Tänapäeva demokraatia tunnused (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Tänapäeva demokraatia tunnusjooned

Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatliku valitsemise tunnused on: võim ei ole koonunud ühe isiku või asutuse kätte, võim on avalik ja kontrolliv ning võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Maailmas on kaks valitsemissüsteemi: majoritaarne ehk enamusvalitsemine. ( SB) Valituks osutub kanditaat, kus saab kõige rohkem hääli ja propotsioonaalne süsteem (Eesti). Iga partei saab parlamendis kohti proportsioonaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja pärast

Ajalugu

14

docx

Ühiskonna kontrolltöö

Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö Demokraatia - valitsemisvorm, mille pihul rahvas osaleb võimu teostamises kas vahetult või valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia –

Ühiskond

2

doc

Ühiskond. Demokraatia

(Saudi Araabia) Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia ­ nendes riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb PS raames. · Vabariik ­ päritava võimu asemel, valitav võim. · Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes. · Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks. · Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik. · Siirdeperiood ­ periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele. Eesti kui parlamentaarne demokraatia · Võim mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud ­ võimude lahusus ja tasakaalustus. · Demokraatlik valitsmine: Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. Võim on avalik ja kontrollitav. Võim seisab rahvale võimalikult lähedal.

Ühiskonnaõpetus

33

doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

· Territoorium · Rahvas Avaliku võimu organisatsioon · Võimuasutused 1. seadusandlik võim 2.Täidesaatev võim 3.kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. kohtupraktika 2. seadused ja õigusaktid · Riigiametnikud 1. sõjavägi 2.korrakaitse 3. riigi ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. oma raha  2. maksud 3.eelarve DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Mis on demokraatia. ? Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul tavaliselt rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia on demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude alusel. Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Demokraatlik valitsemine

2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia ­ rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia ­ rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia ­ selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia ­ päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia ­ riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia ­ monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik ­ valitava võimuga riik.

Ühiskonnaõpetus

14

docx

Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond

 Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate  Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused.  Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupipoliitikute ja majandusinimeste käes.  Polüarhia- pluralistlik valitsemine e. Tänapäeva demokraatiat kutsutakse polüarhiaks, kui tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne kodanikuühiskond.  Siirderiik- üleminekuriik, mis on lahti ütlenud vanast mittedemokraatlikust reziimist, kuid kõik demok. Komponedid ei toimi veel.  Siirdeperiood- toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale  Eestis algas siirdeperiood- enne Nõukogude Liidu lagunemist  Perikles- Ateena riigimees. Mõiste demokraatia pärineb Antiik- Kreekast.

Ühiskonnaõpetus

6

doc

Mõisted ühiskonnaõpetuses

Erakond ehk partei ­ kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erasektor ehk tulundussektor ­ ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine e-riik ­ riigiasutuste ja õigusaktide süsteem internetis, mis võimaldab kiiremat ja mitmekesisemat suhtlemist riigiametnike, aga ka ametnike ja kodanike vahel esindusdemokraatia ­ demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Euroopa lõiming ehk integratsioon ­ Euroopa Liitu kuuluvate ja sinna astuvate riikide omavaheline ühtlustumine ja kujunemine tervikuks Fraktsioon ­ ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendid, tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest Hind ­ rahasumma, mille eest kaupa saab osta

Ühiskond

17

docx

Ühiskonna 9kl konspekt

Sisukord: lk 2 ­ Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 ­ Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 ­ Sotsiaalne kihistus lk 5 ­ Inimeste mitmekesised huvid lk 6 ­ Sotsiaalsed normid lk 7 ­ Demokraatia lk 8 ­ Riikide valitsemine lk 9 ­ Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 ­ Rahva osalemine valitsemises lk 11 ­ Parlamendi ülesanded lk 12 ­ Vabariigi president lk 13 ­ Vabariigi valitsus lk 13 ­ Kordamine lk 14 ­ Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 ­ Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 ­ Jõukus ja vaesus lk 18 ­ Raha teenimine ja kasutamine

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)