50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 28 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liisi R.
Õppematerjali autor
maha. Täna räägitakse üha sagedamini digitaalsest lõhest, inforkastest ja infovaestest maadest. Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele (arvutile, kiirele ja kvaliteetsele telefonisidele, satelliit- ja kaabeltelevisioonile) juurdepääsu omavate ning mitteomavate inimeste vahel. Suhtlusvahendite kiire levik ja uued leiutised suurendavad info kättesaadavust, kuid see ei toimu ühtmoodi kõikides maades. Tänapäeva maailmas on info üha tähtsam nii üldise haridustaseme tõstmisel kui ka majanduse konkurentsivõime ja valitsemise efektiivsuse suurendamisel. 2 Riigid ja identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena Rahvusriikide suveräänsuse küsimus Üleilmastumine ning rahvusvaheliste organisatsioonide kasv on põhjustanud elavat arutelu selle ümber, kas rahvuriigid suudavad säilitada oma iseseisvuse ja kujundada sõltumatult oma poliitikat
aktiivne kaubavahetus; Mcdonaldiseerumine- väljendab majandusliku ja kultuurilise üleilmastumise negatiivseid tahke. Iseloomustab niisugust tootmist või tegevust, mis ei arvesta kultuurilist eripära, vaid panustab kiirusele, odavusele ja võimalikult paljude klientide teenindamisele. Digitaliseerumine-info-ja suhtlusvõrkude levik; riigid kus internet, telefon, arvutid on luksusasjad; jäävad sots. Arengus järjest rohkem maha. Riskiühiskond-nüüdisaegne globaliseeruv maailm. Tänapäeva ühiskonnad peavad valmis olema jagama riske ja probleeme. Bumerangiefekt. Globaliseerumise mõõdud: 1) majanduslik üleilmastumine- tekivad riigiülesed ehk korporatsioonid (põhja-ameerik suurkorporatsioonide rajatud tehased vähemarenenud maadesse) 2) kultuuriline üleil.-kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja -väärtused 3) poliitiline üleil.-tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset
kõik suhted,mitte ainult majandus.globaliseerumine kujutab endast tegelikult tervet hulka protsesse,mis toimivad erineval ja tihti isegi vastukäivad moel.Üleilmastumine võib põhjustada ka konflikte ja arengutõrkeid. Ulrich Beck on nimetanud nüüdisaegset globaliseeruvat maailma riskiühiskonnaks.Ta väidab,et erinevalt tööstusühiskondadest,mis jagasid omavahel hüviseid ja kaupu,peavad tänapäeva ühiskonnad olema valmis jagama riske ja probleeme.Jõukad industriaalriigid uskusid naiivselt,et kui nad viivad keskkonnakahjuliku tootmise ära arengumaadesse,vabanevad nad ise ebameeldivatest probleemidest.Tegelikult avaldub hoopis bumerangiefekt.Ohtra väetamise ja odava tööjõuga toodetud põllumajandustoodang jõuab tagasi rikastesse riikidesse ,sealsete inimeste toidulauale
Globaliseerumine e. Üleilmastumine- maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine,sarnaste arengute ja ohtude ilmnemine.Inimeste elukogemus,mured ja rõõmud on järjest sarnasemad.Massikultuur. 3 mõõdet: 1)majanduslik (rahvusvahelised korporatsioonid, majanduskriiside mõju)2)kultuuriline- (sarnased trendid, sümbolid, väärtused) ja 3)poliitiline üleilmastumine(tugevad rahvusvahelised organid) Internationaliseerumine e.rahvusvahelistumine- tihedam suhtlemine riikide ja rahvaste vahel.Ilmneb nt majanduses(kaupade liikumine), hariduses(õppijate vahetus) ja teaduses(teadlaste stazeerimine välismaal) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia e. IKT Kasvav mõju ehk digitaliseerumine- riikides,kus IKT valdkond on heal järjel, on ka arengutase kõrgem; riigid,kus IKT on mahajäänud, on ka sotsiaal-majandlikus mõttes mahajäänumad. Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel) Globaalprobleemid- Probleemid, mis ohustavad k
Kursus Ühiskonnaõpetus II Kontrolltöö nr 3 teemad Loetletud teemasid, mõisteid ja väljendeid tuleb osata (oma sõnadega) lahti seletada, tuua näiteid kaasaja elust ja leida seoseid enda eluga. Teema järel sulgudes on õpiku vastava peatüki number. 1) Rahvusvahelise julgeoleku mõiste, valdkonnad, ohud (4.5) Rahvusvaheline julgeolek koosneb riikide valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, poolt võetavatest meetmetest ühise ellujäämise ja julgeoleku tagamiseks. 2) Julgeolekulepingud ja kollektiivne julgeolek (4.5) Kollktiivne julgeolek- Grupp riike lepib kokku, et nad käsitlevad julgeolekut ühiselt ja kui keegi või miski ohustab seda või mõnda riiki siis on kõik liikmed ühiselt kohustatud kaitsma ohustatud osapoolt. Julgeolekulepingud- NATO,ÜRO, 3) Rahvusvahelise suhtlemise üldtunnustatud põhimõtted ja vahe
riskiühiskond on Lääne tööstusriikide tänapäeva ja tuleviku ühiskond, kes satub üha suurenevasse sõltuvusse teaduslikest ja tehnilistest teadmistest, need teadmised ja tehnika toodavad riske ja ohte, mis võivad ajas väga kaugele ulatuda ja mille tagajärgi on seetõttu raske, kui mitte võimatu hinnata (nt tuumaenergia). OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon loodi 1960. aastal Bagdadis. OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik, tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga. neoklonialism- kolonialismi nüüdisaegne vorm, mis tähendab juriididliselt iseseisvate vähearenenud maade majandulikku või tehnoloogilist sõltuvust arenenud riikidest, tunnuseks on arengumaade tohutu välisvõlg arenenud riikid
Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS
poliitilist ja sõjalist koostööd, mis on hädavajalik nende ühiseks julgeolekuks. Peale 11. septembril 2001. a. toimunud terrorirünnakuid USA-le on NATO suurt tähelepanu pööramas terrorismivastasele võitlusele ja vastavate võimekuste arendamisele. NATO areng on pidev protsess. Ka praegu käivad NATO-s diskussioonid selle üle, kuidas muuta efektiivsemaks NATO struktuuri, kuidas kohandada liikmesriikide relvajõude tänapäeva nõuetele ja ohtudele vastavaks, kuidas vähendada "tehnoloogilist lõhet" Ameerika ja Euroopa vahel jne. PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU KUJUNEMISLUGU JA TIPPKOHTUMISTE ROLL NATO AJALOOS NATO on riikide allianss, mida esindavad nende valitsused tasemel, mis on kohane arutatavale teemale ning tehtavate otsuste laadile. NATO tippkohtumisi on alates alliansi asutamisest 1949. aastal toimunud 15. Valitsusjuhtide osalemine sellistel sündmustel ei muuda alliansi otsuste laadi, millel on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid