konventsioon (Convention on Early Notification of a Nuclear Accident) Uku Volke Põhiprintsiip Tuumaseadme rikke või radiatsiooniohu esinemisel tuleb konv.-ega ühinenud riigil: 1. Sellest viivitamata teavitada IAEA-d (Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuuri) 2. Teha teatavaks oma pädevad organid ja sidepunkti, kes vastutavad vastavate teadete ja informatsiooni saatmise ja saamise eest. Taust · Konventsioon allkirjastati Viinis, peale 1986 a. aset leidnud Tsernobõli tuumaelektijaama riket. · Eesti ühines selle konventsiooniga 1994. aastal. · Tuumarelvariigid (Hiina, Prantsusmaa, UK, USA ja Venemaa) on nõustunud teavitama IAEA-d ka tuumarelvakatsetustest. · Hetkel liitunud 109 riiki Kasutatud kirjandus · http://www.envir.ee/52244 · http://www.iaea.org/Publications/Documents/Conve · http://www.greenpeace.org.uk/nuclear · Google pildiotsing Tänan tähelepanu eest
kuritarvituse eest, kui laps viibib vanema(te), seadusliku hooldaja või seaduslike hooldajate või mõne teise lapse eest hoolitseva isiku hoole all. 2. Niisugused kaitseabinõud peaksid hõlmama tõhusaid vahendeid sotsiaalprogrammide ellurakendamiseks, mis tagaksid vajaliku toetuse lapsele ja nendele, kes tema eest hoolitsevad, samuti ka muude eelpool nimetatud lapse väärkohtlemise juhtude vältimise, kindlakstegemise, neist teatamise, nendele osutamise, nende uurimise, käsitlemise ja järelmenetluse ning vajadusel kohtuliku sekkumise. Artikkel 20 1. Lapsel, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäetud perekondlikust miljööst või kellel tema enese huvides ei ole lubatud jääda sellesse keskkonda, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. 2. Osalisriigid kindlustavad vastavalt oma seadustele alternatiivse hoolitsuse sellise lapse eest. 3
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
kuritarvituse eest, kui laps viibib vanema(te), seadusliku hooldaja või seaduslike hooldajate või mõne teise lapse eest hoolitseva isiku hoole all. 2. Niisugused kaitseabinõud peaksid hõlmama tõhusaid vahendeid sotsiaalprogrammide ellurakendamiseks, mis tagaksid vajaliku toetuse lapsele ja nendele, kes tema eest hoolitsevad, samuti ka muude eelpool nimetatud lapse väärkohtlemise juhtude vältimise, kindlakstegemise, neist teatamise, nendele osutamise, nende uurimise, käsitlemise ja järelmenetluse ning vajadusel kohtuliku sekkumise. Artikkel 20 1. Lapsel, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäetud perekondlikust miljööst või kellel tema enese huvides ei ole lubatud jääda sellesse keskkonda, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. 2. Osalisriigid kindlustavad vastavalt oma seadustele alternatiivse hoolitsuse sellise lapse eest. 3
1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerim. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Rahvusvaheline õigus-EU õigus- Eesti õigus-... Euroopa Liidu kujunemislugu 1951 Euroopa Söe- ja Teraseühendus (sütt ja terast li vaja vastastikku kohtrollida, et keegi seda oma kasuks ei kasutaks)
Selleks ajaks oli saavutatud kokkulepped rakendada enamuse hääletust uute teemade puhul, kuid riikide veto jäi kehtimamaksude, julgeoleku ja teiste teemade puhul. Uut hoogu sai mure rahvusvahelise kuritegevuse pärast kus kurjategijad olid loonud tõhusad riikidevahelised organisatsioonid. Lissaboni Lepe EL integratsiooni tase on moodsas maailmas juba tasakaalustamata, kuid on inimesi, kes sooviks seda veel edendada (ja ka teisi, kes ei sooviks). Euroopa Tuleviku Konventsioon loodi 2002.a. , et luua EL-i konstitutsioon ning selle eelnõu, mis allkirjastati 2004.a. räägib alalisest EL presidendist, välisministrist ja Õiguste Hartast. See oleks lubanud ka EL-l teha palju muidki otsuseid riigijuhtide asemel. See lükati tagasi 2005.a., mil Prantsusmaa ja Holland ei suutnud seda ratifitseerida (nad said hääletada enne teisi EL-i liikmeid). Muudetud dokument, Lissaboni leping, püüdis ikka sisse viia EL-i presidendi ja
Berni konventsioon Kokkupandav materjal saab olema õppematerjal kaasüliõpilastele. Ülevaates peavad kindlasti olema: 1. Mille kohta konventsioon käib? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta. 2. Konventsiooni eesmärk? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. 3. Mis aastal ja kus konventsioon allkirjastati? 1979. aastal Bernis Sveitsis (jõustus 1982. a.) 4. Kes/kui palju on praeguseks liikmeid, kes algatasid? Praeguseks on 39 liiget: Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria, Burkina Faso, Küpros, Tsehhi, Taani, Eesti (1992 a), (Euroopa Komisjon), Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Lichtenstein, Leedu, Malta, Moldova, Monaco, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Senegal, Hispaania, Rootsi, Sveits,
maastike ja elustiku mitmekesisus. Strateegias eelistatakse ennetuslikke meetmeid, sest loodukahjulike tagajärgede kõrvaldamine on tunduvalt kulukam. Loodussäästliku arengu kohustatakse tootjat tasuma keskkonna kasutamise eest ning hüvitama kõik kahjustuste kõrvaldamisega seitud kulud. Tootja vastutab ka oma toodangu jäätmete kokkukorjamise, ümbertöötamise ja taaskasutuse eest. Olulisel kohal on ka Århusi konventsioon, mille eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama: keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. 6.Reduktsionism ja positivism kui teadusliku lähenemise metodoloogiad. Gaia hüpotees. Reduktsionism on metodoloogiline lähenemine, mis tegeleb ainult ühe probleemi tahuga mitmest
Kõik kommentaarid