelefon jms Näide: ­ hüvesid ei saa nõuda rahas, st töötasuna, a) töötaja töötab 30 tundi nädalas, 6 tundi päevas, iganädalane võib aga teisel kujul väljaspool töötasuarvestust puhkeaeg on laupäev ja pühapäev; · spordiklubi kaardi kinnimaksmine b) töötaja töötab 24 tundi nädalas, 8 tundi päevas, tööpäevad on · tasuliste raviprotseduuride hüvitamine esmaspäev, kolmapäev ja reede.
Koostas: A. Juurikas 2010-2011 25 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 26
Tööaja korraldus 8. Töö tegemise koht (§20) ­ Kindlaksmääramise õigus on tööandjal, ­ eeldus: kohaliku omavalitsuse üksuse seega ei ole kokkuleppeline täpsusega (optimaalne määratlus) ­ Töötajat tuleb teavitada ­ objektiivsetel põhjustel võib olla ­ Pannakse kirja töökorralduse reeglitena täpsem töölepingu kirjalikus dokumendis! ­ mobiilse töö puhul nt mingi Eesti ­ Tööaja piirangud kehtivad ka oma töö piirkond või kogu Eesti korraldamises iseseisva töötaja suhtes ­ üldjuhul: tööandja tegevuskoht, mis on (kaugtöö, töö kodus jms) töösuhtega kõige rohkem seotud Koostas: A. Juurikas 2010-2011 27 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 28
9. Puhkuse kestus (§55) 10. Töölepingu ülesütlemise etteteatamise ­ 28 kalendripäeva tähtajad (§96, 97, 98) ja hüvitised (§100 lg5) ­ pikendatud põhipuhkus 35 kp (§56,57) ­ tööleping võib lõppeda tähtaja ­ kuni 56 kp haridus - ja teadustöötajatel vastavalt ametikohale saabumisel, poolte kokkuleppel või ­ Põhipuhkuse hulka ei kuulu: rahvuspüha ja riigipühad seoses töötaja surmaga ­ alates 01.07.2009 ­ puhkust arvutatakse kalendriaasta eest (varem tööaasta) ­ ühe poole soovil töölepingu lõpetamine = ­ nõudeõigus puhkusele tekib pärast 6-kuulist töölepingu ülesütlemine töötamist, tööleasumise aastal on õigus puhkust saada · see võib olla korraline või erakorraline võrdeliselt töötatud ajaga · esitada tuleb ülesütlemisavaldus ­ ­ põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul ­ puhkus tuleb välja võtta igal aastal täies mahus! kirjalikku taasesitamist võimaldavas ­ ajakava koostab ja teeb töötajatele teatavaks tööandja vormis kalendriaasta I kvartali jooksul
Koostas: A. Juurikas 2010-2011 29 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 30
5 17.03.2011
Kordamine (kirjuta vastused konspekti) 1. Kuidas saad aru järgmistest põhimõtetest: ­ hea usu põhimõte ­ mõistlikkuse põhimõte 11. Tööandja kehtestatud reeglid ­ tava töökorraldusele (§5 lg1 p11) ­ praktika 2. Mille poolest erinevad lepinguliste suhete puhul: ­ Töösisekorraeeskiri = töökorralduse reeglid ­ kirjalik vorm ­ kättesaadavus, nt ­ kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm · sekretäri juures 3. Miks peab töösuhted vormistama kirjalikult? · arvutivõrgus näidatud aadressil Leidke vähemalt 3 head põhjust. 4. Iseloomusta töölepingut. Millega on tegu? 5. Iseloomusta töösuhet. Millega on tegu? 12. Viide kollektiivlepingule (§5 lg1 p22) 6. Millised on kokkulepped töölepingus? Miks just need? Selgita kokkuvõtlikult, st lühidalt. Koostas: A. Juurikas 2010-2011 31 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 32
Tänan tähelepanu eest!
http://www.taskuraha.info/?id=43&keel=ee
Koostas: A. Juurikas 2010-2011 33
6

Töölepingu seadus - Kokkulepped #1 Töölepingu seadus - Kokkulepped #2 Töölepingu seadus - Kokkulepped #3 Töölepingu seadus - Kokkulepped #4 Töölepingu seadus - Kokkulepped #5 Töölepingu seadus - Kokkulepped #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor meribel11 Õppematerjali autor
.Pdf fail

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
docx

Tööõiguse materjal

Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM ­ 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist

Tööõigus
thumbnail
13
docx

Tööõiguse õppematerjal TLÜ õigusakadeemia

Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM ­ 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist

Tööõigus
thumbnail
15
docx

Tööseadusandluse praktiline rakendamine 2017

Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 ­käsundusleping, § 635 ­ töövõtuleping, § 658 ­ maaklerileping, § 670 ­ agendileping ja § 692 ­ komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva

Tööseadusandluse alused
thumbnail
34
docx

TÖÖÕIGUS

Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev; ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Töölepingu tunnused:  kestvusleping;  töötaja ja tööandja vaheline leping, mille esemeks on ühe isiku poolt tehtav töö;

Tööõigus
thumbnail
180
pptx

Töölepingu seadus / tööõigus

jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem  Tõõigus- erinevad definitsioonid  Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks Töölepingu regulatsioon õigussüsteemis Tsiviilõigusuhe  TsÜS

Tööõigus
thumbnail
384
pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus.

Õigus
thumbnail
27
docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused ­VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas

Tööõigus
thumbnail
118
doc

Töösuhe ja selle reguleerimine. Töökorraldus ettevõttes

kuulub seega tööandjale. Riik reguleerib vastavalt välja antud seadusandlusega selliseid ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega üldvastutus lasub tööandjal ja tuleb vastutada töötajate ohutu ja tervisliku töö eest. Tööohutusalase töö korraldamisel tuleb lähtuda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Töölepingu seadus (väljavõtted seadusest) Uus töölepingu seadus hakkas kehtima alates 01. juuli 2009.a. Teksti sinisega märgitud osa ei ole seadusest, vaid selgitab paremini lahti seadust. §1.Töölepingu mõiste (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib

Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun