100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tirtssu
Õppematerjali autor
23 8Õiguse rakendamine V peatükk..............................................................................................24 8.1ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS...................................................25 8.2ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS...........................................................................26 8.3Õiguse rakendaja..............................................................................................................26 9Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus...........................................................................27 9.1Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang......................................................28 10TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID..................................................................29 10.1Grammatiline tõlgendamine...........................................................................................29 10.2Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine.......................
5. Õiguspärane ja õigusvastane käitumine: 5.1. õiguskuulekus, 5.2. deliktsus (karistusõiguslik delikt ja tsiviildelikt mõiste, tunnused ja struktuur), 5.3. õiguskaitsemeetmed: 5.3.1. õigusliku (juriidilise) vastutuse liigid (karistusõiguslik, tsiviil- ja distsiplinaarvastutus), 5.3.2. vastutusest vabastavad ja vastutust välistavad asjaolud. 1. Õiguse realiseerimine ja inimkäitumise korrastatus. Õiguse kasutamine ja õiguse kinnipidamine on vahetud õiguse realiseerimise viisid. Nende õiguse realiseerimise viiside puhul realiseerivad õigusnormidest tulenevaid subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi õiguse subjektid on vahetus käitumises. Õiguse realiseerimine, õigusnormidest tulenevate nõuete faktiline kajastumine inimkäitumises võib esmapilgul tunduda lihtne, kuid nii see pole. On vaja teada, milline eluline situatsioon on juriidiline fakt ja millised õigused ja kohustused see juriidiline fakt endaga kaasa toob. Seda
20. Mida tähendab õiguse tõlgendamine ja eluliste asjolude õiguslik hinnang? Selgita! Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel. Tõlgendamise ül on nüüd välistada normide omavaheline vastuolu. Tegemist võib olla iseseisva probleemiga, nn normide konkurentsiga või koguni reguleerimislade konkurentsiga. Kumulatiivne konkurents-erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paraleelselt. (nt avarii ja põhjustaja tekitab lisaks materjaalsele kahjule ka raske tervise kahju kannatanule) Alternatiivne konkurents-õigustatud pool võib valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel
Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäitumise korrastamine üldiste j
õigus peab olema esitatud lihtsalt ja arusaadavalt. Mitmetähenduslike sõnade (homonüümide) jaoks õiguses on n-ö mittetäielikud ehk siis omandavad jõu koostöös teiste õigusnormidega. Niisiis võib õiguse täpsus oleneda tavaarusaamadele, mis põhinevad erinevatele sõnade mõistmisele. Õiguse realiseerimiseks on kolm viisi: selle kasutamine, kinnipidamine, rakendamine. Kasutamine ja kinnipidamine on vahetu õiguse realiseerimise viisid. Õigust võivad realiseerida nii füüsilised kui ka jur isikud. 2. Õiguse realiseerimine ja jurisprudents Õiguse realiseerimise tulemuslikkusele saab kaasa aidata jurisprudents. See on õigusteaduse osa, mis käsitleb õigus normatiivsest aspektist ja tegeleb n-ö normi mõttega; see on normi keelest arusaamise teadus. 3. Õiguse rakendamise olemus See on 3. õiguse realiseerimise viis. See on riikliku tegevuse eriliik; eeldab erisubjekti (kompetentse riigiorgani) vastavat tegevust
Kas S on üks T-juhus, kujutbki endast subsumeerimisprotsessi. Subsumeerimine on tihedalt seotud õigusnormi ,,mõttest" arusaamisega. Seaduse keel on tema olulisimas osas abstraktne ja koosneb mõistetest. Elulisi asjaolusid, mille üle poolete vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik käsitlema tõestena. 1.2. Tõlgendamisel põhinevad otsustused. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaka uudab tema jaoks probleemitekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Tõlgendamise vajadus tuleneb sellest, et kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Ülesanne on välistada normide omavaheline vastuolu. Kumulatiivse konkuretsiga on tegu siis, kui erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paralleelselt. Alternatiivne konkurents tähendab seda, et õigustatud pool võib valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Konsumtiivse konkurentsiga on tegu siis, kui mitu õiguslikku tagajärge on
üksikjuhtumeid, vaid selle huviobjektiks on tüüpolukorrad. Samuti kuulub õigusteadusele normide süstematiseerimise ülesanne. Kui õigusteadlane tahab ühiskonnas oma erialal edukalt tegutseda, peab ta "rääkima sama keelt" kui kohtunik või haldusametnik. Viimased peavad tegema samuti, kui nad tahavad oma tõlgendusele saavutada õigusteaduses vastukaja. Sellepärast on nähtud õiguslikul otsustamisel ehk seaduse rakendamisel kasutatavat tõlgendamist ja õigusteadusliku tõlgendamise teoreetilist malli ühesugusena. Tõlgendusvõimaluste struktuur: Ühemõttelise normi (seaduse teksti) puhul on tegemist rutiinse otsustamisega. See ei paku tõlgenduslikku huvi niikaua, kui tähendussisu ei vaidlustata. Kuid siiski võib sama norm (tekst) teatud asjaolude puhul olla ühemõtteline ja mõnel teisel juhul ebatäpne või mitmemõtteline, nii et vajabi siiski tõlgendamist. Ühemõttelisuse ja mitmemõttelisuse piir võib aja jooksul muutuda.
Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. 9. Objektiivne õigus - Objektiivne õigus on riigis kehtiv õigus, kirja pandud õigusaktis. Objektiivse õiguse alusel tekkivaid isikute õiguseid nimetatakse subjektiivseks õiguseks. Kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, tagatakse riigi sunniga, riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. 10. Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid – Tõlgendamist liigitatakse võtete kaudu: 10.1 Grammatiline– lähtumine grammatika reeglitest, põhiline ja esmane tõlgendamine. Peab tundma üldkeelt ning erialakeelt ning tuleb arvestada, et keel on arenev nähtus ning võib aja jooksul muutuda. NB: Koma tähtsus lauses! 10.2 Süstemaatilis-loogiline – ühtegi õigusnormi ei saa võtta üksikuna, otsida tuleb seoseid. 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid