Töö ja võimsus (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Laboratoorne töö:" Mehaaniline töö ja võimsus"

oopis teine: A = m g h , kus F = m g on raskusjõud ( g = 9,8 - raskuskiirendus). s2 Valem A = m g h ei ole midagi muut, kui potentsiaalne energia valem, e. A = E = m g h . See tähendab, et kogu kulutatav energia muutub tööks (töö tehakse energia arvelt) ning keha tõstetakse. Kuna me teame, et 1 cal = 4,2 J , siis saama leida ka, kui palju kalooriat kaotatakse keha tõstmisel. Samuti töö mõistega on seotud võimsuse mõiste (see on tehtud töö ajaühikus). Teates, kui palju aega kulutatakse keha tõstmisel, saama leida võimsuse ning määrata kõige võimsama A inimest klassis. N = , kus N - on võimsus, t - tõstmiseks kuuluv aeg t Töö käik. 1. Määrata erinevate kehade massid. Neid tuleb kaaluda. 2. Tõstke neid kehad põrandalt kuni oma õladeni. Mõõtke võimalikult täpselt tõusukõrguse. 3

Füüsika

37

pdf

DÜNAAMIKA

KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele) 2. DÜNAAMIKA 2.1 Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale

Füüsika

4

pdf

Füüsika ülesanded lahendustega

TÖÖ 1. Laps tõstab 200-grammise mänguasja 50 cm kõrgusele kiirendusega 5 m/s2. Kui palju ta teeb tööd? A = F s = m (a + g) h = 0,2 14,8 0,5 = 1,48 J 2. Maapinnal on 10 tellist. Iga tellise kõrgus on 65 mm ja mass 3.5 kg. Kui palju tööd tuleb teha, et paigutada need tellised ülestikku? A = (1 + 2 + 3 + 4 + 5 + 6 + 7 + 8 + 9) mgh = 100 J 3. Poiss veab kelku, rakendades nöörile jõudu 100 N. Nöör moodustab horisontaalpinnaga 30-kraadise nurga. Kui suure töö teeb poiss 50 m pikkusel teel? A = F S cos = 100 50 cos30º = 4,33 kJ 4. Poiss viskas 100-grammise massiga palli vertikaalselt üles ja püüdis viskekohal uuesti kinni. Pall lendas 5 m kõrgusele. Leida raskusjõu töö palli liikumisel üles, alla ja kogu liikumisaja vältel. 1) A = mgh = 0,1 5 9,8 = 4,9 J ja A2 = - A = - 4,9 J raskusjõud palliliikumisel alla 2) A = - mgh = - 4,9 J

Füüsika

37

pdf

DYNAAMIKA

KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele) 2. DÜNAAMIKA 2.1 Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale

Kategoriseerimata

28

pdf

Impulss, energia, töö

 mv 0,004 915 V= =( ) m = 0,8 m/s. M 4,5 Kuna relv ei liigu vabalt, vaid toetub vastu laskuri õlga, siis laskur tunneb seda relva tagasilöögina, sest laskuri õlg pidurdab relva liikumise. Antud juhul on tagasilöök suhteliselt väike, tugevamajõulistel relvadel (näiteks vintpüssidel) on tagasilöök suurem ja laskuri õlg liigub peale lasu sooritamist märgatavalt tagasi. Vastus: relva tagasilöögi kiirus peale lasu sooritamist on 0,8 m/s. 3.2 Töö Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cos , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel. Sõltuvalt jõu mõjumise suunast võib töö olla nii positiivne kui ka negatiive. Kui aga kehale mõjuv jõud on risti keha liikumissuunaga, siis on selle jõu töö võrdne nulliga. Nii näiteks on niidi otsas oleva kuulikese ühtlasel ringliikumisel

Füüsika

28

pdf

ENERGIA

V= =( ) m = 0,8 m/s. M 4,5 Kuna relv ei liigu vabalt, vaid toetub vastu laskuri õlga, siis laskur tunneb seda relva tagasilöögina, sest laskuri õlg pidurdab relva liikumise. Antud juhul on tagasilöök suhteliselt väike, tugevamajõulistel relvadel (näiteks vintpüssidel) on tagasilöök suurem ja laskuri õlg liigub peale lasu sooritamist märgatavalt tagasi. Vastus: relva tagasilöögi kiirus peale lasu sooritamist on 0,8 m/s. 3.2 Töö Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cos α , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja α on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel. Sõltuvalt jõu mõjumise suunast võib töö olla nii positiivne kui ka negatiive. Kui aga kehale mõjuv jõud on risti keha liikumissuunaga, siis on selle jõu töö võrdne nulliga. Nii näiteks on niidi otsas oleva kuulikese ühtlasel ringliikumisel

Kategoriseerimata

13

doc

Mehhaaniline liikumine

suunalt vastupidised. Gravitatsiooniseadus ­ kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. m1 m2 F =G r2 Impulsi jäävuse seadus ­ kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. m1v1 + m2v2 = m1v1' + m2v2' Mehaaniline töö ­ on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. A = Fs cos Võimsus ­ on arvuliselt võrdne ajaühikus tehtud tööga. A N= N = Fv t Mehaaniline energia ­ iseloomustab keha võimet teha tööd. mv 2 Ek = E p = mgh 2 Mehaanilise energija jäävuse seadus ­ kui kehale mõjuvad ainult raskus- ja elastusus jõud, on keha mehaaniline koguenergia jääv. Ek + E p = const

Füüsika

11

doc

Mehaanika

väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Fü= gVa, kus on vedeliku tihedus (1g/cm3), g- raskuskiirendus( 10m/s²) ja Va allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala. Seda seost nim. Archimedese seaduseks. 6) Kui üleslükkejõud on suurem kehale mõjuvast raskusjõust, siis keha ujub (VaV, kus V on keha ruumala). Kui need jõud on võrdsed, siis keha heljub (Va=V), kui raskusjõud on suurem üleslükkejõust, siis keha upub. Energia. Töö. Võimsus. Jäävusseadus. Mehaanika ­ on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 7) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 8) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 9) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud

Füüsika

Kommentaarid (0)