1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Mäng, arenguetapid, reeglid -- Sooline identiteet - Sõprus, tõrjutus - Prosotsiaalne käitumine- KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivne areng viitab muutustele mõtlemises, mälus, tähelepanus, õppimises, suhtumises, motivatsioonis ja emotsioonides Kognitiivse arengu bioloogilised alused Inimese aju areng võimaldab nii õppimist kui õpetamist Aju areng määrab, mida, kui palju ja kui kiiresti suudetakse omandada Fakte täiskasvanud inimese ajust: o Kaal ~ 1,4 kg o Neuronite arv 10^11 o Ühenduste arv neuronite vahel 10^15 Ajurakkude vaheliste ühenduste hulk muutub terve elu jooksul Enamik rakke kujuneb välja esimese 3 raseduskuu jooksul Esimesel eluaastal tekib rakkude vahele väga palju ühendusi Järgnevate aastate jooksul ühenduste hulk muutub sõltuvalt keskkonnast, arenguetapist Oskuste omandamises esineb kriitilisi ja tundlikke perioode
uurimiseks. Algasid ka vaidlused pärilikkuse ja keskkonna mõjutuste üle. See mõttevahetus kestab senini. Avastatakse geenid ja immuunsus, mida on inimestel võimalik edasi anda lastele. Laialt levitatakse seisukohti kasvatuse võimalikkusest, kui võimsamast mõjurist arengule. Samal ajal võimendub protestantistlik ja ettemääratuse rõhutamine. Selle asemel, et täiskasvanud tunneksid vastutust oma laste eest nad lepivad lihtsustaud viisil lastega toimuvate õnnetuste ja surmaga. 18 Elu hakkasid enam määrama seadused, sellega kaasnevalt vähenes laste tööle sundimine ja nad said enam käia koolis. Võim muutus ja lapsed suunati kodudest koolidesse, vanemad suunasid lapsed teatud vanuses õpetajate juurde, rõhutati automaatseid õpivilumusi.
Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks 108 Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117 Lisad 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid 123 2. Võimete hindamise lehe näidis 125 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik 131 4. Multiintelligentsuse tüpoloogia 139 5. Visuaal-ruumilise õppija vaatlusleht 143 6. Andekate profiilid 145 7. Nõustamiskeskused 149 8. Haridus- ja enesetäiendusvõimalused 153 9. Olümpiaadid ja ainevõistlused 159 Aineloend 169 Eessõna 5 Eessõna Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Huviline võib tutvuda selliste autorite töödega nagu E. Braunmühl, L. Mause, K. Rutschky ja K. Zimmer. Kõik nad on ühel meelel, et kogu pedagoogika on must pedagoogika ning valget pedagoogikat ei ole kunagi olemas olnudki. Kasvatus on elava tagakiusamine - nii võib tabavalt kokku võtta Alice Milleri raamatu "Sinu enese pärast" (eesti keelde tõlgitud 2007). Alice Miller oli lastepsühholoog ning puutus päevast päeva kokku haigete lastega; lastega, keda täiskasvanud olid kas vaimselt või füüsiliselt kuritarvitanud. Oma raamatus kirjeldab Miller psühhoanalüüsile toetuvalt kolme koletist - Hitlerit, ühte narkosõltlast ja ühte sarimõrtsukat. Nende tegude kirjeldused ajavad hirmu nahka! Ent kas tõesti saab kuritegelikult koheldud laste lugudest teha järelduse, et igasugune vanemapoolne mõjutamine on lapsele surmavalt ohtlik? Psühhoanalüütilisele teooriale ülesehitatut on raske kritiseerida, tõdesid musta kasvatuse
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Kõik kommentaarid