Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava #1 Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava #2 Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava #3 Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava #4 Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava #5 Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava #6 Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava #7 Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava #8 Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava #9 Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava #10 Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor iri19.07 Õppematerjali autor
tegevuskava

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
pdf

juhend valjundipohise oppekava koostamiseks

Kompetentsus (ehk pädevus) – inimese suutlikkus edukalt täita elus või tööl vajalikke ülesandeid (funktsioone) ning selleks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (ehk kompetentsid). Kutsestandard – dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning teataval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Moodul – termin tähistab täiskasvanuhariduse kontekstis pikema õppekava terviklikku osa, mida õppija võib soovi ja võimaluse korral omandada ka ilma tervikut läbimata. Õpiväljundid (kutsestandardites tegevusnäitajad ja vajaduse korral ka teadmised) – õppimise tule- musel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid, mille saavutatust on võima- lik tõendada ja hinnata. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava läbimiseks vajalikul lävenditasemel.

Andragoogika
thumbnail
35
doc

Keskerakond

EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja s

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
45
docx

Euroopa Liit

OLUSTVERE TEENINDUS JA ­MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Euroopa Liit Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Minu Arvamus Mina arvan et Euroopa Liitu kuuluvad päris paljud riigid sellega ka Eesti kus meie elame. Euroopa Liidus on palju ilusaid linnasid ja riike kuhu tahaks kindlasti kunagi minna.Euroopas on põhimõtteliselt igas riigis euro kasutusele võetud aga mõnes üksikus riigis seda veel ei ole kasutusele võetud. Euroopa liit toetab riikisid mis sellese kuuluvad kui neil on pankrott nagu oli mingi aasta Kreekas. Euroopa Liidu kohta rohkem infot saate edasi lugedes. Ajalugu 1945­1958 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus ,mis

Geograafia
thumbnail
34
docx

hariduse tööturu vajadustele vastavuse tagamine

ehk siis loobunud tööotsimisest ja töötamisest. Kõrgem tööjõuturg on mõjutatud eelkõige õpitulemustest ja neid mõjutavatest teguritest ning samuti eelnevatest töökogemustest. (Ibid., 14) 8 Joonis 2 Hariduse ja tööturu seosed 9 2. PROBLEEMI ANALÜÜS 2.1 Probleemi põhjused Juba ammusest ajast on olnud probleemiks, et haridus ei vasta tööturu vajadustele. Põhjused peituvad ilmselt juhtimuslikes küsimustes, sest kaasamist on vähe ja koostööd tehakse erinevate organisatsioonide vahel samuti vähe, kuigi tegelikult on need omavahel vägagi seotud ja sõltuvuses. Põhjus, miks tööturu vajadused ja haridus ei lähe kokku, on ka see, et inimesed valivad omale eriala, mis neile meeldib ja mis neile huvi pakub, aga nad ei uuri, mis toimub tööturul ning keda ja mis oskustega on vaja. (Employment, 2014, 7)

Haldusjuhtimine
thumbnail
24
doc

Euroopa metsandus

majanduskasvu ja konkurentsivõime eesmärkide ning loodusressursside kvantitatiivse ja kvalitatiivse säilitamisega seotud Göteborgi eesmärkide saavutamisel.(1) Oma teatises tegi komisjon ettepaneku käivitada alates 2006. aastast Euroopa Liidu tegevuskava metsade säästvaks majandamiseks. Oma 30. ja 31. mai 2005. aasta istungitel 17 toetas nõukogu komisjoni ettepanekut eeskätt tegevuskava koostamise vajaduse osas ning rõhutas, et see kava peaks olema raamistik, mille abil tagada metsade toetuseks võetavate eri meetmete sidusus ning mis toimib koordinatsioonivahendina.(1) Komisjoni aruande hindamisuuringus ,,Euroopa metsandusstrateegia perspektiivid" (dokument PE 355.366, 4.7.2005), mille põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon esitas 2005. aasta juulis, soovitatakse selgitada ja uuendada Euroopa metsandusstrateegia õiguslikku

Keskkond
thumbnail
15
docx

Noorsootöö alused ja korraldus

Resolutsiooniga lepitakse kokku kaks ELi koostöö üldist eesmärki: · luua kõikide noorte jaoks hariduses ja tööturul rohkem ja võrdseid võimalusi; · edendada kõikide noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust. Kahetasandiline lähenemine: · Konkreetsed tegevused noortevaldkonnas; · Sektoriülene lähenemine ja noortega arvestamine teistes poliitikavaldkondades 8 peamist tegevusvaldkonda: - haridus ja koolitus - tööhõive ja ettevõtlikkus - tervis ja heaolu - Osalus - vabatahtlik tegevus - sotsiaalne kaasatus - noored ja maailm - loovus ja kultuur - Riiklik tasand Vabariigi valitsuse ja Riigikogu ülesanne on tagadad õiguslikud alused noorsootöö korraldamiseks. Riigikogus tegeleb noorsootöö küsimustega kultuurikomisjon.

Ainetöö
thumbnail
54
docx

Euroopa Liidu õigus

Komisjoni kolleegium teeb otsuseid: 1) ühehäälselt igal kolmapäeval nn pöörleva agenda alusel, agenda valmistavad oma kohtumistel ette kabinettide juhid 2) kirjalikult 3) delegeerides otsuse tegemise konkreetsele volinikule, kes esindab komisjoni kolleegiumit 4) delegeerides otsuse tegemise peadirektorile või mõne teenuse juhile. Volinikud saavad otsustamiseks sisendi komisjoni nn bürokraatialt. Volinikud kinnitavad komisjoni seadusandliku tegevuskava, mille alusel tegeletakse eelnõude ettevalmistamisega. Eestist. Ansip- digivolinik Komisjoni bürokraatia: Bürokraatia jaguneb peadirektoraatideks, direktoraatideks ja üksusteks.Komisjoni organisatsioon koosneb alaliselt ametnikest,liikmesriikidelt laenatud ametnikest ja lepingulistest ametnikest. Suur hulk tegevusvaldkondi: siseturg,teenused,ettevõtlus ja tööstus,õigus, väliskaubandus, välisasjad jne. Üldised teenused nagu Eurostat. Komisjoni

Euroopa liidu õigus
thumbnail
61
docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

(kogemuste suurus ja asjakohased oskused) ja olenevalt vabast töökohast (kas töökohale on raske töötajat leida või mitte). Seepärast ei ole komisjon määranud eesmärke ega võrdlusaluseid, millest nähtuks, milline on tavapärane edukas tööle suunamise määr. 2. TEEMA: Karjäärinõustamine ja õpiränne. Selle teema eesmärk: tutvustada erinevaid õpirände võimalusi välismaal ning toetada nõustamise valmisoleku kujundamist õpirändega seotud teemadel (õpirände alane teavitamine, motiveerimine, ettevalmistamine, toetamine kogu õpirände jooksul ning tagasitulekul) Selle teema lõpetanu:  oskab ära tunda inimese valmisolekut õpirändeks;  oskab noori/lastevanemaid/õpetajaid/täiskasvanuid teavitada õpirändest;  oskab inimesi motiveerida, ette valmistada õpirändeks ning toetada kogu õpirände jooksul ning tagasitulekul. T. Dibou artikkel "Välismaale õppima või mitte";

Nõustamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun