50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
EleKo
Õppematerjali autor
tuuma, mis seejärel lagunes hapniku ja vesiniku tuumadeks. Seosenergia keemias ja tuumafüüsikas Samuti nagu paljudes keemilistes reaktsioonides, toimub ka paljudes tuumareaktsioonides energia vabanemine. Tänu energia jäävuse seadusele on energia kogubilanss tasakaalus. Seoseenergia on energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Energia vabanemine toimub seosenergia arvel. Liitosakese seoseenergia on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks(lõhkumiseks) koostisosakesteks. Energia vabaneb liitosakese moodustumisel osakestevaheliste jõudude tööna. Tuumade seosenergia oleneb omapärasel viisil tuuma massiarvust, see viib selleni, et tuumareaktsioonidest on võimalik suuuremal hulgal energiat saada kahes piirkonnas kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustumisel. Kergete tuumade ühinemine. Tähed ja vesinikpomm. Tuumade seosenergiad on umbes miljon korda suuremad
Kutsub esile mingisugune välismõju. Sobivaim osake esilekutsumiseks on neutron, tal puudub laeng ja tuumareaktorites tekkivat neutronivoogu saab ära kasutada. Tuumareaktsioonides vabaneb energia osakeste seoseenergia arvel. Kriitiline mass – on lõhustuva aine väikseim mass, mille korral tekib ahelreaktsioon. Ahelreaktsioon – nähtus, kus reaktsioon põhjustab sama reaktsiooni jätkumise naaberaatomites. Massidefekt – erinevus tuuma massi ja selle moodustavate üksikute nukleonide masside summa vahel. Neeldumisdoos – näitab aines neeldunud kiirgusenergia hulka massiühiku kohta. Mõõtühik grei 1Gy=1J/1kg Suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) – näitab, mitu korda on antud ioniseeriva kiirguse doos väiksem sama kahjustuse esile kutsunud gammakiirguse doosist. Efektiivdoos – hindab kehas neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust võttes arvesse kiirguste eripärad. Mõõtühik 1Sv (siivert).
Tuumaenergia Tuumaenergeetika on üks süsinikuvaba energeetika liike, sest tema tootmisel ei toimu süsinikku sisaldava kütuse põletamist ning õhku satub väga vähe globaalset soojenemist põhjustavaid süsinikuühendeid. Samas ei ole tuumaenergia taastuvenergia, sest teda saadakse tänapäeval fossiilsest kütusest uraanist - mille varud on lõplikud ja ammenduvad lähema saja aasta jooksul. Füüsikalised alused Kasutatud jooniseid veebidest http://230nsc1.phy-astr.gsu.edu/hbase/hframe.html ja http://www.hpwt.de/Kerne.htm Keemilised elemendid ja isotoobid Aatomid koosnevad positiivselt laetud tuumast, milles sisalduvad prootonid ja neutronid; ning
14. Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? Kahjulikud ja ohtlikud on radioaktiivsed kiirgused. Väga ohtlik on inimesele gammakiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele. Alfa- ja beetakiirgustega pole probleemi seni, kuni neid ei organism ei hinga sisse või neela neid toiduainetes 15. Mis on kiirgusdoos? Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetatakse greiks. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. 16. Mis on dosimeeter? Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. 17. Mis on kiiritushaigus? Kiiritushaigus on haiguslik näht, mis tekib, kui organism puutub kokku kiiritusega. 18. Millised on kiiritushaiguse esmased nähtused?
Becquerel, et valguskindlas pakendis fotoplaadid riknesid, kui nende lähedale asetati kolb uraanisooladega. Katsete seeria abil tegi ta kindlaks, et uraaniühendeist lähtub suure läbitungimisvõimega kiirgus, mis mõjub fotoplaadile analoogiliselt valgus või röntgenikiirtega. 22 Radioaktiivsuse avastamine Kuna uraani kiirguse intensiivsus ei sõltunud välistingimustest, vaid üksnes uraani kogusest, luges ta selle uraaniühendite sisemiseks omaduseks radioaktiivsuseks 23 Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsuse teooria on loodud põhiliselt inglise füüsiku E. Rutherfordi poolt. Heeliumi eraldumine uraani (või raadiumi) kiirgusel viib mõttele aatomituuma lagunemisest. Seega pole ka aatomituum "algosake", vaid koosneb väiksematest elementaarosakestest. 24 tuumareaktsioonid
Tuumaenergia ja selle kasutamine Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Tuumaenergia ja selle kasutamine Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Eesti Energeetika baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Kuid selline energia tootmise viis pole kaugeltki ainuke. Tuntud on tuumaenergia ja maailmas aina tõuseb selle populaarsus. See on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Spetsialistid on kindlaks teinud et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Tuumfüüsika on raske ja keeruline ning selletõttu pole inimkond seda veel täielikult avastanud. Ikka veel tehakse tuumaenergias uusi avastusi ja saadakse aegajalt midagi uut teada. Tuumaenergia ajalugu: *1789
ühe võrra, massiarv jääb muutumatuks, laeng suureneb ühe võrra (tekib uus element) neutron muutub prootoniks, tekib elektron ja veel üks väike osake neutriino (väike neutron) neutraalne, peaaegu massita, valguse kiirusega leviv osake, mida on äärmiselt raske avastada Ilma neutriinota oleks rikutud energia jäävuse seadus Nihkereegel lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb nelja aatommassiühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse tabelis kahe koha võrra ettepoole. lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisuse tabelis ühe koha võrra tahapoole. kiirgus Seletatav tuuma üleminekuga ergastatud olekust põhiolekusse Tuuma ergastatud olek võib tekkida tuumareaktsioonide käigus, kus lõpptulemusena moodustub mitte põhiolekus, vaid ergastatud tuum, mis siirdudes põhiolekusse kiirgab sealjuures energiakvandi (- kvandi)
4) rõhukindel, enamasti sfäärikujuline, eelnimetatud elemente ja ruumtarindit ümbritsev teraskest; 5) kogu reaktoriseadmestikku väljast kaitsev betoonkuppel, mis peab vastu pidama nt ükskõik millisele maailma maade relvastuses olevale raketile ning välistama radioaktiivsete ainete väljapääsu reaktori purunemisel; 6) vundamendiplaat paksusega ligikaudu 10 m, mis peab kinni pidama reaktori aktiivtsooni täielikul sulamisel tekkiva metallikoguse ning välistama selle jõudmise pinnasesse. Tuumaelektrijaamade eluiga on tavaliselt 30-40 aastat. Pärast seda kõrvaldatakse reaktoreist tuumkütus ja jaam konserveeritakse. Jaama radioaktiivse (reaktori-) osa lammutamisele saab asuda enamasti alles 10-20 aasta möödumisel pärast jaama seismajätmist, kui radioaktiivse kiirguse foon on langenud piisavalt madalale. Tööpõhimõte Tuumaelektrijaama tööpõhimõte on sama, mis soojuselektrijaamal, ainult auru
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid