Mineraalained muutused toimuvad vaid karbonaatide ja kaltsiumfosfaatidega Vadakuvalgud- madala termostabiilsusega; kõige termostabiilsem on a- laktalbumiin; kõige termostabiilsemad on immunoglobuliinid Kaseiinid- termostabiilne valgufraktsioon Pästoriseeritud piima tehnoloogiline skeem Toorpiima vastuvõtt ja säilitamine Puhastamine ja separeerimine Standardiseerimine (voolus või tankis)- Homogeeniseerimine 45-70 C Pastöriseerimine Jahutamine Villimine, märgistamine, pakendamine- säilitamine (temperatuuril mitte üle 6 C) ja realiseerimine 19.09 Piimatooteid, mille valmistamisel kasutatkse piimhappe- ehk homofermentatiivset käärimist (jogurt, hapupiim) või sega- ehk heterofermentatiivset käärimist ( keefir, kumõss) Hapupiimatooteid nim ka dieettoodeteks, sest hapnemise ajal toimuvate biokeemiliste protsesside tulemusena omandavad hapupiimatooted mitmesuguseid kasulikke omadusi. Tänu
6.9. Friiserdamine Friiserdamise käigus jäätisesegu külmutatakse osaliselt ja õhustatakse. Tavaline vahustusaste on vahemikus 80-100%, see tähendab, et 1 liitrile jäätise segule on lisatud 0,8-1,0 liitrit õhku. V2 - V1 V= × 100 V1 V- vahustatuse aste, %; V2- jäätise kogus pärast friiserdamist, liitrit; V1- segu kogus enne friiserdamist, liitrit. Friiserdamise I etapil toimub segu edasine jahutamine ja seejärel veefaasi osaline külmumine, mille tulemusena moodustuvad peened jääkristallid. Mida kõrgem on segu suhkrusisaldus, seda madalam peab olema friiserdamistemperatuur. Friiserdamise kvaliteet oleneb segu tsirkuleerimiskiirusest friiseris, sest kiirema tsirkuleerimise tulemusena moodustuvad jääkristallid kiiremini ning tekivad peenemad kristallid. Jääkristallide suurus ei või ületada 60--80 µm, kuna suuremad kristallid põhjustavad tekstuurivigasid.
b. Õlle käärimist, sademe osakesed kleepuvas pärmirakkudele, takistades pärmirakkude kontakti virde keskkonnaga c. Õlle sailivust Hot break (virde keetmisel sadestunud valgud) · Sadestamine (pole eriti kasutatud madala effektiivsuse tõttu) · Tsentrifuugimine · Whirlpool (hüdrotsüklon) Cold break (jahutamine 50 °C-ni ning täiendava hägu eraldamine) · tsentrifuugimisel või filtreerimisel · Jahutamine 10-15 °C-ni 25. Kuidas töötab Whirlpool? Kasutusel alates 1960ndatest Kõige ökonoomsem meetod setete eraldamiseks Teeklaasi efekt: kombinatsioon rõhkudest ja tsentrifugaaljõudest, mis tekivad, kui virre pannakse katlas kerlema Katla keskel on vedeliku keerlimiskiirus suurem kui äärtes ja põhjas Katla keskele põhja moodustub hägu kuhil 26. Kuidas virret jahutatakse? Virret jahutatakse plaatsoojusvahetiga
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond
Makaronipressid on pidevalt töötavad seadmed, mis on otseselt seotud tainasegamisseadmetega. Materjali doseerimine toimub pidevalt. Segajast viib tigu taina pressi kambrisse. Kambri lõpus on vormi matriitsid, mille ava kuju määrab valmistatava toote näiteks niitnuudel või sarveke. Vajalik pikkus reguleeritakse lõikuri kiiruse abil. 2.4. Segamine Vedelike, plastiliste ja kõvade materjalide segamist kasutatakse: 1. soojusvahetusprotsesside ( jahutamine, kuumutamine) kiirendamiseks 2. erinevate komponentide kokkusegamiseks 3. ettenähtud konsistentsi andmiseks (taigen) 4. puistematerjalis olevate tükikeste peenestamiseks 5. vedelike segamiseks Segamist kasutatakse toiduainetööstuses väga laialdaselt. Sõltuvalt segamise eesmärgist ja kasutatavate toorainete omadustest võib segamisseadme ehitus olla erinev. Segamismasinate tööorgan võib olla raam, ankur, tigu, spiraal jne. Kui kasutatakse nugade ketast segamisorganina,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
kõrgemaid norme. Kui teadvustada toiduhügieeni olulisust ja rakendada kõiki toiduhügieeni põhimõtteid oma töös, siis praktiliselt puudub võimalus saada toidumürgistuse puhangu põhjustajaks. Oluline on teada, et mikroobide kasvu, toksiinide moodustumist ja haigestumist soodustavad: nakatunud inimese kontakt toiduga;valmistoidu või toorme ristsaastumine;seadmete mitteküllaldane sanitatsioon; temperatuuri reziimide rikkumine: a) toidu mitteküllaldane jahutamine b) toidu mitteküllaldane kuumutamine jt. 5.2 Põhjused,miks tänapäeval toiduga ülekanduvaid haigusi on rohkem? parem haiguste registreerimine; labordiagnostika on täienenud (seotud eelnevaga); rohkem tootmist, et suurendada käivet; tapaliinidel on kiirused kasvanud; inimesed on tundlikumad (statistika selle kohta puudub); tarbijad nõuavad pikema säilitusajaga toiduaineid (listeeriate ja jersiiniate esinemise võimalus suureneb); halb hügieen köökides;
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j
Kõik kommentaarid