1. Mida käsitleb keskkonna-ergonoomika ? Keskkonna ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad inimeste tervist, ohutust, suutlikkust ja mugavust. 2. Millised on 3 ergonoomilisst tegevustasandit, et vältida kahjustavate faktorite toimet inimesele ? 3 ergonoomilisst tegevustasandit vältimaks kahjustavate faktorite toimet inimesele on kahjustava toime allikas, allika toime ülekanne inimesele ja inimene ise. 3. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada ENNE või PÄRAST ergonoomiliste soovituste rakendamist ?
1. Mida käsitleb keskkonna-ergonoomika ? 2. Millised on 3 ergonoomilisst tegevustasandit, et vältida kahjustavate faktorite toimet inimesele ? 3. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada ENNE või PÄRAST ergonoomiliste soovituste rakendamist ? 4. Kas isikukaitsevahendid on VIIMANE või ESIMENE abinõu ? 5. Millistes ühikutes mõõdetakse valgustatust ruumis ? 6. Milline on ideaalne valgustatuse tase tööruumis ? 7. Milline on orienteerumisvalgustuse tase, kus ei tohi enam lugeda ? 8. Milline on valgustatuse tase väga täpse töö puhul ? 9. Kas eelistada tuleb kunstlikku või päevavalgust ? 10. Kas valgustite ja akende hooldus (puhastamine) annab ökonoomilise efekti ? 1. Keskkonna-ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad: inimeste tervist ohutust, suutlikkust, mugavust, kokkuvõttes töö tootlikkust ja kvaliteeti. 2. 3 ergonoomilist tegevustasandit on a) kahjustava toime allikas - selle eemaldamine või vähendamine b) a
Kontorisse sobivad hästi päevavalgus- ja kohalolekuandurid, mida on olemas erinevate tööpõhimõtetega ja erinevates hinnaklassides.” Neid on võimalik hankida ka mittejuhitavate valgustite sisse- ja väljalülitamiseks. Juhitavate valgustite korral hoiab aga päevavalgusandur valgustustaset inimeste ruumis viibimise ajal konstantse sõltuvalt sellest, kui palju valgust ruumi anduri märkamisalasse pääseb. 9 Kokkuvõte ..... 10 Kasutatud kirjandus 1 Eva-Maria Reimers. (2000). Töökeskkond ja ohutus). /Toim. P. Kulu, E. Hendre. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 120–ˇ123. lk. 2 Ülu Kristjuhan. (2000). Kaasaegse ergonoomika alused. /Toim. P. Kulu, E. Hendre. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 49-53 lk.. 3 www.lihula.edu.ee/www/media/dokumendid/OT_opetaja.doc 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344 5 http://www.xn--energiasst-x5aa.ee/et/c/valgustus 6 http://www.fagerhult
TTÜ ärikorralduse instituut Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool TMT3820 Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: 5 Tootmisruumi valgustuse hindamine Õpperühm: Töö teostajad: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Henn Tosso arvestatud: 1. ÜLDISI ANDMEID Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. 90% kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese nägemiselund, avaldab ta mõju ka kogu inimese organismile. Ja seda põhjusel, et nägemisorgani- silma töö on tihedalt seotud kogu inimese elutegevust juhtiva kesknärvisüsteemiga. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilise mugavuse, s
Tööd teha oli huvitav, sain teada väga palju uut nii töötajate heaolu kui ka kemikaalide, müra ja valgustuse kohta, mis peaks tagama head töötingimused. 13 Ele-Riin Kirik Ergonoomia Kasutatud kirjandus Rahvusvaheline tööbüroo GENF, Ergonoomilised soovitused, Tallinn, TTÜ kirjastus, 2002 Eva-Maria R. Töökoha ergonoomika, Tallinn, 2001 http://www.tlu.ee/~meidi/exe1/tkeskkonna_ohutegurid.html (11.12.09) http://www.ut.ee/tervis/aergo/ergonoomia.htm (11.12.09) http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1219 (11.12.09) http://www.tlu.ee/~meidi/exe1/4_valgustus.html (12.12.09) 14
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 5: RUUMIDE VALGUSTATUSE HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 15.04 5a. Auditooriumi loomuliku valgustatuse Joonas Hallikas Kellaaeg: hindamine 5b. Tööruumi tehisvalgustatuse hindamine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Uurida luksmeetri tööpõhimõtet. Tutvuda loomuliku valgustuse ning tehisliku valgustuse mõõtmise ja hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Luksmeeter 2. Mõõdulint 3. Standard EVS-EN 12464-1:2011 ,,Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad"1 TEOREETILINE OSA Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90 % infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Kuigi valgu
Terminoloogia Viimased aastakümned Ergonoomika harud Seosed teiste teadusharudega Süsteemse lähenemisviisi filosoofia Ergonoomika ajakirjad Infouputus töökeskkonna optimeerimisel Enesehindamise meetodid Antropomeetriline printsiip Kehaasend Optimaalne füüsiline koormus Toitumine ettevõttes Füüsiliste iseärasuste optimeerimine Libisemise ja kukkumise vältimine Lamamisasendi ebasoodne mõju Stress ja vaimne koormus Keskkonna optimeerimine Esmane andmetöötlus Arvutitöö Kognitiivne ergonoomika Makroergonoomika Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Viidatud kirjandus Abstract 1. Sissejuhatus Raamat annab ülevaate nüüdisaja ergonoomikast. Terminit ergonoomika kohtab tänapäeval laialdaselt kirjanduses ja elektroonilistes andme- baasides, mis viitab sellele, et ergonoomikaalane info on praktilise tähtsusega nii spetsialistile ja töölise ettevõttes kui ka koduperenaisele. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist
analoogiliste õnnetuste vältimiseks. Samuti uuriti 397 töötaja kutsehaigestumise põhjuseid. Töökeskkonna seisundit uuris tervisekaitseinspektsioon 1996. ja 1997. a 3510 2 tööstusettevõttes (31 241 töökohta). Kehtestatud normidele ei vastanud 27,4% uuritud töökohtadest, kus töötas 39 750 inimest, keda ohustasid töökeskkonna mõjurid. Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud, kes on viibinud ettevõttes, on kogenud, et pahatihti ignoreeritakse ohutuseeskirju
Kõik kommentaarid