Tõstuk ja robootika (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Robootika

Robootika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega. Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes (näiteks esemete teisaldamisel, tööriista käsitsemisel, keskkonna jälgimisel ja uurimisel). Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis-, meditsiini, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil iseloomulikeks tunnusteks on tavaliselt ühe- või mitmekäeline manipulaator ja

Elektroonika ja it

4

doc

Robootika

Robootika Robootika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega. Robootika kolm põhiseadust: 1.Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha; 2.Robot peab täitma inimese antud korraldusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega; 3.Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei lähe vastuollu esimese ega teise seadusega. Evolutsioon on miljonite aastate käigus arendanud välja täiuslikkuseni viimistletud mobiilseid ning autonoomseid lahendusi

Robootika

11

doc

Robotid

[5] Kuigi tööstusrobot talub pinget ja pikki töö tunde, ei talu seda siiski inimene, kes peab selle robotiga koos töötama. Palju tööõnnetusi on juhtunud just masina robotiivsuslikust töörütmist ning inimese väsimusest. Robot ei näe ega tunneta, et inimese tähelepanu kaob ning õnnetused tulenevad sellest kergesti. 5. Sõjandusrobotid 5.1. Info Põhilisetks on iseliikuvad soomukid, tiibraketid ja piloodita luurelennukid. [5] Robootika tootmisharu on võtnud kasutusele põhiliselt just USA riigikaitses mitmeid mehitamata robootika süsteeme. Igaüks teab, et on sõduri töö on ohtlik, kuid mõned ülesanded, mis sõdurile on määratud, on ohtlikumad kui teised. Parem oleks ju saata selliseid tööülesandeid täitma robot, mitte inimene. Pigem kaotakse raha, mis on pandud selle roboti ehitamiseks, mitte inimelu. [6] 5.2. Sõjarobotite kasulikkus

Insenerieetika

24

odt

Tõstuk ja robootika

JÕGEVA PÕHIKOOL 8.C klass Kristjan Krihvel Tõstuk ja robootika Loovtöö J uhendaja Heli Toit Jõgeva 2015 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sisukord........................................................................................................................2 ...............................................................................................................

Tehnikalugu

7

docx

Inimesed ja Robotid

saada. [3] Need olendid tunnevad meid paremini kui me ise. Nad tunnevad asju, mida me ettegi ei kujuta, nad on võimelised tegema kõiki mõeldavaid ja mõeldamatuid eksperimente. Mulle kui teoreetilisele füüsikule on selge, et on vaid aja küsimus, millal sellised masinad meie üle valitsevad... Kui me sellel juhtuda laseme. Selle sajandi põhiline küsimus on - kellest või millest saab planeedi Maa domineeriv liik. [4] Me kõik teame ju robootika kolme põhiseadust, mis said teadlase ja ulmekirjaniku I. Asimovi poolt sõnastatud juba enne "päris" robotite tekkimist: 1. Robot ei tohi tekitada kahju inimesele või oma tegevusega seda soodustada. 2. Robot peab täitma inimese käsku, kui see ei ole esimese seadusega vastuolus. 3. Robot peab hoolitsema enese julgeoleku eest, kui see ei ole vastuolus esimese ja teise seadusega. [3]

Insenerigraafika

14

docx

Masin, robot, inimene

sõjalised, kaevandus ja tervishoiuga seotud robotid.[1]  Siiski robotite liikidest minu arust tunduvad kõige rohkem tähelepanu pälvivat robotid, mis käituksid ja oleks välimuselt meile kõige sarnasemad ehk humanoid robotid. Seda liiki roboteid on raske arendada, kuna inimlikkust on keeruline edasi anda tehnilisel baasil. See ongi üks põhilisi probleeme selles valdkonnas, panna robot mõtlema samamoodi nagu inimaju seda teeb, käsitledes reaalmaailmas toimuvat. Humanoid robootika on ambitsioonikas teaduskond, eesmärgid on seatud kõrgele. Loodetakse, et lähitulevikus täidavad nad rolli meie kaaslastena, abistajatena igapäeva elus ja ka lõplik eeldus oleks, et seda liiki robotid oleksid abilised inimtegevusest ja loodusmõjudest tulenevates katastroofides. Humanoid robotite teadusuuringutes on tehtud märkimisväärseid edusamme, mistõttu on juba praegugi palju laadseid roboteid, näiteks üks kõige uudsemaid on robot nimega ASIMO, mis on disainitud ja

Insenerigraafika

56

pdf

Eksoskelett referaat

alakehale. See toetab või asendab täielikult jäseme funktisoone. Aktiiveksoskelett (powered) on tehnoloogia, mis võimendab jäsemete tegevust või laiendab, täiendab, asendab või täiustab inimvõimeid ja -funktsioone. Eksoskelett võib ka kaitsta inimesi ohtlikes töökeskkondades. Seda võib kasutada taastusravis või füüsilise puudega inimeste või vanureid abistava seadmena. Minevikus kuulus töötav eksoskelett või kantav robootika fantaasia ja ulme valdkonda. Tänu kahekümne sajandi lõpus toimunud robootika, protsessorite ja muude tehnoloogiate suurele arengule on see saamas võimalikuks. Praeguseks on olemas ka töötavad prototüübid, mille arendusse on invseteerinud miljoneid ja biljoneid militaar-, meditsiini- ja tööstusettevõtted. Neid on näha joonistel 1,2 ja 3. Joonis 1. Sarcos XOS Exoskeleton Joonis 2. HAL Exoskeleton Joonis 3. HULC Exoskeleton

Füsioloogia ja tehnika

162

pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................

Energia ja keskkond

Kommentaarid (0)