Tõde ja õigus III
A.H. Tammsaare
2014
Tegelased
• Indrek
• Kristi
• Proua Kuusik
• Viljasoo
• Bõstrõi
• Emand lohk ja isand lohk
Tegevustik
• Teos kirjeldab 1905.a sündmusi
• Indreku ja Kristi osavõtt koosolekutel
• Mäss- põletamine ja laamendamine
• Verevalamine, Kristi haav, Bõstrõi surm
• Rõõmusõnum
• Matused
• Kristi isa hoiatus
• Sõdur Timofei
• Rahaprobleem
• Kiri ema haigusest
• Ülemaaline kongress
• Indrek koju
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
clauaxx
Õppematerjali autor
Tõde ja õigus, 3. osa Raamat räägib sellest kuidas Indreku elu linnas kulgeb. Algselt otsis noormees enesele kohta, kus elada, selle leidis ta perekond Lohkude juurest. Pereema Lohk oli väga tore ning usklikute suunadega naisterahvas, tema mees oli aga vaiksem ja tundus Indrekule kahtlasena. Ülikooli katsetest kukkus Indrek läbi, kuid ta hakkas aitama emand Lohku palvete kirjutamisega, see töö meeldis talle väga. Aegsasti jõudis koju ka peretütar Kristi, kellega koos Indrek läks mässajate koosolekule. Hiljem proua Kuusiku juurde sööma minnes, kurtis teine et härra Bõstrõi ei käi enam naisterahva juures. Kuusiku ja Bõstrõi vahel polnud aga mingi tavaline sõprus, härra palus ükskord naise kätt, kuid too keeldus, seda hiljem kahetsedes. Tekkis mäss, kus inimesed kogunesid tänavatele ja alustasid streikimist, linnas tekitati suuri kahjusi. Toimus tänavate koristamine. Mässajatel ei saaanud sellest aga küllalt, korraldati uus koosolek, kuhu saabusid ka sold
Männi all märkavad nad naist, kes on kaks nutvat last oma mantlihõlma alla võtnud. Peagi selgub, et lapsed ei olnud nõus enne ära tulema, kui isa mulla alla ja väsisid ära, sellest siis ka nutt. Indrek ja Viljasoo hakkavad kumbki ühe lapsega naist koju saatma ning kuuldes, et kahe nädala pärast Marie lastega ka välja kolima, pakub Viljasoo, et hakkab nende eest hoolitsema. Mõne päeva pärast kuuleb Indrek tõde Bõstrõi surmast. Nimelt räägib Viljasoo talle, et Bõstrõi oli ka tegelikult revolutsionäär ja teda ei lasted juhusliku möödakäijana maha. Bõstrõi oli Viljasoole raha laenanud ning mees otsustaski seetõttu Mariet aidata, et ta ei osanud revolutsionääri rahaga muud teha. Samal õhtul läheb Indrek Rahva sõbra toimetusse ning kohtab vene sõdurit, kes palub 47 rublat, et endale uued relvad soetada. Toimetuses aga usutakse, et mees on nuhk ja keegi pole enam
Indrek- Maapoiss linnas. Kukub läbi eksamitest ja edasi õppima ei saa. Aga õppimishimu jääb. Iseloomult on ta rahulik ja selgeltmõtlev. Kui teised laamendavad jääb tema kõrvalvaatajaks. Mõtleb erinevate probleemide üle vabalt. Ütleb et ta on mõtlemiselt vaba. On kaastundlik nt mõisahärrale tundis kaasa. Aitas teda ainukesena. Samuti suhtles väga erinevate inimestega nagu boströiga ja aitas ka sõdurit tema hädas, teised mõtlesid et see on nuhk aga indrek ei mõelnud isegi nuhkidest üdini halba. Vaid mõistis neid. Kristi- Pikkade kätega noor neiu. Selle üle tundis häbi. Ja sp ei suhelnud eriti teistega. Indrek aga nägi pikkadest kätest kaugemale ja sp nad nii hästi läbi saidki. Neil olid ühised huvid. Revolutsioon ühendas neid. Väga entusiastlik. Hoiab tulihingeliselt oma ideedest kinni. Emotsionaalne ja impulsiivne-tegutseb hetke ajel ja oma vaateid kaitseb kasvõi oma surmaga. Emand lohk-väga lahke. Emalik. Tahab ainult head. Oli pere kooshoidja. Uskl
Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle t
T�de ja �igus: III osa 1. peat�kk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale m�ningate kodude k�lastamist leidis selle �he pere juures. Naine oli �mbleja ning mees endine vabrikut��line, kel polnud vasemat k�tt. N��d tegeles viimane v�heke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peat�kk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel �likooli l�bi. M�tiskleb selle �le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. T�naval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta p�hap�eval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on m�ssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi p�rast siiski minna. 3. peat�kk Indrek ning Kustas on j�udnud metsa. Kuulates k�net, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. �ra nad siiski ei l�he ning kuulavad l�puni. Samas n�eb Indrek kokkutulekul ka oma majaper
Ta tuleb tagasi Vargamäele ja hakkab tööd rabama. Vargamäe on tema jaoks suuresti muutunud, aga peagi harjub sellega. Räägitakse, et paremad ajad Vargamäel on möödas ning nüüd ei viitsi enam talupojad tööle täielikult pühenduda, nüüd on masinad ja poekaubad. Ka uued peremehed pole enam nii hakkajad kui vanad. Tiina tuleb linnast Indrekule külla, see ei meeldi Indrekule, Tiina lahkub. Jõesüvendamine, uued hooned rajatakse Vargamäele. Andres: ,,Inimese õigus Jumala ees on tühine ja inimesed on Jumala tööriistad." Tiina tuleb tagasi ja saab tüdruku koha Mareti ja Sassi talus. Ott ja Oskar kaklevad Tiina pärast. Ott ja Juuli sehkendavad omavahel, Tiina avastab nende suhte, suhe saab kindlaks. Juuli on rase. Eedi tungib Tiinale kallale, aga koer päästab ta. Orule otsitakse pärijat. Esimesed pakkumised Tiina poeg ja Eedi, Ott pettub, sest tahtis ise olla peremees. Ta sehkendab Elliga. Ott lastakse aga maha,
A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" kolmanda osa sisukokkuvõte. Raamatu tegevus toimub ajal, mil perepoeg Indrek on lõpetanud gümnaasiumi ja püüab teha üliõpilase eksamit. Peamiseks tegevuskohaks on linnas (tõenäoliselt Tallinn, kuigi kordagi otseselt ei mainita seda). Käimas on revolutsioon ja ajad on segased. Indrek jõudnud linna otsib endale elupaika ja leiab selle Lohu pere juures. Ta üürib neilt tuba ja teeb peagi tutvust peretütre Kristiga, kes on tõsimeelne revolutsionäär. Indrekust saab vaikselt mässaja. Kusjuures võib lugedes mulje jääda, et ta suurema osa ajast ei saa päris täpselt aru mis toimub, enne kui on hilja. Raamatu alguses kohtab ta vana koolivenda, Otstaavlit, kes ise politseis töötab aga sellegi poolest veab Indreku ühele koosolekule kaasa. Seal saab ta esimese kokkupuute revolustiooniga. Asjade arenedes, saavad Kristi ja Indrek lähedamadeks sõpradeks:
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 2011 Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Lapsepõlv o Sündis ja kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare-Põhja talus Kõrvemaal. o 10-lapselise pere neljas poeg. o Kirjanikunimi Tammsaare kodutalu nime järgi. Koolid o Sääsküla vallakool. o Prümli vallakool. o Väike-Maarja kihelkonnakool. o Hugo Treffneri eragümnaasium. o Tartu Ülikooli juurastuudium(lõpetamata). Oskused, mõjutused, huvid o Suur muusikaarmasjata, viiulimängu algeline mängimisoskus. o Vene kirjanduse põhjalik tundmine. o Vene ja saksa keele selge valdamine. o Inglise ja prantsuse keele passiivne valdamine. o Suur lugemus originaalkeeltes. o Suur huvi INIMESE vastu. o Teaduslik maailmavaade. o Haigusaastad Koitjärvel ja Kaukaasias (1911-1919). Fakte Tammsaare kohta Haigestus k
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid