Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tõu- ja sordiaretus (0)

1 Hindamata
Punktid
Tõu- ja sordiaretus #1 Tõu- ja sordiaretus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor stiinapv Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

Agronoomia

Selleks,et tasakaalustada proteiinirikast söödaratsiooni. Lihaveistele koos kvaliteet söödaga. Toiduks peamisiselt kasutatakse otra jahuna vähe. Odrast valmistatakse lisaks jahule ka viljakohvi. Suur tähtsus õlle ja piirituse tootmisel. Võrreldes suvinisuga on oder vähem nõudlikum. Idaneb ühe - kahe kraadi juures ja tärkab paari nädala pärast. Tõusmed taluvad -7...-8 kraadist öökülma. Põhjapoolsemad sordid on vastupidavamad ja oder on tüüpiline sordiaretus taim. Niiskuse suhtes on oder vähenõudlik. Traspiratsiooni koefitsent on 400, ühe kg tootmiseks läheb vaja 400 l vett. Odral on vaja toitainete rikast mulda. Ta on suviteraviljadest üks lühema kasvuperioodiga liik. Varjased sordid valmivad 70 päevaga. Aga enamus sorte 90...110 päevaga. Soodsates tingimustes arenevad odral 2-3 võrset. Kaer Põhiliselt loomasööt aga kasuatakse ka inimtoiduks. Kaera terad on rasvarikkamad, tema proteiin on veiste poolt paremini omastatav

Agronoomia
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust

Ökoloogia
thumbnail
23
docx

Organismid, evolutsioon, isolatsioon, eluslooduse süsteem, geneetika, rakendusbioloogia, geenitehnoloogia

Rakendusteadus- teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktiliste rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. tarbeks. Fundamentaalteadus- kui uuritakse objektide või nähtuste olemust ning nendega seotud seaduspärasusi. (teaduse isu, faktid, teooria) Bioloogia seos teiste teadustega: Biofüüsika, biokeemia, meditsiin, veterinaaria, taime- ja loomageograafia, looduskaitse, informaatika, sordiaretus, tõuaretus, biotehnoloogia, geenitehnoloogia, bioonika. Biotehnoloogia kasutusalad Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate organismide elutegevuse tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. (jogurt, saiake- pärmseened kergitasid saiakest, juust, või) Põhiliselt kasutatavad organismid on bakterid, seened.(rohehallik) Biotehnoloogia eelised · Suur energiasäästlikkus · Jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke.

Bioloogia
thumbnail
22
doc

Üldbioloogia konspekt (2. osa)

Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon ­ mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon ­ kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon ­ uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon ­ elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon ­ uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism ­ sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elusolendid) Nt. Mudas tekiv

Üldbioloogia
thumbnail
44
ppt

Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia?

Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia? Meditsiin: ravimid? arstid? kirurgid? ennetustöö??!!! Tervislikud eluviisid: toitumine füüsiline aktiivsus vaimne tervis laste kasvatamine Põllumajandus: mullaviljakus sordiaretus tõuaretus Toiduainetetehnoloogia Materjalidetehnoloogia Majandusteadused on ilma bioloogiata mõeldamatud (ressursside kasutamine) Kriminoloogia Sport Turism Energeetika (ressursid) Rahvastikuküsimuse lahendamine KESKKONNAPROBLEEMIDE lahendamine Kelle mure see on? Ettevõtete? Riikide? Iga inimese? Kui kõik inimesed mõistaksid looduses olevaid suhteid, siis nad mõistaksid, et tehes kahju loodusele, teevad kahju iseendale ja eriti oma lastele.

Arengubioloogia
thumbnail
7
docx

Üld- ja käitumisgeneetika

kui hukkub või ei anna järglasi, 1 kui jääb ellu ja annab ühe järglase jne, valiku puhul annavad mõne genotüübiga isendid, võrreldes teistega, suurema arvu viljakaid järeltulijaid, populatsioon on staviilne kui kohasus on 1 378. Suunav valik: selektsioon, kus järglaste andmisel eelistatakse tunnuse muutlikusrea ühes otsas olevate tunnusvormidega isendeid, nt taimede sordiaretus ja loomade tõuaretus, looduses toimub siis kui keskkonnategurid muutuvad mingi perioodi jooksul ühes suunas, olemasolev liik evolutsioneerub ja ilmnevad uued tunnused 379. Lõhestab valik: selektsioon, kus eelistatakse järglast andmisel tunnuse varieerumisrea äärmuslike tunnustega isendeid keskmiste tunnustega isendite arvelt, peab esinema kas tugev tugev vastava ekstreemtunnuse suhtes valikuline ristumine või peab

Üld- ja käitumisgeneetika
thumbnail
10
doc

GMO - geneetiliselt muundatud organismid

DNA-d sisaldavast rakust uue taime regeneerimisega, mille puhul kasutatakse ära looduses ette tulev taimerakkude totipotentsus ­ võime jaguneda ning muutuda ükskõik millist tüüpi taimerakuks. Ristamine, ploidsuse muutmine, hübridiseerimine ja mõned muud võtted, mida kasutab klassikaline sordiaretus, viivad samuti võõrast geneetilist infot taimedesse, kuid kokkuleppel ei kutsuta sel teel saadud uusi indiviide GMO-deks. Katseid tehakse ka teiste organismidega. Näiteks on tehtud katseid hiirte peal. Jürgen Bachli loomise tulemuseks oli

Bioloogia
thumbnail
6
doc

GM-taimed - referaat

eraldatud mõni geen või geeniosa, mida uurinud teadlased on jõudnud järeldusele, et see DNA-lõik kannab bioloogilist tunnust, mis võiks näiteks teatud põllumajandussordile anda mingi lisaväärtuse. Nüüd viiakse (kloneeritakse) see DNA- lõik niinimetatud vektorisse. Geenitehnoloogia võimalused on avaramad: niimoodi saab viia taimedesse või ka teistesse organismidesse suvalisest organismist pärit geene. Sordiaretus piirdus enamasti samasse sugukonda kuuluvate taimegeenidega. Kuid geenitehnoloogia tegeleb siiski looduses leiduvate geenide ülekandega. Kultuurtaimede muundamisel tähtsamad taotlused eesmärgid on parandada saaduste tarbekvaliteeti, näiteks säilivust, ainelist koostist ja välimust; suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele, tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes ning tõsta karmide keskkonnatingimuste, nagu külma-, kuuma- ja põuataluvust

Bioloogia



Lisainfo

Tõu- ja sordiaretus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun