50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
87 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
like_a_boss
Õppematerjali autor
Inimesel peab olema iseenda vastu ikka ja alati teatud lugupidamine. (lk. 233) Nii imelik oli mõelda, et ole vana või noor, mees või naine, revolvriga või ilma, ikka jahtud ühteviisi, kui saabub surm. (lk. 277) Kus on see inimene, kes saaks abielus ilma riiuta? Vahel mõtlen, et abielu selleks ongi seatud, et oleks alati inimene käepärast võtta, kui tuleb riiuhimu. (lk. 241) "[Härra Paralepp:] "Töö on meeste ettekääne, kui nad ei armasta, see on vana ja kulunud tõde. Kui mees armastab, leiab ta alati oma naise jaoks aega, olgu see või südaöösel. Seda teab iga mees omast käest."" Lk.365
olevale diivanile tagasi laskus. Kuid kõige rohkem tegi Karinile hirmu see, mis Indrekuga päeast seda juhtus. Nimelt Indrek oli tõstnud oma käe juba, et Karinit lüüa, kuid see lõdvestus ja laskus maha ja üldse Indrek istus toolile ja Indrek tundis end hävitatuna. Talle meenusid Kitty sõnad ja ta mõtles selle peale. Tema mõtte katkestas mõne aja pärast Indrek kes ütles rahulikul ja ükskõiklasel häälel, et sul on õigus, et tema kuulas Indrekut, nüüd peab Indrek teda kuulama ja Indrek jäi kuulama, kuid Karin ei saanud alguses midagi öeldud, vaid proovis kuidagi Indrekule lähemale saada. Ta tahtis Indreku sülle istuda aga Indrek vastas et seal pole tema jaoks ruumi, seejärel pakkus Karin välja, et nad istuksid mõlemad diivanile, mida nad ka tegid. Siis sai alles Karin rääkima hakata. Karin hakkas rääkima oma lugu algusest nii nagu see oli olnud, aga vahepeal katkestas
ning loodab kildudeks abielu uuesti kokku panna. Üle tee joostes ei märka ta aga lähenevat trammi ning sureb traagiliselt. A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus IV" Probleemid Vesirooside majanduslikud raskused. Köögertal kiskus enda n-ö kavala pankrotiga kaasa ka Karini isa firma. See tingis Karini meeleheitlikud otsused
TÕDE JA ÕIGUS IV OSA Kokkuvõte 1920ndad Tallinn inimese võitlus iseenda ja oma eluõnnega Indrek elab koos Kariniga majanduskriisiaegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi tütar, peen seltskonnapreili, liigub seltskonnas, kuna Indrek ei viitsi mandunud inimestega jamada. Karin püüab olla iseseisev, aga tegelikult ei soovi seda. Karin ärritub tülides kiiresti, kuid Indrek jääb alati rahulikuks ja see ajab teda närvi. Iga tüli lõppeb sellega, et Karin süüdistab läbi nutu igas probleemis meest. Naine ei naudi seltskonnaelu, aga tal on vaja tunda, et teda hinnatakse. Abielu alguses olid nad väga õnnelikud, kõik algas peale poja surma. Elama jäid kaks tütart, kellest Karin ei hooli ja kes on Indrekule lihtsalt tüliks. Kõige rohkem tegeleb lastega Tiina, kes tundis Indrekut juba kooliajal, kui mees lubas temaga abielluda. Indrek ise seda enam ei mäleta.
isamaad, kuid isamaalise ideaali maist kuju peegeldab intressiraamat pangas. Pearu arvates on mees see, kel on raha ja kes oskab seda ka priisates läbi lüüa. Koomilises valguses kirjeldab A. H. Tammsaare härra Mauruse vahekorda rahaga. Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav näide, et ideaalide reetmine viib inimväärikuse minetamisele. Raha laostavat mõju, karjerismi, ideedega sahkerdamist, korruptsiooni kujutab eriti Tõde ja õigus IV . Rahamajanduse esialgseid avaldumisi jälgib A. H. Tammsaare juba Tõe ja õiguse I osas, kapitalismi arenedes ilmnevad need järjest teravamalt, nagu nähtub epopöa viimasest köitest. Kirjanik kasvatab moraalset vastupanu kapitalismi laostavale toimele, kaitseb humanistlikke põhimõtteid, ausat, loovat tööd. Tões ja õiguses väljendub A. H. Tammsaare ande laad kõige selgemini. Kunstnikuna armastab ta elu vaadelda, elu üle mõtiskleda. Talle on võõras Ed
Ta tuleb tagasi Vargamäele ja hakkab tööd rabama. Vargamäe on tema jaoks suuresti muutunud, aga peagi harjub sellega. Räägitakse, et paremad ajad Vargamäel on möödas ning nüüd ei viitsi enam talupojad tööle täielikult pühenduda, nüüd on masinad ja poekaubad. Ka uued peremehed pole enam nii hakkajad kui vanad. Tiina tuleb linnast Indrekule külla, see ei meeldi Indrekule, Tiina lahkub. Jõesüvendamine, uued hooned rajatakse Vargamäele. Andres: ,,Inimese õigus Jumala ees on tühine ja inimesed on Jumala tööriistad." Tiina tuleb tagasi ja saab tüdruku koha Mareti ja Sassi talus. Ott ja Oskar kaklevad Tiina pärast. Ott ja Juuli sehkendavad omavahel, Tiina avastab nende suhte, suhe saab kindlaks. Juuli on rase. Eedi tungib Tiinale kallale, aga koer päästab ta. Orule otsitakse pärijat. Esimesed pakkumised Tiina poeg ja Eedi, Ott pettub, sest tahtis ise olla peremees. Ta sehkendab Elliga. Ott lastakse aga maha,
tingimisi. Kohtusaalist väljudes jookseb Karin Indrekule järele, märkamata lähenevat rongi. Ta saab rongilt surmava löögi. Nüüd on Indreku kord öelda: ,,Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda." See on neljanda jao lõpplause. Teost muudavad värvikamaks ka mitmed seltskondlikud sündmused, näiteks pankrotimeister Köögertali (pidu)söömingud ja joomingud ning Itamite beebi surm. ,,Tõe ja õiguse ,, neljas köide on tulvil tõde kodanliku Eesti tegelikkusest, valitseva klassi ideoloogilisest jõuetusest, tema metsistumisest ja loomastumisest. Kõrge kunstilise meisterlikkusega on Tammsaare selle tõe lugejateni viinud. Kodanliku ühiskonna hukkamõistmise ja eitamisega ütles Tammsaare lugejaile, et ainult siis, kui elu saab vabaks klassiühiskonna kiskjalikest, stiihilistest seadustes, on võimalik tõeline, inimlik, mitte aga loomalik õnn.
KARIN "Tõe ja õiguse" neljandat osa lugedes suurem osa inimesi vihastub Karini peale,kuid ainult seetõttu,et ei saada aru tema käitumismotiividest.Võib ka juhtuda,et hakatakse temale kaasa tundma,sest käitumisest ei saada aru ning seejärel võetakse Karinit kui hüsteerikut või närvihaiget.Tegelikkuses on Karinil kindlad sihid,millega eesmärgi poole küündida.Ta ei otsi elus vaheldust ega ole ka Indrekust tüdinenud,vaid tegutseb kindla plaaniga,et oma peret ja majanduslikku olukorda päästa. Loodus on paika pannud,et inimene on kui loom,kes vajab endale kaaslast,et järglasi soetada.Need on instinktid ja loomulikud vajadused,mida ei saa kellegile pahaks panna.Kuid selle pingsa paarilise leidmise juures ei vaata me ainult seda,kellega lapsed meile kõige meelepärasemad oleksid,vaid hoopis otsime hoolivust,armastust ja kirge.Raske on öelda,kas ka loomad seda liigikaaslaselt vajavad,kuid naise koha pealt on see täiesti kindel.E
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid