5
Tartu Raatuse Gümnaasium
Tööhõivepoliitika Eesti
Vabariigis
Referaat
Koostaja : Merilyn Martis
Juhendaja : Lea Hanni
11.B klass
Tartu 2009
TÖÖHÕIVEPOLIITIKA
ELLUVIIMISE KONVENTSIOON
15.juulil 1966 kutsuti kokku Tööbüroo haldusnõukogu,mis asus
arutama täistööhõive saavutamise ja elatumistaseme tõstmise
ülemaailmseid kavasid nii töötuse vältimiseks kui toimetulekut võimaldava töötasu maksmiseks. Põhieesmärgiks sai tagada igale
inimesele õigus püüelda materiaalse heaolu ja vaimse arengu
edendamisele. Selle põhjal pandi paika iga riigi tööhõivepoliitika
põhieesmärk, mis pidi andma aluse majandusarengu soodustamiseks ,elatustaseme tõstmiseks, tööjõuvajaduse
rahuldamiseks, tööjõu ja vaegtööhõive kaotamiseks ning töö
tootmise tagamiseks. Iga liikmesriik pidi aga arvestama oma majanduse
taset ja lähtuma oma tavadest ning oludest .
Eesti tööhõivepoliitika
arengu algus Eestis
Eesti ühines Euroopa liiduga aastal 2003. Liiduga sätestati
ühise poliitika ja meetmete kaudu eesmärgiks edendada majanduse
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tupsuke17
Õppematerjali autor
Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis Tööhõivepoliitika on poliitika, mis saab reguleerida riigi tööhõivet, Tegeleb inimestele töökohtade leidmise soodustamisega. Rahvastiku vananemisega seoses soovitatakse riikidel rakendada järgmisi poliitika meetmeid: 1. Panna suuremat rõhku perepoliitikale ja lastega perede toetamisele; 2. Soodustada kõrgemat tööhõivet; 3. Viia läbi reforme, mis suurendavad töö efektiivsust; 4. Rakendada immigratsiooni ja lõimumispoliitikaid; 5. Kindlustada nendeks tegevusteks jätkusuutlik riigipoolne finantseerimine
Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. (Ibid) Siin kohal võib leida sarnasusi ka Eesti riigiga võrreldes, kuna on osa inimesi, kes on ennast töötuks registreerinud, kuid samas käib ka n.ö. ,,mustalt" tööl. 3. TÖÖTUSE STATISTIKA AASTATEL 2009-2011 3.1. Töötuse statistika Eestis 2011 aastal Töötuid oli 2011. aasta I kvartalis 99 000 ja töötuse määr 14,4%, teatab Statistikaamet. Üle poole töötutest on pikaajalised töötud, kes on tööta olnud aasta või kauem. Eelmisel aastal kiiresti vähenema hakanud töötus tänavu I kvartalis veidi kasvas
2008. aasta alguses vähenes pikaajalise töötuse osatähtsus, sest uusi töötuid tuli juurde. Kui eelmise aasta alguses oli üle poole töötutest otsinud tööd aasta või kauem, siis tänavu I kvartalis vähenes pikaajalise töötuse osatähtsus 38%-ni. I kvartalis oli 1574-aastasi tööga hõivatuid 657 000, töötuid 29 000 ja mitteaktiivseid (õppijad, pensionärid, kodused jt) 358 000. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes oli hõivatuid 10 000 võrra rohkem. Tööhõive kasvas nii töötuse kui ka 8 mitteaktiivsuse vähenemise tõttu. Sealjuures kasvas ainult hõivatud meeste arv, hõivatud naiste arv kahanes. Töötuse määr on töötute osatähtsus hõivatute ja töötute summas. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad
.......................................................9 1.3.2. Töö ostmine ................................................................................................10 1.3.3. Töö hind .....................................................................................................11 2. Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11 2.1. Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11 2.2. Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12 2.2.1. Tööpuuduse liigid ......................................................................................15 2.2.2. Tööpuuduse põhjused ...............................................................................
NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades.
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud
................................... 18 Lisa 1. Töötuse määr Eestis aastatel 1995-2009, vanuserühmades 15-24 ja 15-74 ............ 18 Lisa 2. 15-24 aastased töötusperioodi järgi aastatel 2000-2009; tuhat inimest ................... 19 Lisa 3. Tööpoliitika kulutused Euroopa Liidu liikmesriikides aastal 2007, protsentides .... 20 2 SISSEJUHATUS Noorte tööpuudus on väga suur probleem terves maailmas. Eesti noored on aga võrreldes teiste Euroopa Liidu noortega suhteliselt halvas olukorras, sest meie riigis on noorte tööpuudus üks kõrgemaid. Valisin enda referaadi teemaks just "Noorte tööpuudus", sest probleem on täna väga aktuaalne ning mind isiklikult huvitab, mis toimub tööturul ja tööpoliitikas nii Eestis kui Euroopas. Esimeses peatükis annan ülevaate noorte tööpuudusest kui probleemist,
andmisest keeldumise kohta; · korraldab haldusmenetlusi. annab välja haldusakte Ja lahendab haldusaktile esitatud väite; · menetleb väärteoasju kohtuväliselt seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; · alustab kriminaalmenetlust ja teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid; · vaatab läbi ja lahendab isikute avaldusi töökeskkonna küsimustes; · lahendab individuaalseid töövaidlusi seaduses ettenähtud korras. Tööinspektsioon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi saadustest, rahvusvaheliste konventsioonidest ja lepingutest, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, valitsuse määrustest ja korraldustest, sotsiaalministri määrustest ja käskkirjadest ning tööinspektsiooni põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest Tööinspektsiooni juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist sotsiaalminister. Tööinspektsiooni kohalikud Inspektsioonid asuvad kõigis maakonnakeskustes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid