Tuumaenergia ja selle kasutamine.Radioaktiivsue kahjulikkus. (0)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Radioaktiivsus ja tuumaenergia.

Mis on tuumaenergia ja kus seda kasutatakse? Tuumafüüsika kui teadusharu sündis aastal 1896. Kui Prantsuse teadlane Henri Becquereli avastas juhuslikult radioaktiivsuse. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades- tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, praktiliselt võimatu on kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta arstiteaduses või energiatootmises. Kuigi tuumaenergeetika, erineb palju,teistest energia saamis viisidest, loetakse seda säästvaks, sest eneriga tootmise protsessil ei eraldu CO2. Kuid tuumajaamaga, tekib oht, radioaktiivsele saastele, mis võib olla korduvalt kahjulikum kui CO2, eriti kui seda eraldub õhku ja muutub pilveks. Nagu, eespool mainitud kasutatakse, tuumaenergiat põhiliselt eneriga

Füüsika

9

docx

Tuumaelektrijaam

4) rõhukindel, enamasti sfäärikujuline, eelnimetatud elemente ja ruumtarindit ümbritsev teraskest; 5) kogu reaktoriseadmestikku väljast kaitsev betoonkuppel, mis peab vastu pidama nt ükskõik millisele maailma maade relvastuses olevale raketile ning välistama radioaktiivsete ainete väljapääsu reaktori purunemisel; 6) vundamendiplaat paksusega ligikaudu 10 m, mis peab kinni pidama reaktori aktiivtsooni täielikul sulamisel tekkiva metallikoguse ning välistama selle jõudmise pinnasesse. Tuumaelektrijaamade eluiga on tavaliselt 30-40 aastat. Pärast seda kõrvaldatakse reaktoreist tuumkütus ja jaam konserveeritakse. Jaama radioaktiivse (reaktori-) osa lammutamisele saab asuda enamasti alles 10-20 aasta möödumisel pärast jaama seismajätmist, kui radioaktiivse kiirguse foon on langenud piisavalt madalale. Tööpõhimõte Tuumaelektrijaama tööpõhimõte on sama, mis soojuselektrijaamal, ainult auru

Füüsika

5

docx

Tuumaenergia

Tuumaenergia Koostas: Juhendas : Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad

Loodus

6

doc

Tuumaeneergia ja selle kasutamine

miljon korda rohkem energiat kui tavalises keemilises reaktsioonis. Päikeseenergia, mis tekib Päikese sügavuses toimuvates tuumaprotsessides, kujundab Maa ilmastikku ja kütab lõppkokkuvõttes, pärast mitmeid muundumusi, meie tuba ja hoiab alal meie keha elutegevuse. Juba pool sajandit on inimesed püüdnud omal käel tuumaprotsessidest energiat saada ja seda võrdlemisi edukalt ­ tuumaelektrijaamade osa planeedi elektrienergiatoodangus on umbes 18%. Mis on tuumaenergia? Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Tuumaenergia ajalugu Tuumaenergia ajalugu on lühike. 1789. a avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine aga uraandioksiid, mitte puhas uraan. Klaproth suri 1817.a ega saanudki oma eksitusest teada. Metallist uraani sai esmakordselt alles Eugen Peligot aastal 1841.

Füüsika

11

doc

Tuumaenergia kasutamine

TUUMAENERGIA KASUTAMINE KELLY T. 9A aprill 2008 Sisukord I Tutvuseks lk 3 II Vajadus tuumaenergia järele lk 3 III Kuidas tuumaenergia tekib? lk 4 IV Tänapäevased reaktorid lk 4 V Tuumaenergia kasutamine maailmas lk 5 VI Tuumariigid VII Varitsev oht lk 6 VIII Tuumaenergia kasutamine Eesti lähisriikides lk 7 IX Korduma kippuvad küsimused lk 8 X Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjalid lk 11 2  I. Tutvustuseks Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia,

Füüsika

28

rtf

Tuumaenergeetika uurimistöö

JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11.A klass Siim Kaaver Tuumaenergeetika Uurimustöö Juhendaja: õp. Heli Toit Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................... 1. Mis on tuumaenergia?........................................................................................... 2. Kuidas tuumaenergia tekib?.................................................................................. 3. Tuumaenergia kasulikkus...................................................................................... 4. Tuumkütus............................................................................................................. 5. Tuumareaktor........................................................................................................ 6. Levinuimad reaktoritüübid.....

Füüsika

4

odt

Tuumaenergia

Ta nimetas selle kiirguse uraanikiirteks. Samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et uraanikiired on omased ka mõndadele teistele ainetele ning nimetasid need kiired ümber radioaktiivseks kiirguseks. Alles 1939. aastal avastasid Otto Hahni ja Fritz Strassmann, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ning veel 2-3 neutronit, mis on võimelised teisi uraanituumi lõhustama ja tekitama ahelreaktsiooni. See avastus avas tee tuumaenergia kasutamisele. Tuumareaktsioon: Uraani tuum kiirgab neutroneid ja laguneb. Kui vabanenud neutron tabab uraan-235 tuuma, lõhustub ka tuum ja kiirgab välja 2-3 neutronit, mis omakorda tabavad järgmisi tuumi. Tekib ahelreaktsioon. Energia vabaneb gammakiirgusena. Tuumareaktoreid on kahte tüüpi: tavalise vee reaktorid ja raske vee reaktorid. Vett on vaja neutronite liikumise aeglustajaks ja soojuskandjaks. Neutroneid on vaja aeglustada

Füüsika

38

docx

Tuumaenergiauus (1)

1.1.1. TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia Õpperühm: TEI-21 Tallinn 2015 SISUKOR Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1.Ajalugu.......................................................................................

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (0)