Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Tuumareaktorid - kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Tuumaenergeetika osa elektroenergeetikas. Tuumaenergeetika areng. Tuumareaktorite liigitus.
    Tänapäeval on 30 riigis elektritootmisel käigus 443 tuumareaktorit koguvõimsusega 372 GWe. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse 16 % kogu maailma elektrist (~7% moodustab maailmas tarbitavast energiast).
    Tänu ioniseeriva kiirguse ja 1930-ndate aastate lõpul tuumamuundumiste, tuumalõhestumiste uurimisele arenes välja tuumaenergeetika. Teadaolevalt käivitati 1940-ndate alguses esimene tuumareaktor .
    Lisaks soodustas mingil määral tuumarelvastuse ja sõjalaevade tuumajõuseadmete väljatöötamine energiatootmiseks sobivate tuumareaktorite ja tuumkütusetsükli arengut. USA ja NL lõid tööstuskompleksid suurte 235U koguste rikastamiseks ja plutooniumi 239Pu tootmiseks, aga seega ka eeldused reaktorikütuste valmistamiseks. Katsetati erinevaid reaktoritüüpe - sõjalaevade ning Pu-tootmise reaktoritest arenesid välja hilisemad energiatootmise reaktorid .
    1940-1950-ndatel aastatel jõuti tuumasünteesini (kergete tuumade fusioon ). Esimene tuumaelektri tootmine eksperimentalreaktorig toimus 1951. aastal USA-s.
    Esimene riigi elektrivõrku ühendatud 5 MWe võimsusega tuumaelektrijaam avati 1954. aastal NL-s.
    Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teisse või kolmandasse põlvkonda. Põlvkondasid eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule.
    Tänapäevaste tuumareaktorite arendajate peamiseks sihiks on vähendada kõikvõimalikke tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tšernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMK-tüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite  kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha.
  • Tuumakütuse (uraani, tooriumi ) varud, saadavus, tootjamaad.


    Uraan : leidub looduses ainult ühendeis. Looduslik uraan on isotoopide U234(0,006%), U235(0,72%) ja U238(99,274%) segu. Isotoobi U234 kogus on väike ja ebaoluline. Uraan on väga levinud element looduses. Ntx: leidub merevees, graniidis , settekivimis.

    Kaevandatud uraani rikastatakse vastavaks reaktori nõuetele. Rikastamine on teiste sõnadega uraani isotoobi U-235 protsendi tõstmine kütuses. Reaktori tööks piisav rikastusprotsent jääb tavaliselt alla 10%, pigem 5% lähedale

    Toorium : kuigi uraan on põhiline tuumakütus , võib arvestada ka küllaltki suurte loodusliku tooriumi varudega. Suur osa nendest varudest esineb monatsiit liivadena, mida leidub Indias, Brasiilias ja USA-s.


    Tuumakütuse varud
    Austraalia 30%, Kasahstan 17%, Kanada 12%, Lõuna-Aafrika Vabariik ja USA-mõlemal ~ 8%, Namiibia 6%, Venemaa 4%, Usbekistan 3%
  • Tuumakütuse tsükkel. Tuumakütuse rikastamine. Töötanud tuumakütuse varraste ümbertöötamine.
    Tuumkütuse tsükli moodustavad mitmed tegevused, mis on vajalikud tagamaks elektritootmist tuumajaamas. Tsükli algus koosneb uraani kaevandamisest ja eraldamisest, konversioonist, rikastamisest, rekonversioonist ja tuumkütuse valmistamisest.
  • Uraanimaak kaevandatakse kas avatud karjääridest või allmaakaevandustest ja saadetakse tavaliselt lähedal asuvasse tehasesse. Maak purustatakse, peenestatakse lobriks ja sellest eraldatakse uraan tugevas happes või leelises lahustamise teel. Lahusest sadestatakse uraanoksiidi U308 kontsentraat , mis kuivatatakse, kuumutatakse ja pakendatakse.
  • Konversioonitehases muundatakse „kollakook“ algul uraandioksiidiks UO2 ja seejärel gaasiliseks uraanheksafluoriidiks UF6. Uraandioksiid on raskeveereaktorite rikastamata tuumkütuse valmistamiseks otseselt kasutatav. Kergeveereaktorite kütuse valmistamiseks peab aga uraankütuse sisaldust isotoobi 235U suhtes suurendama - rikastama.
  • Rikastamisega suurendatakse uraanis ühe tema põhiisotoobi, lõhustumiseks võimelise 235U, osakaalu teise isotoobi 238U suhtes. Rikastusmeetodid: 1.) gaasilise difusiooni meetod 2.)tsentrifugaalprotsess. Suured rikastustehased on USA-s, Prantsusmaal, Venemaal.
  • Enamus kasutatavast tuumkütusest valmistatakse uraandioksiidist pressitud ja kõrgel temperatuuril kuumutatud keraamiliste tablettide kujul. Tabletid pakitakse hermeetiliselt tsirkooniumisulamist torudesse kütusevarrasteks. Viimastest koostatakse reaktorisse paigutamiseks kütusekomplektid.
  • Kasutatud tuumkütus eraldatakse reaktorist. Need on reaktorist väljavõtmise järel ülimalt radioaktiivsed - intensiivse ioniseeriva kiirguse ja soojuse allikad. Kasutatud tuumkütuse võib pärast „jahtumist“:1.) ümbertöödelda uueks tuumkütuseks 2.)  vahe-/ lõppladustada.
  • Ümbertöötlemistehases eraldatakse kasutatud kütuses sisalduv uraan, plutoonium ja väikeaktiniidid lõhustusproduktidest (kildtuumadest). Uraan, milles on lõhustuvat 235U rohkem kui looduslikus , suunatakse tagasi kütusetsüklisse: konversioon , rikastamine jne. Lõppladustamist vajavateks radioaktiivseteks jäätmeteks lähevad ainult viimased , so umbes 3 % kogu kasutatud kütuse asemel. Ümbertöötlemine on igal juhul soodne nii kütuse säästliku kasutuse kui radioaktiivsete jäätmete koguse olulise vähenemise seisukohalt.
  • Kasutusel on maapealsed või maapinna-lähedased vahehoidlad. Kasutatud tuumkütusekomplektid pakendatakse lõppladustamiseks hermeetiliselt korrosioonikindlatesse konteineritesse.
    Avatud kütusetsükkel lõpeb kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ning vahe- ja lõppladustamisega.. Suletud kütusetsükkel saadakse, kui kasutatud tuumkütus töödeldakse ümber uueks kütuseks, see suunatakse uuesti tuumareaktorisse ja ainult väike kogus jäätmeid läheb lõppladustamisele.
  • Aatomituuma omadused. Massidefekt . Seoseenergia : Tuumareaktsioonid . Tuumareaktsioonide efektiivsed ristlõiked. Tuumade lõhustumine .
    Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist. Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest . Tuuma iseloomustavad: laeng, mass, spin, magnetmoment, raadius, el.moment. Nii nagu aatomis, on ka tuumas tuumasisene energia kvantiseeritud: igal nukleonil on lubatud enrgianivood (nivoode vahe ~ 1 MeV).
    Seoseenergiale ekvivalentset massi (seisumass), mille võrra on tuum kergem tema koostisosade masside summast, nimetatakse massidefektiks.
    Massidefekt Z prootoni ja N neutroni puhul: ΔM=ZmP+NmN-M
    Seoseenergia on töö, mida on vaja teha tuuma lõhkumisel algosakesteks. Täpselt sama suur energiahulk vabaneb algosakeste tuumaks liitumisel.
    Tuumaühinemine (ehk tuumafusioon)
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Tuumareaktorid - kordamisküsimused #1 Tuumareaktorid - kordamisküsimused #2 Tuumareaktorid - kordamisküsimused #3 Tuumareaktorid - kordamisküsimused #4 Tuumareaktorid - kordamisküsimused #5 Tuumareaktorid - kordamisküsimused #6 Tuumareaktorid - kordamisküsimused #7 Tuumareaktorid - kordamisküsimused #8 Tuumareaktorid - kordamisküsimused #9 Tuumareaktorid - kordamisküsimused #10 Tuumareaktorid - kordamisküsimused #11 Tuumareaktorid - kordamisküsimused #12 Tuumareaktorid - kordamisküsimused #13 Tuumareaktorid - kordamisküsimused #14 Tuumareaktorid - kordamisküsimused #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sulnis Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Vastused eksami kordamisküsimustele:
    1. Tuumaenergeetika osa elektroenergeetikas. Tuumaenergeetika areng. Tuumareaktorite liigitus.
    2. Tuumakütuse (uraani, tooriumi) varud, saadavus, tootjamaad.
    3. Tuumakütuse tsükkel. Tuumakütuse rikastamine. Töötanud tuumakütuse varraste ümbertöötamine.
    4. Aatomituuma omadused. Massidefekt. Seoseenergia: Tuumareaktsioonid. Tuumareaktsioonide efektiivsed ristlõiked. Tuumade lõhustumine.

    Jne.

    Tuumareaktorid , Tuumaenergeetika , Energeetika , reaktor , uraan , soojus , aeglusti , tuumkütus , kontuur , tuumareaktor , vardad , neutronid , anum , reaktorid , reaktori võimsus , kütusevarras , soojuskandja , seoseenergia , reaktoritüüp , reaktiivsus , jahutuskontuur , delta , difusioon , paljunemistegur , aatomituuma , uraanoksiid

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    92
    docx
    Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014
    3
    doc
    Tuumafüüsika - kordamisküsimused
    15
    doc
    Keemia eksami kordamisküsimused
    14
    doc
    KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED
    70
    pdf
    Rakenduskeemia kordamisküsimused
    27
    doc
    Keemia kordamisküsimused
    1
    doc
    Tuumafüüsika kordamisküsimused
    4
    doc
    12 kl-3-KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun