Töökeskkond ja ergonoomika - Tunnikontroll 7 (3)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

TEST - inimfaktor

Kui palju õnnetusi protsentides juhtub inimese vea tõttu ? Inimese vea tõttu juhtub 90% ­ 100 % õnnetustest. Mis on apsud ? Apsud on tahtmatud tegevused, mida teadvus ei fikseeri. Mis on ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired ? Ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired tähendavad seda, et inimene unustab ajutiselt, mida või milleks ta teeb . Kas apsud ja ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired võivad juhtuda kõikidel inimestel ? Jah, apsud ja ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired võivad juhtuda kõikidel inimestel. Mis on tahtlikult vale käitumine ? Tahtlikult vale käitumine ehk violation on tahtlik eeskirjade või reeglite rikkumine. Kas ergonoomilised töötingimused vähendavad inimese vea tõenäosust ? Jah, ergonoomilised töötingimused vähendavad inimese vea tõenäosust. Kas ergonoomilised masinad ja seadmed vähendavad inimeste vigu ? Jah, ergonoomilised masinad ja seadmed vähendavad inimeste vigu. Kas ohtlikumad on töötaja vead või juhi, inse

Töökeskkond ja ergonoomika

13

doc

Töökeskkond

analoogiliste õnnetuste vältimiseks. Samuti uuriti 397 töötaja kutsehaigestumise põhjuseid. Töökeskkonna seisundit uuris tervisekaitseinspektsioon 1996. ja 1997. a 3510 2 tööstusettevõttes (31 241 töökohta). Kehtestatud normidele ei vastanud 27,4% uuritud töökohtadest, kus töötas 39 750 inimest, keda ohustasid töökeskkonna mõjurid. Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud, kes on viibinud ettevõttes, on kogenud, et pahatihti ignoreeritakse ohutuseeskirju

Majandus

26

pdf

Masina kasutajaliides

Zargoon arvutis täiendavad selgitused Teade vigade korral soovitused parandusteks Matemaatilised tähistused näited Õigesti tehtu ei vaja kommenteerimist õigestitehtu vajab kommenteerimist Hel võib täita kogu ekraani ekraanilolev peab olema nähtav Arvutile suunatud abi kasutajale suunatud abi Halb töökeskkond mõjutab nii mõtlemist kui ka töötamist Projekteeritud ka disainitud seadmed ja instrumendid peavad olema kasutajasõbralikud Eksitavad või ebaselged juhendid põhjustab vigade teket Halvasti hooldatud seadmed tekitab rikkeid Pidevad katkestamised ja segamised tekitab hajameelsust Suur töökoormus tekitab väsimustest tekitatud viga Mürarikas või ebameeldiv töökeskkond tekitab stressi Inimese ainuomased omadused Madal oskuste ja kompetentsuse tasand

Automaatika

14

docx

Riskiohutuse eksam

Tavaliselt süveneb valu öösel, inimene ärkab käe valu, torgete ja tuimuse tõttu ning raputab kätt, mis vähendab vaevusi. Vaevused on sagedamini ühes käes, aga võivad esineda ka mõlemas käes korraga. Ravimitest kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid tablette või kortikosteroidi süste randmakanalisse. Ennetamiseks on eelkõige korduvate liigutuste vältimine, puhkepauside tegemine ja ergonoomilised töövõtted. 60. Mis on ergonoomika? Ergonoomika on teadus, mis on suunatud töövahendite ja töötingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Eesmärgiks eelkõige haiguste ennetamine. Ergonoomika eesmärk on uurida ja luua ergonoomilis majanduslikku tootmis ja töötehnoloogiat. Ergonoomika uurimisobjektideks on eelkõige inimene füüsilises ja psüühilises töötegevuses, töövahendid, tööprotsess ja töökeskkond. 61

Riski- ja ohuõpetus

49

doc

Kaasaegse ergonoomika alused

Terminoloogia Viimased aastakümned Ergonoomika harud Seosed teiste teadusharudega Süsteemse lähenemisviisi filosoofia Ergonoomika ajakirjad Infouputus töökeskkonna optimeerimisel Enesehindamise meetodid Antropomeetriline printsiip Kehaasend Optimaalne füüsiline koormus Toitumine ettevõttes Füüsiliste iseärasuste optimeerimine Libisemise ja kukkumise vältimine Lamamisasendi ebasoodne mõju Stress ja vaimne koormus Keskkonna optimeerimine Esmane andmetöötlus Arvutitöö Kognitiivne ergonoomika Makroergonoomika Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Viidatud kirjandus Abstract 1. Sissejuhatus Raamat annab ülevaate nüüdisaja ergonoomikast. Terminit ergonoomika kohtab tänapäeval laialdaselt kirjanduses ja elektroonilistes andme- baasides, mis viitab sellele, et ergonoomikaalane info on praktilise tähtsusega nii spetsialistile ja töölise ettevõttes kui ka koduperenaisele. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist

Ergonoomika

40

docx

Organisatsioonipsühholoog ia

kõrge saavutusvajadusel. Motivatsiooni mõõtmine: Projektiivtestid vs küsimused:Näitavad, kui valmis on inimene. Tegeliku motivatsiooniga võib olla seos väike Projektiivtestid: in projetseerib tunded, mõtted testi sisse vastavalt oma isiksusele. Nende kaudu saab teada in hoiakud, väärtushinnangud, siseukohad. On kaudsemad ja subjektiivsemad Apertseptsioonitest- kindel teema on antud kõigile. Kõik tajuvad erinevalt Vitamiiniteooria (P.Warr): In keskkond, sh töökeskkond peaks pakkuma püshholoogilisi vitamiine, mis mõjutavad in psühholoogilist heaolu nii nagu vitmiinid mõjutavad in keha (füüsilist heolu) Võimalus kontrollida- oma töist tegevust Kasutada oma oskusi- panna proovile Väljast loodud eesmärgid- mida peame saavutama, tulemuse identiteet peab olema selge Variatiivsus- mitmekesised ülesanded Keskkonna selgus- tagasiside Raha kättesaadavus (teenimise võimalus)- CE Füüsiline turvalisus- tööhoutus, tervist kahjustavad tingimused- CE

Organisatsioonipsühholoogia

30

doc

Riskianalüüsi referaat

SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostami

Riskianalüüs

36

doc

Riskianalüüs referaat

(2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. (3) Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. 2. peatükk TÖÖKESKKOND § 3. Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama piirnormidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Riskianalüüs

Kommentaarid (3)