Tänapäevased käsitööliste organisatsioonid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Tsunftikorraldus keskajal

TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise = meister rikkaks ei saanud, aga seisusekohaselt elas ära! · NB

Ajalugu

20

doc

Keskaeg

1. linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise Rahvaarv mõnedes keskaegsetes linnades: eest hoolitsemine; 2. abinõude rakendamine Pariis 100 000 kaubanduse ja käsitöö Veneetsia 100 000 soodustamiseks Milaano 100 000 3. linna huvide kaitsmine London 40 000 suhetes teiste linnade ja maahärradega; Köln 35 000 4. hoolitsemine kirikute ja Lübeck 20 000 koolide eest;

Ajalugu

14

odt

1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus

Ajalooliselt Platon liigitas professioonid ehk kutsealad/tegevusalad järgnevalt meditsiinitöötaja kutseala, juristi kutseala, professori kutseala (ehk õpetlase), teoloogiline kutseala ja sõjaväelase kutseala. Mõned neist kutseala ametitest on alati olnud ja tõenäoliselt jäävad privilegeeritud seisusesse (hierarhia lausa), kuna need käsitlevad inimestega seotud vajadusi (nt.tervishoid, õigus ja rahandus) ja see privilegeeritud staatusesse tõstmine toimub isegi riikides, kus käsitöö ja oskused on kõrgelt hinnatud (Hillmert & Jacob, 2002). Lodge (1947). Winch (2004b) soovitab professioone iseloomustada/klasifitseerida teadmiste järgi (abstraktsete kui ka praktiliste, ulatuse, raskuse ja omandamiseks kuluva aja järgi). Ta ütleb, et kõikidel aladel ei ole vaja sama massiivset teadmiste ega ettevalmistuse taset. See oleks nagu joonlaud. Ühes otsas on professionaalid, kellel on suured teadmised ja teises otsas mitte-oskustöölised, kellel on nõutavate

kutsepedagoogika

11

doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. ­ 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. ­ 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. ­ 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma paavstide autoriteet. Ristiusk hakkas levima väljaspoole endise Rooma riigi alasid. Orjus kaotas senise tähenduse. Maa kuulus feodaalidele, kuid seda harisid talupojad. Kõrgkeskajal kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ning eurooplased hakkasid idamaa elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid ristisõjad. Ristiusk levis juba kõikjal Euroopas.

Ajalugu

22

doc

Keskaeg

aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi ­ varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks ­ V. ­ XI. ­ Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat. Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele ­ feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad

Ajalugu

47

docx

Eesti keskaeg

põhjapanevat muutust. Muutused ei toonud endaga kaasa ainult uusi ehitisi nagu kirikud või kivilinnused. Alates 13. sajandist oli olemas piiskopkondlik kirikuvalitsemissüsteem, rüütli- ja teised vaimulikud ordud, omavalitsevad linnad. Võõrsilt tulnud inimeste osakaal oli väike, kuid nad moodustasid ühiskonnas juhtgrupi. Majanduse tootlikuse, tehniliste ja üldkultuuriliste uuenduste osas polnud olulist erinevust. Majanduse vallas suurimaks erinevuseks oli käsitöö ja kaubanduse märksa väiksem koondatus: Eestis puuusid linnalised asulad, mis oleksid kui kaubanduse- ja käsitöökeskused. Pärast vallutust kaasati osa senistest rahvajuhtidest uutesse võimusuhetesse, vastavalt maade ja inimeste alistamisele uute isandate poolt. Eestis läksid haldus- ja suhtusvõrgustikus võtmekohtadel asuvad linnused pärast ristiusu vastuvõtmist kohalike ja vallutajate ühiskasutusse. Püsis pärast vallutust osa muinaslinnuseid põlisrahva valduses

Keskaeg

80

docx

Keskaeg

1. LOENG 01.09.2020 - 1453 – Konstantinoopoli langemine türklastele - 1492 – Ameerika avastamine Sissejuhatus (vaata ka eksami faili!) - 1517 – reformatsiooni algus Saksamaal Mis on keskaeg? Fenomen seisneb selles, et teaduslikult põhjendatud Keskaja sisemine periodiseerimine: kujutlus ja tavakujutlus keskajast on üsna erinevad. - Varakeskaeg – 5. – 11. sajand Keskaja mõiste on tulnud hiljem, seda pole kaasajal kasutatud – see - Kõrgkeskaeg – 11. – 13. sajand aeg on millegi „keskel“. Keskaeg kui negatiivne hinnang – seda on - Hiliskeskaeg – 13. – 15. sajand nähtud kui allakäiku (ladina keele allakäiku), keskaja lõpus hakati

Keskaeg

22

docx

EESTI KESKAEG

EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänapäevane Eesti on. Tei

Ajalugu

Kommentaarid (0)