Kokkuvõte § 1. - § 26. Seadus on mõeldud töötavatele isikutele. Seadus reguleerib töö ja puhkeaga. Seadus sisaldab endas mõisteid, nagu: tööaeg, puhkeaeg, tööajanorm, tööpäev, töövaehtsu, töönädal. Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Ära on toodud kes tohib töötada ja kui kaua. Näiteks: *13-14 aastased võivad töötada 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Ja ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi või reklaamitegevuse alal. Tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond LM 07 Ingvar Patsula Kokkuvõte töö- ja puhkeaja seadustest Juhendaja: Maia Tamm Tartu 2007 I. Tööaeg Tööaja kestus: Tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Lühendatud tööaeg on 13-14-aastasel või koolikohustuslikul 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. 16-17-aastasel töötajal kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi
Eksitakse kõige enam ,Oleks võimalik kindlaks määrata milles töötaja süüline käitumine seisnes ja millal see toimus. Distsiplinaar karistus on jõus aasta alates karistuse määramise päevast kui töötajale pole määratud uut distsiplinaar karistust. Kui selle aja jooksul määratakse uus karistus siis kustuvad mõlemad aasta pärast viimase karistuse jõustumist. Vastavalt pg ... võib tööandja karistuse lõpetada igal ajal. Töö ja puhke aeg TPS – töö- ja puhkeaja seadus See laieneb nii töölepingu alusel töötavatele inimsetele kui ka avalikus teenistuse töötavatele teenistujatele. Pg1 lõ 3 kohaselt on antud töölepingu pooltele ning ameti asutustele ja ametnikele võimalus rakendamata jätta seaduse mõningad paragrahvid. Mõeldakse ületunni tööd, töötamine õhtusel ajal, töö korraldus, töö jaotumine osadeks jne. Mainitud reeglid võib jätta kohandamata töötajate suhtes kellel on tööül täitmisel
Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Kui tegelikud tingimused olid töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ettenähtust, kohaldatakse vastavat seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. Töölepingu vormistamata jätmine või nõuetevastase vormistamise eest kannab tööandja haldusvastutust. Töölepingu sõlmib tööandjaga või tööandja selleks volitatud esindajaga iga töötaja, ka alaealine, isiklikult. Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud. Töölepingu sõlmimiseks nõutavad dokumendid. 1) isikut tõendav dokument; 2) tööraamat;
3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega. Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada ületunnitööle üksnes tema nõusoleku Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle nelja tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi Ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. Ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast 19. ÕHTUNE JA ÖÖTÖÖ Õhtune aeg on ajavahemik kella 18.00-st - 22.00-ni, ööaeg on ajavahemik kella 22.00-st - 6.00-ni. Õhtusel ajal on keelatud tööle rakendada 1314-aastast või koolikohustuslikku töötajat Ööajal on keelatud tööle rakendada: 1) rasedat;
1. Töösuhet iseloomustavad tunnused Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 2. Tööettevõtulepingu erisused 3. Töölepingu kohustuslikud tingimused ja töölepingu sõlmimine Töölepingu kohtustulikud tingimused (1) Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: 1) tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või kutsenimetuse ja kvalifikatsiooninõuete kohta; [14.06.2000] 2) tööaja kohta; 3) töötasu kohta; 4) töö tegemise asukoha kohta; 5) määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta; 6) tööle asumise aja kohta. (2) Töölepingu tingimusteks võivad
Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada kolme tingimust: järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46); tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51); tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg kokkulepitud töötamisaeg vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lühendatud täistööaeg seadusega ettenähtud kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku
Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada kolme tingimust: järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46); tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51); tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg kokkulepitud töötamisaeg vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lühendatud täistööaeg seadusega ettenähtud kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku
Palgaseaduse kohaselt peab töölepingus palga kokku leppima brutosummana. 2.LISATASU - on töötaja tööülesannete hulka mittekuuluvate täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või töötamise eest eritingimustes tavalisel tööajal või väljaspool tööaega, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. 4 Palgaseaduse kohaselt peab tööandja maksma lisatasu alljärgnevatel juhtudel: ületunnitöö tegemise eest, õhtu-ja öötöö eest, riigipühal tehtud töö eest, puhkepäevadel töötamise eest, lisatöö tegemise eest, töö eest milles töölepingus ei ole kokku lepitud. 3. JUURDEMAKSE on summa, mida makstakse selleks, et tagada ettenähtud palgatase või hüvitada võimalik palga vähenemine. Seega tuleneb juurdemakse eelkõige tööandja kohustustest tagada ettenähtud töötingimused. Kui ta seda ei tee,
Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus 1995 Mall Gramberg ELs reguleeritavad tööõiguse valdkonnad Tööjõu vaba liikumine Meeste ja naiste võrdne kohtlemine
pdf Seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=353198&u=20120902152153 TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Vastu võetud 16. juunil 1999 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus. Vastu võetud 18. veebruaril 2015 TäKSE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8feef3b-a519-480f-9585- 7c24850d9030/Täiskasvanute%20koolituse%20seadus I Töö- ja puhkeaeg 1. Tööaja mõiste ning kestus. Täistööaeg. Lühendatud täistööaeg. Osaline tööaeg. Tööaja arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine Tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning summeeritud tööajaks vastavalt tööaeg, mis on arvestusperioodi jooksul jaotatud ebavõrdselt. Täistööajaks on 8 tundi päevas ja 40 tundi 7-päevase vahemiku kohta. 8-tunnisest tööpäevast ja 40-
.......................................................................................................... 13 6.3 SUMMEERITUD TÖÖAEG................................................................................................. 13 7.PUHKEAEG................................................................................................ 15 7.1 TÖÖPÄEVASISENE VAHEAEG............................................................................................ 15 7.2 IGAPÄEVANE PUHKEAEG................................................................................................. 15 7.3 IGANÄDALANE PUHKEAEG............................................................................................... 15 8.PUHKUS.................................................................................................... 17 8.3 PUHKUSE KATKESTAMINE VÕI EDASILÜKKAMINE...................................................................17 8.4 PUHKUSETASU............................
kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VASTUSED KÜSIMUSTELE 299. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? Tööõigus reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel. Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab seda, et töösuhete regulatsiooni alusel on
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-,
seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Võrdse kohtlemise seaduse §2 kohaselt on keelatud isikute diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärk on tagada sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Töö ja puhkeaeg Tööaeg- aeg, mil töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. Täistööaeg-töötaja töötab 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas. Seadus eeldab, et töötaja töötab täistööajaga, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Summeeritud tööaeg-tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt.Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötajaga kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi
ning töötulemus kuulub talle. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd - allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA - maksab tehtud töö eest tasu 2) ametikohale nimetamise või valimise akt 3) teenistusleping.
- Tööandja peab tasaarvestamisel arvestama täitemenetluse seadustiku § 132. Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist VÕS § 628 lg 2-4 alusel (§ 40 lg 1). Tööandja võib esitada töötaja vastu nõude töötasu tagastamiseks 12 kuu jooksul arvates ajast, kui töötaja sai töötasu (§ 39). Pärnumaa Kutsehariduskeskus 7 5.Töö- ja puhkeaeg. Tööaeg. - Täistööaeg endiselt 40 tundi nädalas (§ 43 lg 1) ja 8 tundi päevas (lg 2). Kehtib eeldus, et on nii. Tööajanormi mõistet enam ei ole. - Lühendatud tööaeg on alaealisel (§ 43 lg 4) ja haridustöötajal (§ 43 lg 6). - Osaline tööaeg (§ 43 lg 1). - Summeeritud tööajaga on tegu kui tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (§ 6 lg 6 ja § 43 lg 3). Lühendatud tööaeg alaealisel ja haridustöötajal (§ 43 lg 4 ja 6)
tegemist on tööaja summeeritud arvestusega, siis on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid. Arvestusperioodi tööajanorm saadakse üldjuhul arvestusperioodi tööpäevade arvu korrutamise teel päeva tööaja normiga. Seejuures tuleb arvestada tööaja lüheneist rahvuspüha ja riigipühade eelpäevadel ja mudel seaduses ettenähtud juhtudel.PalS § 14 kohaselt kompenseeritakse ületunnid lisatasu maksmise või vaba aja andmisega. Valik tehakse poolte kokkuleppel. Selle mittesaavutamisel on töötajal õigus nõuda lisatasu maksmist. Lisatasu minimaalne määr on 50% töötaja tunnipalgamäärast. 6.Jämedaks töökohustuste rikkumiseks ppetakse selliseid töötaja üleastumisi, millel olid või oleksid võinud olla rasked tagajärjed, st et tegemist on olulise lepingurikumisega. Tööandjal on õigus lõpetada tööleping esmakordse jämeda töökohustustuste rikkumise tõttu.
andmisest alates, kui esindatav ei ole määranud teisiti. VOLIKIRI on esindatava poolt esindajale antav kirjalik dokument, mis väljendab esindaja õigust. Kui volitus on antud volikirjas, peab volituse tuhistamiseks enne tähtaja lõppu volikirja tagasi nõudma või avaldama vastava teate üleriigilises ajalehes. Ka esindaja on kohustatud sel juhul volikirja tagasi andma. Kui keegi on teinud tehingu teise isiku nimel volituseta, on tehing tühine TÖÖLEPING kujutab endast kokkulepet töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes seejuures tema juhtimisele ja korraldustele. TÖÖTAJA võib olla 18 a. saanud teovõimeline või piiratud teovõimega isik. Mõnedel töökohtadel võidakse ette näha ka kõrgendatud vanusemäär (president - 40). Erandjuhtudel võivad töötajaks olla ka 15 a. Saanud alaealised, kui selleks on ühe vanema või hooldaja nõusolek ja 13-15 a. alaealine, kus on samuti vajalik vanemate nõusolek
- Tööandja peab tasaarvestamisel arvestama täitemenetluse seadustiku § 132. Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist VÕS § 628 lg 2-4 alusel (§ 40 lg 1). Tööandja võib esitada töötaja vastu nõude töötasu tagastamiseks 12 kuu jooksul arvates ajast, kui töötaja sai töötasu (§ 39). Pärnumaa Kutsehariduskeskus 7 5.Töö- ja puhkeaeg. Tööaeg. - Täistööaeg endiselt 40 tundi nädalas (§ 43 lg 1) ja 8 tundi päevas (lg 2). Kehtib eeldus, et on nii. Tööajanormi mõistet enam ei ole. - Lühendatud tööaeg on alaealisel (§ 43 lg 4) ja haridustöötajal (§ 43 lg 6). - Osaline tööaeg (§ 43 lg 1). - Summeeritud tööajaga on tegu kui tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (§ 6 lg 6 ja § 43 lg 3). Lühendatud tööaeg alaealisel ja haridustöötajal (§ 43 lg 4 ja 6)
tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud. Tavapäraselt on tööaeg reguleeritud ettevõttesisese dokumendiga, näiteks töökorralduse reeglitega. Tööaja korraldusest peab tööandja teavitama töötajat juba töölepingu sõlmimisel, mis annab pooltele võimaluse vajadusel ka ettevõtte tavalisest tööajast erinevalt kokku leppida, kui tavaline tööajakorraldus töötajale näiteks ei sobi. 16. Puhkeaeg (tööpäevasisene, tööpäevade vaheline, iganädalane, riigipühad, puhkused) Tööpäevasisene puhkus. Tööandjal on kohustus korraldada tööd selliselt, et töötajale oleks tagatud iga kuue tunni töötamise kohta vähemalt 30 minutit puhkamiseks ja einestamiseks ehk tööpäevasisene vaheaeg. Alaealisele tuleb vaheaeg anda aga juhul, kui tema tööpäev kestab üle 4,5 tunni. Kaheksa tundi
ajal - Töötasu maksmise kohustus tuleneb otseselt töölepingu mõistest - Töötajal on õigus nõuda viivist, kui töötasuga on oluliselt viivitatud. Kohustus anda puhkust ja maksta pukusetasu - Vastavalt TLS $ 28 lg 2 p 3 on tööandja kohustatud andma töötajale ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu - Puhkuse mõiste alla ei kuulu üksnes põhipukus, vaid ka vanemapuhkused ja õppepukus. Kohustus tagada kokkulepitud töö ja puhkeaeg - TLS $28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. - Tööandja kohustus tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg tuleneb sarnaselt puhkuse andmise kohustusega ainult töösuetest ja on töölepingu eristamise aluseks teistest võlaõiguslikest töötegemise lepingutest. Tööandja peab tagama vaid sellise koolituse, mis on vajalik tööandja ettevõtte huvidest lähtuvalt.
ajal - Töötasu maksmise kohustus tuleneb otseselt töölepingu mõistest - Töötajal on õigus nõuda viivist, kui töötasuga on oluliselt viivitatud. Kohustus anda puhkust ja maksta pukusetasu - Vastavalt TLS $ 28 lg 2 p 3 on tööandja kohustatud andma töötajale ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu - Puhkuse mõiste alla ei kuulu üksnes põhipukus, vaid ka vanemapuhkused ja õppepukus. Kohustus tagada kokkulepitud töö ja puhkeaeg - TLS $28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. - Tööandja kohustus tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg tuleneb sarnaselt puhkuse andmise kohustusega ainult töösuetest ja on töölepingu eristamise aluseks teistest võlaõiguslikest töötegemise lepingutest. Tööandja peab tagama vaid sellise koolituse, mis on vajalik tööandja ettevõtte huvidest lähtuvalt.
(3) Töötaja taidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. § 28. Tööandja kohustused (1) Tööandja taidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenahtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lahtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu
00- 24.00, kui ta teeb kerget tööd täiskasvanu(alaealise seduslik esindaja) järelvale all kuluuri, kunsti, spordi v. Reklaami tegevuse ala. Selle erandi mõte: võimaldada alaealistel osaleda etendusasutustee töös. Lisaks üldisele piirangule on täiendav piirang kooliajal töötamisel: koolikohustuslik alaealine ei tohi teha tööd enne koolipäeva algust. Seadusandja on pidanud vajalikuks eraldi määrata kindlaks ka alaealiste igapäevase puhkeaja kestvuse. Järjestikune puhkeaeg päevas: 7-12 aastane : vähemalt 21 tundi. 13-14 aastane v. Koolikohustuslik : vähemalt 20 tundi 15 mittekoolikohusluslik:18 tundi 16 aastane mittekoolikohustuslik ja 17 aastane: 17 tundi Selle piirangu järgi pole võimalik rakendada alaealist täistööaja puhul tööle ka eri kellaaegadel tööpäeva jookul. TLS sätestab, et alaealisele töötajale tuleb anda pikema kui 4,5 tunnise töötamise kohta tööpäevasisene vaheaeg vähemalt 30 minutit.
eelduslikust kestusest. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb
07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee · TEHNILINE JÄRELVALVE www.tji.ee · RIIGI PÄÄSTEAMET www.rescue.ee
I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust
kuidas töötulemust realiseerib. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Nii tegutsevad näiteks FIE-d. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) sõlmitakse tööleping, s.t kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (edaspidi T) teeb teisele isikule tööandjale (edaspidi TA) tööd ja allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA maksab tehtud töö eest tasu, TLS § 1 lg 1. 2) isik nimetatakse (valitakse) ametikohale, suhte aluseks on nimetamise või valimise akt.
töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; 9 andma töötaja tagama kokkulepitud nõudmisel andmeid töö- ja puhkeaja ning temale arvutatud ja pidama tööaja makstud või arvestust maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3
Arvestusperiood on kokkuleppeline periood, mille suhtes keskmiselt tööaja piirangut ei tohi ületada. Reeglina on arvestusperioodiks ajavahemik ühest kuust kuni nelja kuuni. Ületunnitöö on töötegemine üle kokkulepitud tööaja. Üldjuhul on ületunnitöö lubatud poolte kokkuleppel. Töötajal on kohustus täita tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööandjal on kohustus tagada töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaeg ja pidada tööaja arvestust. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige: 1) tööaja algust; 2) tööaja lõppu ja 3) tööpäevasiseseid vaheaegu. Tööaja korraldusele kehtestab reeglid tööandja, millest teavitatakse töötajat töölepingu sõlmimisel. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt arvatakse töötaja tööaja hulka: 1) vaheajad, mis antakse suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
