Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tähelepanu (presentatsioon) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Tähelepanu-presentatsioon #1 Tähelepanu-presentatsioon #2 Tähelepanu-presentatsioon #3 Tähelepanu-presentatsioon #4 Tähelepanu-presentatsioon #5 Tähelepanu-presentatsioon #6 Tähelepanu-presentatsioon #7 Tähelepanu-presentatsioon #8 Tähelepanu-presentatsioon #9 Tähelepanu-presentatsioon #10 Tähelepanu-presentatsioon #11 Tähelepanu-presentatsioon #12 Tähelepanu-presentatsioon #13 Tähelepanu-presentatsioon #14 Tähelepanu-presentatsioon #15 Tähelepanu-presentatsioon #16 Tähelepanu-presentatsioon #17 Tähelepanu-presentatsioon #18 Tähelepanu-presentatsioon #19 Tähelepanu-presentatsioon #20 Tähelepanu-presentatsioon #21
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor malifihka Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
52
pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired Kroonilised tervisehäired Liitpuuded Erivajaduste kujunemise riskiga seisundid: kakseelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid. Psüühika määratlus ja jaotumine. Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid - tähelepanu, selle liigid ja omadused; taju, selle liigid ja omadused; mälu, selle struktuurid ja protsessid; mõtlemine, selle ühikud, operatsioonid ja liigid; kõne; metatunnetus. Emotsioonid ja motivatsioon, nende määratlus ja roll infotöötluprotsessis. Psüühiline tegevus kui tervik. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline Kõigis neis valdkondades võib esineda probleeme, need on erivajadused. Pedagoogikas räägime arengust kui uute oskuste omandamisest

Eripedagoogika
thumbnail
32
odt

Referaat, hüperaktiivsus

Hüperaktiivsust peeti kuni 1960ndate aastateni peamiselt ajukajustusega laste probleemiks. Hüperaktiivsuse põhjusi on otsinud paljud erinevate maade teadlased. Praeguseks on kinnitust leidnud mitmesugused hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid. · Närvisüsteemiga seotud põhjused · Pärilikud põhjused · Ümbritseva keskkonna mõjutused Ameerika diagnostiline ja statistiline psüühikahäirete käsiraamat (``DSM IV``, avaldatud 1994) esitab tähelepanu defitsiidi/hüperaktiivsuse sündroomi 3 alltüüpi.: · tähelepanu defitsiidi/hüperaktiivsuse sündroom, ülekaalus tähelepanematus · tähelepanu defitsiidi/hüperaktiivsuse sündroom, ülekaalus hüperaktiivsus- impulsiivsus 4 · tähelepanu defitsiidi/hüperaltiivsuse sündroom, segatüüpi (Neuhaus 2001:14) Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid

Pedagoogika
thumbnail
68
doc

Kõnetegevuse psühholoogia

saa ka sellest rääkida/ümber jututsada/ või lihtsalt pähe õppida.Kõne arengu seisukohalt on tähtis:1) Mida ta aru saab, kui ta kõnet kuulab? (mõistmine on oluline). Kõne abil me reguleerime oma tegevust. Aga kui plaju me seda reguleerimist õpetame üldse? Aga kui regulatsiooni ei kujune, siis ta teeb seda, mis tal on meelde jäänud kuskilt lihtsalt/automaatselt/ei mõtle. Kaasamine erivjadustga õpilastel ei ole Karlepi järgi väga hea asi, sest need õpilased vajadvad rohkem tähelepanu suunamisy, aga sageli õpetajale ei ole vajalikku aega ja tähelepanu , et temaga tegeleda piisavalt, mis ta vajab. Lapse arengupotesniaal ei arene siis nii palju välja, kui võiks , kui lapsele pühendada rohkem aega/tähelepanu/individuaalsust. Psühholivgvistiku tegeleb ka veel kultuurimõjust kõnest arusaajale. Nt nägid mereääres kena neiut, ta oli palja peaga. Aga kui araablasele oleks seda öeldud, siis tema jaoks poleks see normaalne olnud

Pedagoogika
thumbnail
44
odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

Dementsuse sagedasemad põhjused: Neurodegeneratiivsed haigused (alzheimeri tõbi, lewy kehakeste haigus, parkinsoni tõbi jne); vaskulaarne ajuhaigus; infektsioonid; toitumisega seotud haigused; ainevahetushäired; ajukahjustused toksilistest ainetest; peaajutraumad; intrakraniaalsed põhjused(tuumor, abstsess, verevalumid). Deliiriumisündroom. Põhitunnused: 1)Teadvuse hägunemine koos alanenud võimega tähelepanu fokuseerida, säilitada või ümber lülitada. 2)Tunnetusprotsesside häire ilmneb mõlemas järgnevas: * Vahetu reproduktsiooni ja lühimälu halvenemine ning suhteliselt säilinud kaugmälu *desorientatsioon ajas, kohas või enese isikus 3)Vähemalt üks järgnevatest psühhomotoorsetest häiretest: *ootamatud ja ettearvamatud üleminekud hüpoaktiivsusest hüperaktiivsusele *reaktsiooniaja pikenemine *jutukuse suurenemine või vähenemine *kergesti ehmumine

Psühholoogia
thumbnail
78
doc

Õpiraskuste psühholoogia

 Esimeselt teisele signaalsüsteemile ülemineku aeglus  Iseloomulik on psüühilise töövõime kõikumine. Aju arenguprobleemid üldist laadi, ei ole kahjustust ühes piirkonnas. Mida tõsisem häire, seda tõenäolisem ja tõsisem kahjustus frontaalsagaras. Tekkinud seoste täpsustamine: nt kui lapsel on tekkinud seos tähe A ja hääliku vahel, siis võib raske olla talle õpetada, et a võib välja näha ka teistsugune, nt a Erutusprotsesside tasakaal: ÕR lapse tähelepanu on hajutatav, sest segavad faktorid, nagu mälu ja juba õpitud info aktiveeruvad valel ajal ning sellega seoses pidurdub taotleva oskuse õppimine. (A õppimisel nt ignoreerida juba omandatud E) -Kaitsepidurdus tabab VAA lapsi kiiremini, st keskendumisvõime langeb järsult väsimuse korras ning aju läheb "lukku" (a la öösiti eksamiks õppimine, raske pingutus: loed materjali aga mitte midagi sellest kasu pole).

Eripedagoogika
thumbnail
31
doc

Erivajadustega laste Identifitseerimine

Õpetajad on erisustega rohkem kokku puutunud, haridus selle koha pealt parem; õpetajad võivad paremini ohumärke märgata, neil on spetsiifiline ettevalmistus. Teadmisi, et m'rgata arengus erinevus, on õpsil rohkem. Arstid puutuvad tav rohkem kokku alla 1 a lastega. Nad märkavad, kas on motoorika vallas probleeme. Motoorika arengus mahajäämusi võib viidata ka nt intellekti mahajäämusele. Kõnele ja suhtlemisele(emotsionaalsusele) peaks ka tähelepanu pöörama) Arst pole selleks aga nii hea, sest ta ei näe last igapäevaselt ja lapse kõrvalekalded ei pruugi selle teatud aja jooksul välja tulla, sest keskkond on ju teine ja aeg ka visiidil suht lühike. Märkamine MILLAL? Võimalikult vara. Oleneb aga hälvetest, sest teatud asjad tulevad hiljem välja, nt esimtsel elukuudel saam vaimset mahajäämist osaliselt, aga kõneprobleeme, lugemist, krijutamist tuleb alles hiljem välja. Kuigi mingid märgid võivad viidata sellele, kas on oht

Erivajadustega laste...
thumbnail
33
doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

Sagedamini areneb infarkt isheemiakolde ühes (tsentraalses) osas. Kolde äärealal (penumbra) on vaid ajutine neuronite tegevuse pidurdumine, kuid nende eluvõime ei lakka ning verevoolu taastumisel (kollateraalse voolu kaudu) infarktikollet seal ei arene. Sümptomid, mis patsiendil algusest peale esinevad, on kogu isheemia ala neuronite tegevuse puudumine. Ravi Esialgses ravis on kõige olulisem vereringe parandamine, samuti tüsistuste vältimine. Edasises ravis on vaja tähelepanu pöörata vererõhu alandamisele, südame rütmihäirete ravile ja diabeedi korrigeerimisele, et ära hoida insuldi kordumist. Paljudel juhtudel on soovitatav regulaarne aspiriini tarvitamine väikeses annuses. Taastusravi (liikumis- ja kõneravi) alustatakse niipea, kui haige seisund seda võimaldab. Sageli tuleb seda jätkata kodus peale haiglast lahkumist. Taastumise kulg on erinevatel patsientidel erinev: mõned

Neuroloogia
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Refraktaarsus: reageeringu alustamine vahetult pärast eelnenud reageeringut. Aistingu intensiivsuse ja kvaliteedi muutumine ajas (adaptsiivsus): · Adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a., ...) · Sensibilisatsioon: tundlikkuse tõus · Järelefektid; järelkujundid (negatiivne, kromaatiline) · Assimilatsioon (ühtlustumine) · Sünesteesia · Värvusaistingud (heledus, spekter, komplementaarsus, toon, küllastus, soojad/külmad v.) Tajuteema: Taju ja tähelepanu Taju: esemete ja nöhtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess: terviklikkus, mõtestatus, apertseptiivsus (see, mis ei tulene tajumisest), selektiivsus, kontekstist sõltuvus, konstantsus, kategoorilisus, üldistatus, ökoloogiline põhjendatus. · Liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne) · Liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju)

Psühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun