õigusperekonda? Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekonda iseloomustab eelkõige asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile. Anglo-ameerika ehk üldise õiguse perekonda iseloomustab madalam abstraktsuse aste kui romaani-germaani perekonda, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Seda eesmärki silmas pidades on õigusmõistmist reguleerivad normid märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu ja halduspretsedent. 37. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus. Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 38
000 krooni. AS Lasref kokkulepitud tähtpäevaks oma kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt helistas TÜ Madara esindaja AS Lasrefi esindajale ja nõudis leppetrahvi tasumist summas 300 000 krooni. AS Lasrefi esindaja keeldus leppetrahvi maksmisest väites, et leppetrahvi ei ole õigus nõuda, kuna leppetrahvi kokkulepe poolte vahel on tühine. TÜ Madara esindaja küsib Teilt mida teha? Kaasuste lahendamise juhend Kõige olulisem on jälgida kaasuse teksti ja esitatud küsimusi. Kaasuse lahendamisel tuleb välja tuua probleemid, leida kohaldatavad normid ja põhjendada nende rakendusviisi ning seda juriidiliselt argumenteerida. Analüüsida tuleb iga juriidilist tähendust omavat fakti ja väidet. Tuleb osata eristada nn tarbetut infot asjaoludest, millel on lahenduse seisukohalt oluline tähendus. Ei tohi kaasuse teksti korrata ega seda laiendada faktidega, mis tekstis toodud ei ole
3. Õigus pöörduda vahetult kohtutäituri poole- esitada kohtutäiturile avaldusi, taotlusi ja arvamusi 4. Õigus sõlmida sissenõudjaga kokkuleppeid 5. Õigus kaevata kohtutäituri tegevuse peale 6. Õigus saada informatsiooni menetluse kulgemisest Kohustused: 1. Kohustus anda kohtutäiturile teavet oma vara kohta 2. Kohustus mitte takistada täitmist 3. Kohustus taluda enda ja oma maatüki läbiotsimist Võlgnik finantseerib täitemenetluse läbiviimist, sest tema kohustuseks on tasuda kohtutäituri tasu ning hüvitada kohtutäiturile ja sissenõudjale menetluse läbiviimise tõttu tekkinud kulutused. Sissenõudja Isik, kes on täitmiseks esitanud nõude. Sissenõudjast oleneb suuresti menetluse kulg, sest temaga kooskõlastatakse sissenõude pööramine varale, muu hulgas esemete realiseerimise järjekord, kordusenampakkumise läbiviimine, vara alla hindamine ning asjade hoidmine, vara
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. H
Haldusõiguse põhikursus Näidiskaasus koos lahenduskäiguga KAASUS OÜ Luxus peab Tartu kesklinnas asuva maja esimesel korrusel restorani. Sama maja teisel korrusel asuvad korterid, mille elanikud kasutavad ka maja taga asuvat aeda. Majaelanikke on restoranist öötundidel kostuv vali muusika ja klientide lärmamine juba pikemat aega häirinud ning nad on sellest teavitanud ka Tartu Linnavalitsust. OÜ Luxus ostis hiljuti restorani kõrval asuva hoonestamata kinnistu. Detailplaneeringu kohaselt on tegemist ärimaaga, mille suhtes kehtib ehitusõigus. OÜ Luxus kavatseb sinna rajada uue restorani, mille hoovis tegutseks ka lastele mõeldud jäätisekohvik. Oma plaanide teostamiseks esitas OÜ Luxus Tartu Linnavalitsusele uue restoranihoone ehitusloa taotluse. Linnavalitsus võttis OÜ Luxus taotluse põhjal vastu korralduse, milles
kättesaamise kohta. Ostja ei teinud osamakseid. Seetõttu esitas Elisa Anule teate kogu ostuhinna tasumiseks. Anu keeldus ostuhinna tasumisest. Anu väitis, et tema ei ole Elisaga lepingut sõlminud. Lepingu sõlmis tema naaber Reinhold, kes on pätiks hakanud ning kes kasutas lepingu sõlmimiseks loata Anu ID-kaarti ning PIN koode. Ülesanne: hinnake, kas poolte vahel on leping sõlmitud. Seminariks vajalik õppematerjal 1. Eraõiguslike kaasuste lahendamise skeem: osa, mis käsitleb müügilepingu kontrollskeemi. 2. Võlaõigusseadus ning võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, sh järgmised sätted: §§ 1-13, 16-29. Seminariks vajalik kohtupraktika 1. RKTKo 3-2-1-43-16 (lepingu sõlmimine) 2. RKTKo 3-2-1-144-09, p 11 (lepingu muutmine) 3. RKTKo 3-2-1-63-15, p 13 (olulised tingimused) 4. RKTKo 2-17-101031, p 14; 2-16-10721, p-d 10-15 (lahtised tingimused) 5
§ 54). Arestimisakt tuleb võlgnikule kätte anda. Registervara puhul laseb kohtutäitur lisaks kanda registrisse keelumärke näiteks sõidukite, ehitiste, aktsiate jm puhul. Kui keelumärge kantakse registrisse enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist võlgnikule, loetakse juba märke kandmist arestimiseks. Arestimisega tekib asjale sissenõudja kasuks seadusjärgne pandiõigus ehk arestipangaõigus. Arestipant tekib vaid arestimisel täitemenetluse käigus. Täitetoimingu tulemusena tekib arestitud esemele sissenõudja kasuks seadusest tulenev pandiõigus, mis annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud (käsi)pandiõigus. Ühte ja sedasama eset võivad samaaegselt koormata: - Lepingu alusel seatud pandiõigus - Seaduse alusel tekkinud pandiõigus, sh täitemenetluse käigus tekkinud arestipandiõigus Kui üks asi on arestitud mitme erineva sissenõudja kasuks, rahuldatakse sissenõutavad
seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tallinn, 2010: § 48-66. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-68-96 Vastavalt AÕS-e §-le 81 piisab omandiõiguse tunnustamiseks, kui omanik tõendab, et tema omand on
Kõik kommentaarid