Suitsetatakse peaaegu igal pool: sünnipäevadel, tänavatel, sõpradega koos olles ,koolis jne. Noored on aga lausa nii julgeks läinud et enam ei minda suitsu tegema koolimaja nurga taha, vaid täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Aastatel 1988-1996 viidi Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Keilas, Hiiumaal ja Saaremaal läbi suuremad terviseuuringud. Neis osalesid 2., 6. ja 9. klassi õpilased. Selgus, et 9. klassi jõudnutest on suitsu proovinud 71,5% poistest ja 43,2% tüdrukutest. Esimene sigarett tehti keskmiselt 10. ja 13. eluaasta vahel.
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad ...............
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks.
..................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE..........................................................................6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU......................................................................................8 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED...............................................................................................9 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS.........................................................................................................12 LISA...................................................................................................................................................16 3.KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS....................................................................................... 14 3. JÄRELDUSED TEEMA KOHTA ............................................................................... 20 4. METOODIKA .............................................................................................................. 21 KOKKUVÕTE ..............................................
SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna meelemürgid on väga aktuaalne ja probleemne teema nii noorte kui ka vanade seas. Sellel teemal on olnud väga palju spekulatsioone ja meelemürgid on muutunud sotsiaalseks probleemiks. Meelemürgid on teema, millest kõik räägivad ja millega kõik igapäevaselt kokku puutuvad. Rohkem kui tihti. Eriliseks probleemiks nii Eesti kui ka maailma ühiskonnas on alaealised meelemürkide tarbijad ning ebaseadulsikult tarbivad ja smuugeldavad täiskasvanud. Suitsetamine, alkohol ja narkootikumid ning samuti ka retseptiravimid on ohtlikud ja probleemsed just sellepärast, et nad tekitavad sõltuvust. Sageli ei mõtle tarbijad kõrvalmõjudele - mida see endaga kaasa toob ? Alguses tundub muidugi, et see teeb head,rahustab maha ning jälle on probleemidele ajutine unustus ja lahendus. See on põgenemine maailma eest, kuhu aga hiljem suurema probleemi - sõltuvusega - tagasi tullakse.
Ann sai aru õppimise tähtsusest, kuid vihastas vahel oma ema peale, kes ei teinud mingeid järeleandmisi ning oli ülimalt nõudlik. Kuid peale ema päeviku leidmist ja lugemist selgus, et Anni ema polnud ise noorena sugugi nii korralik. Ann sai vihaseks ning tundis ülekohut. Ta ei suutnud enam koolile keskenduda, kuna mõtted keerlesid aina ema päeviku ümber. "Teist päeva peaaegu õppimata koolis. Polnudki nii hull. Ei küsitud. Aga see keemia töö läks vist küll nahka. Enda arust ma midagi ikka teadsin ka, ehk veab kolme välja. Appi, kuidas ma mõtlema olen hakanud! Vanasti oli kolm (eriti tunnistusel) ikka üsna häbenemisväärt asi. Aga nüüd on mul üsna ükskõik, arvaku vanemad mida tahes" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 32). Mitteõppimine oli justkui karistuseks vanematele, sest Ann teadis, et ta vanemate jaoks on head hinded tähtsad. Kuigi teostest võib jääda mulje, nagu kool poleks noorte tüdrukute jaoks oluline, siis on
PALDISKI GÜMNAASIUM 9.klass Agnes Blank SUITSETAMINE Uurimistöö Juhendaja Natalia Sidorova Paldiski 2010/2011 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Suitsetamine 4 Suitsetamine ja noored 5 Tervis ja rasedus 6
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
11. klass Juhendaja: Mailis Tarendi Aravete 2012 SISUKORD 2 ANNOTATSIOON Töö pealkiri Noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumused Uurimistöös on teksti ....5.....lk tabeleid, jooniseid .......15....tk lisasid.....2....tk kasutatud allikate arv ....7.... tk Referaat Töö probleem oli noorte suitsetamine ja alkohol, selle tarbimine ja tarbimisharjumused. Eesmärk teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi. Uurimustöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast ehk koostatud küsimustikust. Kirjanduse ülevaates kirjeldatakse ja tutvustatakse alkoholi ja suitsetamisprobleeme, tarbimisi ja tarbimisharjumusi noorte seas. Andmeid kogusin veel koostatud küsimustikust, mis sisaldas kokku 14 küsimust. Küsitlusele oli vastanud 66 noort.
Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Eesti sotsiaalprobleemid Kellelt: Maria Maripuu P-3 Viimasel ajal on suurimaks Eesti sotsiaalprobleemiks tööpuudus. Tänu masule on see võrreldes eelmise aastaga tublisti suurenenud. Iga päev võib ajalehest või netist lugeda, et jälle on töötude hulk suurenenud. Samuti on ka palgad ja toetused jäänud väiksemaks. Selle tõttu on nii mõneski peres rasked ajad. Kahju on peredest, kus on palju lapsi eriti kui seal on väiksed lapsed. Sest, kui üks vanemadest või mõlemad kaotavad töö, siis neil on majanduslikult raske aeg. Kuna ka laste toetused on vähenenud. Ja uut tööd saada pole kerge. Praegusel ajal lastakse rohkem töölt lahti kui tööle võetakse. Sest nii mõneski firmas jääb tellimus väiksemaks ning sellega väheneb ka töömaht selles ettevõttes. Isegi praktikante ei taheda enam tööle võtta, sest töömaht on lihtsalt nii väike. Selle tõttu lähevad palju töölised puhkusele. Sest väikse töömahuga pole vaja
Purju joovad end ligi kolmandiku vastanute (28%) lähisugulased. (Allaste 2008: 16) Noorte arvamus alkoholi lubatavusest sõltub paljuski veel sellest, kuidas nad interpreteerivad oma vanemate hoiakuid ja käitumist. Probleemide vahendamiseks on vajalik sotsiaalpedagoogiline ennetav töö koolis alates I kooli-astmest kuni vanema koolieani. Õppetöö väliselt tuleb preventiivsesse tegevusse haarata ka lapsevanemad. (Kraav 2001: 94) 1.2. Suitsetamine Viimasel ajal on suurenenud mure alkoholi ja narkootikumide kasutamise levimise pärast. Suitsetamist peetakse sageli suhteliselt väikeseks paheks, vähem kahjulikuks kui muude mõnuainete tarbimist. Kuigi on teada, et suitsetamine ohustab suitsetaja enda ja nn. passiivsete kaassuitsetajate tervist, ei seostata suitsetamist asotsiaalse käitumisega. Samas näitavad mõned uurimused, et on alkoholi kasutajaid, kes ei suitseta, aga ei ole suitsetajaid, kes ei kasutaks
Tallinna 37.Keskkool NOORTE TERVISEKÄITUMINE Uurimustöö Kristina Davõdova 12.B klass Juhendaja: Katrin Noormägi Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1.Alkohol.............................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile.........................................................
Noorte puhul ei olegi probleemiks just sage joomine, vaid pigem enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on üsna kole vaatepilt ja ühtlasi seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. Enamik noori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad kokteilid ja õlu. Uuringud näitavad, et paljud ei peagi neid jooke alkoholiks. Alkoholi tarbimisega seostuvad noortel pigem positiivsed tunded, kuna arvatakse, et suitsetamine on kahjulikum kui igapäevane alkoholitarbimine. Noored ei teadvusta endale, et mida nooremalt alkoholi joomisega alustada, seda suurem on oht alkoholisõltuvuse tekkeks. Ohtlik on alkohol noortele kõige rohkem seepärast, et nende organism on veel lõplikult välja kujunemata. Organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani, seepärast kahjustab alkohol alaealiste organismi palju rohkem kui täiskasvanute oma. Ka statistika näitab, et 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14
Laps ja tubakas Sissejuhatus Tänapäeva maailmas on tubakas muutunud väga suureks probleemiks. Kõige enam just laste suhtes. Kõigile on teada, et suitsetamine kahjustab tervist. Sellele vaatamata suurem osa noortest inimestest suitsetab. Tubakas on ka kergesti kättesaadav. Mida meie ühiskond teeb, et suitsetamist noorte seas vähendada? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
10 tunneb end ärgates värske ja puhanuna. • Välimus Alkoholil on dehüdreeriv (kuivatav) mõju. Ühtlasi viib alkohol endaga kaasa vitamiine ja mineraale. See võib pikapeale muuta naha halliks ja elutuks. Lisaks on purjutamise järgseks hommikuks inimese välimus täiesti rikutud – pohmelli tõttu higistab inimene rohkem ning silmad ja nägu võivad punetada. • Stress Paljud inimesed arvavad, et pudel õlut või klaas veini päeva lõpus on ideaalne stressileevendaja, kuid tegelikult võib pidev stressi maandamine alkoholi abil suurendada alkoholi nõiaringi (vt Lisa 2). Alkohol on depressant, rikkudes ajukeemia tasakaalu ja mõjutades seeläbi seda, mida me mõtleme, tunneme või teeme. Kui esimene klaas mõjub lõdvestavalt ja mured tunduvad väiksemad, siis pikaajaliselt ärevus ja stress hoopis kasvavad.
Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Seetõttu on palju kergem suitsetamist ennetada kui sellest hiljem lahti saada. Tubakatoodete tarbimine võib tihti tunduda ohutuna, sest tervisekahjustused ei ole kohe nähtavad, vaid tekivad alles aastate pärast. Kuid tegelikult on sellel väga palju erinevaid mõjusid. Kuidas mõjutab suitsetamine Sinu keha? · Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks. · Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. · Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. · Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. · Suitsetaja vananeb kiiremini. · Tekib ,,suitsetaja köha". · Väheneb lõhnataju. · Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. · Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus.
Riskikäitumine • Miks käitutakse riskeerivalt? • Milleks narkoennetus? • Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Riskikäitumine • Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid • suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning 21,9% on igapäevasuitsetajad, kellest suurem osa on mehed. (Noorteseire aastaraamat 2012)
kindlustatud elanikkonna hulgas, kes protesteerivad ühiskonnakorralduse vastu, siis Eestis on suuremaks riskigrupiks marginaalsetesse gruppidesse kuulujad, kes ei tule oma igapäevaeluga toime. Sel juhul püütakse narkootikumi abil oma hädad unustada ja elada teises, kujutluste maailmas. Olles kord seda tarvitama hakanud ja saanud sellest positiivse elamuse, otsitakse tunde kordumist ja jätkatakse hiljem harjumuse sunnil. Teismeliste viimase aja moetegevus on vesipiibu suitsetamine. Argumentideks, miks vanemad selle agregaadi peaksid soetama, toovad lapsed vesipiibu väidetava ohutuse ja eakaaslased, kel see juba olemas on. Noorte endi seas on levinud suhtumine, et vesipiibu suitsetamine on okei, sest see ei ole uimasti ja nad võtavad seda kui mõnusat meelelahutust. Nii vesipiipu suitsetavate laste kui ka neil seda teha lubavate vanemate usk vesipiibu kahjutusse põhineb vesipiipe reklaamival infol, et vee kaudu filtreerub ligikaudu 90 protsenti
Sisukord Sissejuhatus Kuidas abielul aadrit lasta? Miks me tülitseme? Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Tülid on paratamatud igapäevaelu osad. Püüe neid vältida võib viia inimesi veel suuremasse probleemide rägastikku ja segadusse. Võimaluse korral aga tuleks kohe alguses lahendada olukord rahulikult ning mõistlikult. Millest tülid üldse alguse saavad? Täpselt ei oska seda vist keegi öelda, sest iga kord on sellel erinev põhjus. Kui teataks tüli põhjusi, oskaks igaüks neid lahendada ning polekski sellist probleemi. Tänapäevases tähenduses on aga tüli ikkagi lahkarvamus, sellest tekkinud vaidlus, kaklus. Eriti sagedased on tülid nende vahel, kes tihti kokku puutuvad, kuid omavahel ei sobi, eriti kui nad koos elavad. Sellest tulenevad ka abielulahutused, purunenud kodud ja võib ka kujuneda kodune vägivald.
11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 2.2. Koolistressi avaldumine ....................................................................................
hoiakutes ja käitumises. Oluline on ravijärgne jälgimine ja toetus.(1) 14 5.Soovitused noorte abistamiseks alkoholismiga toimetulekul. · Õpilast tuleb õpetada toime tulema oma sisemiste pingetega, arendama oma individuaalseid-, sotsiaalseid- ja ei-ütlemisoskusi lahendamaks pingeid ja vastu seismaks survetele. · Peab kujunema hoiak, et uimastid, suitsetamine ja alkohol ei ole norm, kuigi paljud mõtlevad, et "kõik teevad seda". · Õppematerjalide ja tegevuste olemasolu, mis sisaldavad teavet nii lühiajalise kui pikaajaliste mõjude olemasolu kohta. · Interaktiivsete õppimistehnikate kasutamine · Preventsiooni elemente sisaldavate sessioonide pidev olemasolu. Vanemate ja ühiskonna kaasamine. · Õpetajate koolitus · Õpetajatele kergesti kasutavate ja õpilaste väärtushinnanguid arvestavate materjalide olemasolu
Uimastid Referaat Nimi: Sinu nimi Kool: Sinu kool Klass: Sinu klass Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2009 Eessõna. Uimastiprobleem on Eestis muutumas sensatsioonilisest sündmusest paratamatuks igapäevanahtuseks. Ühelt poolt laiendab rahvusvaheline narkoäri oma turgu ja teisalt soovib meie tarbija eksperimenteerida demokraatliku "vabadusi". Eestis on uimastite tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju teravamaks. Praegust perioo
või sigaretina või piibuga. Tubakat saab tarvitada ka närimis- ja nuusktubakana. Tubakas sisaldab alkaloid nikotiini. Tubakas kasvab enamikes maades. Tubakast tehakse sigarette, vesipiibutubakat, nuusktubakat jne. See sisaldab nikotiini mis mõjutab meie organismi tegevust. Tubakat suitsetatakse erinevatel põhjustel. Noored suitsetavad uudishimust või kellegi eeskujul. Suitsetamisharjumus on inimese eluviisi osa. Suitsetamisest on võimalik peaaegu kohe vabaneda. Tänaseks on suitsetamine kogu maailmas muutunud tõsiseks sotsiaalmajanduslikuks probleemiks. 2002. aastal oli Eestis umbes 355 000 igapäevasuitsetajat. See tähendab, et iga päev suitsetab 30 % Eesti täiskasvanud elanikest. Suitsetamise tagajärjel haigestub Eestis igal aastal 3000 inimest. Suitsetamisega on otseses seoses 90 % kopsuvähist, 80 % kroonilistest kopsuhaigustest ja 40 % südame-veresoonkonna haigustest. Eesti on ühinenud Euroopa tubakakontrolli strateegiaga. Igal aastal 31. mail tähistatakse
Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37
Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võiva õpilased valida aineid pigem sellest lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ? Igaüks meist peaks meeles pidama, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine- see on
selle all kannatavad ning selle vastu võitlevad. Esialgu arvatakse, et depressioon on lihtsalt halb tuju või hetkeline masendus, kuid see on väärarvamus ja see haigus on palju tõsisem kui arvata osatakse. Muret tekitab see, kui noored inimesed, kes käivad gümnaasiumis või põhikoolis, peavad seda haigust üle elama. Siinkohal sündiski idee teha uurimus gümnasistide seas depressiooni levikust ning kui palju nad teavad sellisest haigusest. Noorte seas on stress kahjuks aina sagedasem nähtus. Noorte vaimse tervisemured süvenevad aina enam, kui näiteks 2012. aastal 12-19 aastaste noorte hulgas oli rahustite või antidepressantide väljakirjutatud retseptide arv 6745, siis tänaseks, 2016.aastaks on arv tõusnud 10 385-ni. Sellest võib välja lugeda, et haigus süveneb ajaga aina enam.(Eesti Päevaleht 2017) Depressiooni võivad tekitada peamiselt liigsed koolitööd, õppeedukuse halvenemine või konfliktid lähedaste inimestega
.........9 Kasutatud kirjandus ........................................................................................10 Lisad ...............................................................................................................11 Sissejuhatus Sellse referaadis kirjutasin koolistressist, kust ta tuleb ja kuidas võitlema temaga. Stress võib positiivne ja negatiivne. Mitte ainult õpilastel kuid ka õpetajatel ja teistel inimestel võib tekkida stress või stresslik situatsioon. Põhjalikumale sellest on kirjutatud allpool tekstis. Loodan et teile meeldib! Koolistress Stress on inimese reageering ümbritseva keskkonna mõjutustele. Stress on bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure. Elus me kohtume paljudega erinevatedega stressoritega. Füüsilised ja füsioloogilised: · Kestev füüsiline pingutus
........................................................................................................ 10 5 JÄRELEVASTAMINE.........................................................................................................14 6 PUUDUMINE..................................................................................................................... 16 7 STIPENDIUM..................................................................................................................... 18 8 SUITSETAMINE................................................................................................................. 19 9 KOKKUVÕTE..................................................................................................................... 22 Lisa 1 Küsitlus................................................................................................................... 23
....................................................................................... 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi
Karinaga ei räägi. Karina hakkab Pärti igatsema. Ühel päeval läheb Karina jõe äärde, kus näeb veest välja tulemas näost kahvatut tüdrukut, kes nimetab end Kerliks. Kerli sarnaneb kohutavalt Karina endaga. Karinale tuleb kohe meelde, et just selline on ka Pärdi juttude järgi tema kaduma läinud õde. Kerli aga räägib, et on vaid vaim ja uppus siia kunagi ammu. Karina jaoks on kõik väga segane. Hiljem tuppa minnes, tuleb Karinale vastu vihane Marius, kes ütleb, et Kerli ilmutab end vaid siis kui kavatseb kellegi endaga kaasa viia. Toas leiab Karina trepi pealt selle samuse raamatu, mida ta ükskord ostma hakkas, ta krabab selle enda kätte ja peidab madratsi alla. 10 Õhtul tekib suur tulekahju majakõrval asuvas 'laboris'. Kõik jooksevad õue tuld kustutama, ka Karina. Karina jõuab ainult raamatu madratsi alt põue peita. Alles nüüd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
