Köögis kasutatavad serveerimisvahendid Serveerimiskärud Kärusid võib kasutada lauakatmisvahendite toimetamiseks saali enne selle avamist, portsjonite üheaegseks toimetamiseks saali suurte kliendirühmade puhul ja roogade serveerimiseks. Serveerimiskärud · Serveerimine Inglise moodi, Prantsusmaal tuntud ka kui Diner a la Russe · Road vormistatakse ja serveeritakse kliendile nähtavalt söögisaalis Serveerimiskärud · Hea kasutada toitude transportimisel · Kärud valmistatakse varakult ette vajalike serveerimisvahendite, salvrätikute, maitseainete ja lisanditega. · "Viimase minuti" toidud (soojad toidud, kuumad joogid) pannakse kärule vahetult enne serveerimist. Soojendusplaadid Lauanõud · Lauanõud võivad olla portselanist, fajansist, klaasist, metallist, puust ja paberist. · Nõud peavad olema hügieenilised, vastupidavad,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter Iseseisev töö I Referaat Juhendaja: Taisi Kasela Pärnu 2010 SISUKORD 1. TABEL.................................................................................................3 2. 4-KÄIGULINE LÕUNASÖÖGIMENÜÜ......................................................4 3. LAUAKATE............................................................................................5 4. TEENINDAMINE.....................................................
Alusmaterjal · Laudlinade all kasutatakse lausmaterjali kuna: · Libedast materjalist lina püsib paremini paigal · Lauapind on siledam · Lauaplaatide vahed ei paista välja · Lauapind on paremini kaitstud · Nõud ei kolise · Selvelaua seelikut on kergem kinnitada Aluslinana võib kasutada viltjat materjali, paksemat kangast, kulunud laudlina, õhukest kulunud tekki. Linade kokkupanek ja liitmine · Laudlinu pannakse kokku W või M kujulist voldingut jälgides. · Sisse pressitud võib olla vaid keskjoon. · Laudlinu tuleks säilitada puul rippuvana · Linade liitmist kasutatakse pikkade laudade puhul. · Linutamist alustataske uksest kõige kaugemast otsast. · Iga eelmise lina serv kaetakse 20-30 cm ulatuses. Ajalugu · Euroopa toidukultuuris alates 17. sajandist. · Ülesandeks oli kaitsta suuri pitskraesid ja volange. · Salvrättide voltimine ja pidulik asetamine kujunes välja baroki ajastul. · Peamis
KÖÖGIS KASUTATAVAD SERVEERIMISVAHENDID Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. SERVEERIMISKÄRUD......................................................................4 2. LAUANÕUD..........................................................................................4 3. TOIDURIISTAD...................................................................................9 KOKKUVÕTE.............................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................12 Lisa 1. Pildid.................................................................................................................13 2 SISSE
Ainuke taldrik mis on ajapikku väiksemaks läinud on supikas. Teised on suuremaks läinud. Esimene T mida kasut kõige rohkem, on leivataldrik, kuni 19 cm, kasutatakse kui meil on praad/supp leiva jaoks võikoogi jaoks vm. Järgmine on suupistetaldrik, suurus on väheke suurem kui leiva omast, kuni 24 cm, kasutatakse salatite serveerimiseks, soojade ja kylmade suupistete pakkumiseks. Praetaldrik tänapäeval kuni 28 cm , kui tuuakse supitaldrik siis alati praetaldriku peal. Kõige suurem on grillitalrdik, grillliha pakkumiseks tänapäeval isegi 32 cm. Supitaldrik peaks äärega olema, kuskil 18 20 cm on suurus. Tuuakse koos leivataldrikuga. , kilpkonnasuppi serveeritakse yliminis tassis. Madal desserttaldrik 20-24 cm, Sygav desserttaldrik16-20 cm Kaaviari taldrik 15 cm, kalamarja pakutakse. Moositaldrik, 10 cm , oakutakse moosi vm sealt. Supitirin 1,4 2,6 Liitrine, sangadega, kui seda tuuakse lauale ja sealt pakutakse suppi, siis pakub perenaine, lihaga tegeleb mees.
2.2 Toidupüramiid 2.3 Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4 Tervisliku toitumise alused 2.5 Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab andma inimesele vajalikul hulgal energiat ja toitaineid. Toit on vajalik, et inimene kasvaks, areneks ja oleks terve. Täiskasvanud inimene vajab toitu: ainevahetuseks, koerakkude uuendamiseks, töö ja tegevusega kulunud energia taastamiseks, vajalike toitainete varude loomiseks organismis. Valest toitumisest tuleneb üle 70% haigustest. Juba ühe päeva toitumisvead võivad tekitada järgmisi tervisehäireid: väsimus, 22 halb enesetunne, näljatunne ja magusaisu, mao- ja soolestikuvaevused, rahutus, suurenenud vajadus kohvi ja tubakatoodete järele,
Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4. Aruka teenindusajastu inimese hariduslikud vajadused Töö ei ole enam selge ja konkreetne tegevus seda tuleb nüüd vaadelda kui teenust, mida pakutakse klientidele, organisatsioonidele ja ühiskonnale. 1 Ühiskonna edukuse määravaks teguriks on muutumas inimestevahelised suhted, hoiakud ning valmis olek teenindamiseks. Teeninduses on tegemist dilemmaga: Paljud tööd ei nõua väga kõrget haridust või tehnilisi oskusi
Kõik kommentaarid