100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-08-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
keiduuu
Õppematerjali autor
Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni põhimõte oli: meden agan, mis tähendab "Ei midagi üleliia". TõenäoIiselt oli Solon üldse kõigi aegade suurim seaduseandja. Tema ideed on tänini Lääne demokraatlike süsteemide aluseks. Ta tühistas võlaorjuse ja andis vaestele poliitilise võimu. Eri varanduslikud klassid maksid makse vastavalt oma sissetuleku suurusele, niisiis kehtestas Solon esimest korda ajaloos astmelise tulumaksu. Solon andis üksikisikule õiguse pärandada oma vara ka väljapool suguvõsa
DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid,
DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid,
Suveräänsus - kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodin'i suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme. Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis". Absoluutne: 1) jagamatu (Riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile) Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Kuigi jõudsalt liiguti sinna suunas. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist. ELUSOLEND=MASIN. RIIK=ELUSOLEND. Riik pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; ja milles
1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4) Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme - Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega - Suveräänsus: ,,Absoluutne ja igavene võim riigis" - ,,Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile. - ,,Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. - Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (,,Legislatiivse suveräänsuse" teooria). - Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. - Valitseja tahe on seadus. - Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. - Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal - ideaalmudel. - ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele
suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Kohtunikud ja õigusemõistmine kunstlikud liigesed. Isikute jõukus ja rikkus tugevus. Hüvitus ja karistus närvid, inimeste turvalisus selle eesmärk. Nõunikud on mälu. Õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mass on haigus, kodusõda surm. VALITSUSVORMID 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo. Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: 1) Efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam - Monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne. 2) Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. teoloogiline argument: Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad ajalooline argument: Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam 2
elusolend = masin riik = masin = elusolend sellise riigi suurim eesmärk on inimeste turvalisus suverääni sisseseadmine, põhjendatud inimloomusega vaja Bodin'i tüüpi suverääni, igavest ja absoluutset ei pea olema monarhia, kuigi see parim vorm on suveräänil ulatuslikud õigused, oluline: maksud kiriku allutamine riigile alamal on kuuletumiskohus ainult suverääni suhtes kuulekus riigile, mitte valitseja isikule Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo demokraatia kui ideaal hierarhiliste struktuuride olemasolu igapäevaelus monarhia on efektiivsem demokraatia on instrumentaalses mõttes viletsam inimeste võimete ja hariduse erinevused autoriteedi, sümboolse liidri vajadus, ühendav printsiip paternalismi idee demokraatia toidab ambitsioone monarhial ei ole erahuve demokraatia masside valitsus ilma seadusteta, enamuse türannia Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon
Poliitika kätkeb endas alati nii või teisiti võimuvõitlust. 2.Platon poliitikast? Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Parim tee ühiste vajaduste rahuldamiseks on tööjaotus kodanike vahel. Riigivormid: aristokraatia (parimate valitsus), timokraatia(riik, kus kodanike õigused sõltuvad nende kohast ühiskondlikus tööjaotuses ning varandusest), oligarhia (väheste võim, mis on rajatud rikkusele), demokraatia (rahva enamuse valitsus), türannia (halvim riigikordadest, sest võimu kasutatakse aristokraatia vastu). Riiki peavad valitsema filosoofid, sest siis vabaneb riik pahedest. Teadmised on vajalikud, et valitseks üleüldine heaolu, mis annab kodanikule jõukuse, vabaduse ja rahulikkuse. Kokkuvõttes Platonist: poliitika see on vaimsuse ja seaduse ülemvõim. 3.Machiavelli poliitikast?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid