10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
197 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annely87
Õppematerjali autor
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise
tõe kohta, kuid need ei ühti ja igal teoorial on nii öelda oma arusaam tõest ning seega on raske aru saada, kas leidub ühtset tõde. Siinkohal võikski esitada küsimuse- kas tõde on siis olemas või mitte? Selle probleemi lahendamist tuleks alustada tõe lahti defineerimisest üldarusaamas. Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu. Analüütilises filosoofias kasutatakse sõna "tõde" sageli 'tõesuse' tähenduses. Nii tavakeeles kui ka teistes eluvaldkondades ning filosoofia ja religiooni keelepruugis kasutatakse sõna "tõde" ka teistes tähendustes¹. Tõekäsitusi on välja kujunenud neli : koherentsiteooria (tõe kooskõlateooria), korrespondentsiteooria (tõe vastavusteooria), pragmatismi tõeteooria ja redundantsiteooria (tõe liiasusteooria)². Kooskõlateooria kohaselt on tõesed väited,
Filosoofia KT nr 1 Sissejuhatus: Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas Sõnadest: Phileo- armastan Sophia- tarkust T.Hales- 1) Filosoofia omapära: 2) Filosoogia osad: - Metafüüsika- Olemise lähteprintsiipide ja algpõhjuste uurimine. - Epistemoloogia- Tunnetusõpetus - Loogika- 3) Tunnetus ja teadmine - Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia?
Kas tõde on olemas? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Teadmise tõesuse nõue muudab asja keeruliseks seetõttu, et on olemas vähemalt neli arusaama tõest. See jätab mulje, et vabalt võiks igaühel olla oma tõde: ""Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!" Pilaatus ütleb temale: "Mis on tõde?" Kui ta seda oli öelnud, läks ta uuesti välja juutide juurde." Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'.
Pragmatism on ainus Ameerikas sündinud suur filosoofiavool. See tõesti vastabki mitmes mõttes üldisele ettekujutusele ameeriklaste pragmaatilisest mõtteviisist. Alustades juba nimetusest pragma, mis tähendab kreeka keeles tegutsemist, tegu (samast juurest on pärit sõnad praktika, praktiline ). Niisiis lähtuvad pragmatistid elulähedasest eeldusest ning inimelu alus on tegutsemine. Tegutsemine eeldab aga teatud usku oma tegude mõttekusse, edukusse, ohutusse. Seega on pragmatism suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. Pragmatism kujunes välja 19. sajandi lõpul ja selle peamised esindajad olid Charles Peirce, William James ja John Dewey. Hiljem Peirce mõnevõrra eristas oma positsiooni James'i ja Dewey suhtes, nimetades oma vaadet pragmatismiks. Tänapäeval on pragmatism levinud filosoofiasuund. Eelmise sajandi lõpu tuntuim pragmatistlik filosoof on Richard Rorty. 1.1 Pragmatism kui postfilosoofia
Vastus: Pythagoras Thales vesi. Anaximandros apeiron (piiritu, mittepiiriline). Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu Anaximenes arche piiritletud, õhk nii aine kui ka sama apeiron. Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest. Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt vaidlemise kunsti. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: Ideed ja nähtused Olev jaguneb kaheks
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust. - “Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika/moraalifilosoofia 3) esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid