muudatustele, mis võivad ära hoida nii mõnegi õnnetuse. Tööõnnetuste ja ka kutsehaiguste, suurõnnetuste jne ettekanded ning analüüsid on näidanud, et ohutuse arendamisel ettevõttes on veel palju arenguruumi. Käesolevas juhtimiskontrolli ainetöös üritatakse siis veidi täpsemalt välja tuua mõningaid tähtsamaid teemasid ohutuse tagamiseks organisatsioonis. Millised nõuded kehtivad ettevõtte juhtkonnale ja töötajatele ohutuse tagamisel? Esimeses peatükis käsitletakse töökeskkonna ohutuse korraldust. Täpsemalt siis uuritakse, kes tööohutust ettevõttes korraldavad, läbi viivad, kontrollivad ja kes vastutavad. Teises peatükis räägitakse töökeskkonnakoolitustest ja kolmandas peatükis pikemalt ohutuskultuurist. Neljas peatükk on pühendatud praktilisele näitele, kuidaskoostada riskihindamist ettevõttes. 3 1. TÖÖOHUTUS ETTEVÕTTES Töökeskkond on ruumi osa, kus töötajale mõjuvad negatiivselt ja positiivselt mitmesugused
TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. N: kasutusjuhendid, seadmete ja töölõikude kasutusjuhendid, eeskirjad, ohutusnõuded, turvasüsteemid, elektri-ja tuleohutusnõuded; Piirnorm (arvväärtus, mis iseloomustab ohutegurit e. ohtlikkuse taset) ohuteguri parameetri ajaühikus möödetud keskmine väärtus, mis 8- tunnisem tööpäeva(40 tubnnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjutust.
......................................... 2 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus. ................................................................................................... 4 4.1. Töökeskkonnaspetsialist, kes ta on, millised on tööülesanded .............................................................. 5 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused. ................................................. 5 6. Töökeskkonna nõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevus .................................... 6 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes. ..................................................................................................................................................... 7 8
- sagedus (monitori sagedus, stroboskoopiline efekt) - müra - värv - utiliseerimine Ergonoomilised soovitused valgustuse puhul: Soovitav on võimalikult rohkem kasutada päeva valgust (loomuikku). Päeva valguse kasutamine vähendab kulutusi elektrienergiale ja on keskkonnasõbralik Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust Heledalt värvitud seinad ja laed muudavad töökeskkonna mugavamaks ja suutlikumaks. Valgustus on vajalik koridorides, treppidel, kaldteedel ja kõikides kohtades, kus võivad viibida inimesed Parem valgustatus treppidel ja koridorides aitab ära hoida õnnetusi Soovitav on vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi töökoha valgustamisel. Soovitav on vältida teravaid kontraste töökohal Töötajatele tuleb kindlustada küllaldane valgustus, et nad saaksid igal ajal suutlikult ning mugavalt töötada
ELEKTRIOHUTUSSEADUS RT I 2002, 49, 310 TEGEVUSALADELE ESITATAVAD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RT I 1999, 60, 616 TÖÖÕIGUS TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töökoht Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid.
Psühholoogilised suhted, palga suurus, töökoormus Füsioloogilised raskuste tõstmine, tööasend Tööandja kohustused TÖÖKOHT seaduses mõistetakse töökohana asutuse territooriumil või tööruumis 1. Viima läbi süstemaatilist töökeskkonna (TKK) sisekontrolli. piknevat töötamise kohta ja selle ümbrust. 2. Korraldama TKK riskianalüüsi. TÖÖVAHEND seadmed, veokid vm vahendid, mida kasutatakse ettenähtud otstarbel ning nende paigaldamine/reguleerimine ei tohi ohustada kasutaja ja teiste isikute tervist 3. TKK riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava. ega TKK'd.
töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika makroergonoomika mikroergonoomika koduse töö ergonoomika 1. Tööandja kohustused ja õigused • Tööandja kohustused viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes; vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab
töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika makroergonoomika mikroergonoomika koduse töö ergonoomika 1. Tööandja kohustused ja õigused • Tööandja kohustused viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes; vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab
Kõik kommentaarid