Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Tuulerõuged on äge nakkushaigus - sarnased materjalid

tuulerõuge, palavik, tuulerõuged, lööve, punn, kuivades, vaktsineerimine, köha, aspiriini, seostatakse, kange, hingamine, rinnale, aevastamise, laigukesed
thumbnail
30
docx

KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA

pääse. Alati mõlemapoolne. Äge tonsilliit e angiin on ägeda põletiku väljendus tonsillides. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis. Sümptomid: kiirelt arenev tugev kurguvalu, tugev neelamisvalulikkus, järsku tekkiv kehatemperatuuri oluline tõus, higistamine, halb enesetunne, jõuetus, peavalu Kaebused: Ägeda tonsilliidi puhul esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus. Iseloomulik on neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel. Sageli esineb ka kõrvavalu, mis on tingitud valu kiirgumisest neelust kõrva. Valu tõttu on söömine sageli raskendatud. Kaela lümfisõlmed võivad olla suurenenud ja valulikud. Dgn: põhiline diagnoosimise meetod on vaatlus. Ravi: üldine toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkamine ja palaviku alandamine (Paracetamolum)

Eripedagoogika
154 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vaktsineerimine

Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11

Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Viirushaigused

Kui eelnevast ei piisa, siis aktiveerub spetsiifiline mehhanism ­ immuunsüsteem. Mõningatel juhtudel ei teki kindla antigeeni suhtes immuunvastust. Seda nimetatakse tolerantsuseks. Omandatud ehk spetsiifiline immuunsus Aktiivne Passiivne Loomulik Kunstlik Loomulik Kunstlik Haiguse Vaktsineerimine Transplatsentaarsel Seerumi või Läbipõdemine t ja rinnapiimaga immuunglobuliini manustamine Nakkushaiguste liigid Pisikukandlus ­ haigusnähud ei väljendu, kuid pisikukandja eritab mikroobe väliskeskkonda. Latentne ehk varjatud infektsioon ­ mikroobid paljunevad vastavates kudedes peale organismi sattumist. Organism vastab sellele teatavate biokeemiliste muutustega.

Mikrobioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Viiruste mõjust inimesele

Alates sellest ajast on inimesed püüdnud nendega võidelda ja päästa enda lähedaste elusid. Pingutused on kandnud vilja, sest paljudele haigustele on leitud ravi, kuid on veel neid, mis jätkavad inimeste tervisliku süsteemi kahjustamist. Oma uurimistöö teemaks valisin viirushaigused, sest lähen tulevikus kindlasti seda õppima ja tahan sellel alal töötada. Lisaks sellele puutun mina ja mind ümbritsevad inimesed pidevalt kokku tavaliste viirushaigustega nagu gripp, soolatüükad ja tuulerõuged ning aastaid tagasi kaotasin hea sõbra haiguse mittetundmise tõttu. Selle töö käigus soovin tundma õppida viiruste olemust ja nende tekitatud haiguste tagajärgede tõsidust. Samuti soovin uurida, kui palju teavad Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpilased viirushaiguste kohta ja kui palju on nad nendega kokku puutunud. Uurimistöö koosneb üldistest andmetest viiruste kohta ja nende avastamise loost, nelja viiruse, mis on

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Viirused ehk keemiliste ainete kogum

unetus ja iiveldus. Tekitajateks on kolme tüüpi gripiviirused: A, B ja C. Gripp levib piisknakkusena inimestelt inimestele aevastamisel, köhimisel või otsese kontakti kaudu. Otsest gripi ravi ei ole, aga soovitatav on voodipuhkus, piisav vedeliku tarbimine, paratsetamooli regulaarne manustamine, et hoida palavikku kontrolli all. TUULERÕUGED Tuulerõuged on laialt levinud nakkushaigus, mille korral ilmub nahapinnale iseloomulik lööve ja mida põevad peamiselt lapsed. Tekitajaks on varicella-zoster-viirus (VZV), mis on hästi lenduv ja väga nakkusohtlik, kuid vähe vastupidav väliskeskkonnas. Otsese päikesevalguse käes hävib viirus koheselt. Lööve tekib tüüpiliselt kehatüvele, kust levib näole, peanahale ja ülajäsemetele. (Joonis 6)Villid esinevad ka limaskestadel suus, ninas, kurgus ja silma sidekestal. Tuulerõuged on nakkusohtlikud seni, kuni kõik koorikud on villidelt eemaldunud. Viirusevastane ravi puudub

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

3. lahustuvus - lahustuvad valgud on piimavalgud, munavalge, verevalgud. Lahustumatud valgud on villavalgud, justevalgud, lihasvalgud. 4. Koonsemine AH- jääkidest. Keskmises valgus on esindatud 12... 14 erinevat AH-jääki. Spetsiifilises valgus on neid veel vähemgi 5...8. 5. Denaturatsiooni käigus tugevatoimeliste mõjurite tõttu kaovad kõrgemat järku struktuurid, kuid säilub esmane. Organismide sisene: valkude kalgendamine maos. Palavik denatureerib haigustekitaja valke. Haavade puhastamine (denatureeritakse valke). Renaturatsioon on pöörduv denaturatsioon, ei esine alati. Teatud aja möödudes valgu esialgne olek taastub. Nt: aeglane renaturatsioon- juuste lokkikeeramiste järgsed muutused. Kiire renaturatsioon- keeles maitsepungade retseptorvalkude renaturatsioon. Denaturatsioonil kaotavad valgud ka seotud vett. 6. Hüdrolüüsuvus. Hüdrolüüsi tagajärjel tekivad vabad aminohapped

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Viirused

Tüüka tekkeks kulub 3-4 kuud. Viirusinfektsioon jääb lokaalseks, tavaliselt taandareneb spontaanselt, kuid võib taastekkida. Viirus saadakse lähikontaktil, infitseeritakse naha ja limaskestade rakke. Koetropism sõltub viiruse tüübist. Viirus persisteerub basaalkihi rakkudes, toodab viirust lõplikult diferentseerunud keratinotsüütides. Viirused põhjustavad healoomulist rakkude kasvu tüügasteks. Teatud tüüpe seostatakse düsplaasiaga, mis võib muutuda kofaktorite toimel kantseroosseks. Teatud HPV tüüpide DNA on integreeritult tuumorirakkude kromosoomides. Vähemalt 85% emakakaela kartsinoomisdest on integreeritud HPV-DNA. E6 ja E7 HPV-16-l ja -18-l on onkogeenid: seostuvad ja inaktiveerivad raku kasvusupressorvalke, p53 ja p105. Ilma nende „piduriteta“ on rakk vastuvõtlikum mutatsioonidele, kromosoomiaberratsioonidele, kofaktorite mõjule – kasvajaks arenemisele.

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Pärilikud ja mittepärilikud haigused

................................10 ..................................................................................................................................................14 Mittepärilikud haigused....................................................................................................................14 ..................................................................................................................................................14 Tuulerõuged............................................................................................................................14 Mumps....................................................................................................................................15 Salmonelloos............................................................................................................................17 Kokkuvõte:...................................................................

Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Üldbioloogia materjal

b)KROONILINE ­ rakud surevad, lüüsuvad. Näiteks AIDS, hepatiit C 2. Lüsogeene · Viiruslik nukleiinhape on DNA-kujul peremees rakus. Iga raku jagunemisega laseb ta end paljundada. Välisteguritest: stress/haigus, valgus ja see läheb lüütilisse tsüklisse, milles viiruslik DNA säilub elu lõpuni. Näiteks herpes, papiloom. Nakatumise viisid viirushaigustesse: 1. Aerosoolne ehk piisnakkus. Näiteks gripp, mumps. 2. Kontaktnakkus: Näiteks tuulerõuged, leetrid, punetised. a) otse (teretatud) b) vahendatult 3. Biovedelikud, levivad vere, lümfi ja sperma kaudu. Näiteks AIDS, hepatiit. 4. Siirutajad (sülje kaudu), see on ülekandev organism. Näiteks marutõbi, ensefaliit. 5. Toit ja jook ehk siis levib alimentaarselt. Levib veel lastehalvatuse-viirused. Kas siis toit on: a) viirus osakestega saastunud. Näiteks teatud hepatiidi vormid. b) Loomulikult toidus olevad viirused

Üldbioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Tuulerõuged

Kergesti nakatuvad kõik need, kes pole tuulerõugeid põdenud ning need, kes pole vaktsineeritud. Tuulerõugetesse võib nakatuda nende inimeste kaudu, kes põevad vöötohatist (neil on ühine tekitaja – Varicella zoster). Põdemine Sagedamini põevad tuulerõugeid koolieelses eas lapsed. Lõimetusaeg on 14–21 päeva. Haige on nakkusohtlik juba kaks ööpäeva enne lööbe ilmumist ning kuni kõikide lööbekollete koorikuga kattumiseni. Lööbele võib eelneda väike palavik. Esimesed lööbeelemendid ilmuvad juustega kaetud peanahale ja näole, kust levivad rindkerele ning edasi kõikjale üle kogu keha. Löövet esineb ka suu, silmade limaskestadel. Tavaliselt tekib sadu vedelikuga täidetud villikesi punetaval alusel. Need lõhkevad, jättes järele väikesed haavad, mis kattuvad koorikuga. Lööve võib sügeleda. Suus lõhkenud villidest tekkinud haavakesed on väga valulikud ja laps keeldub seetõttu söömast. Tuulerõugetele on

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Molekulaargeneetika alused ja viirused

?? molekulide vorm Transkribeerub ühe ahela Replitseeruvad lõik mõlemad ahelad Viiruste tähtsus looduses ja inimeste elus. Põhjusavad haigusi Organism muutub tugevamaks Suurendab bioloogilist mitmekesisust Inimesed kasutavad viiruseid geenide ülekandmiseks- GMO-d Nimeta viirusi: HIV, linnugripp, marutaud, puukentsefaliit, Newcastle'i haigus, tuulerõuged. Kuidas võidelda viirustega ja viirushaigustega? Vaktsineerimine. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Viirushaigus Nakatumine Ravi Sümptomid Rõuged Piisknakkus ennetav -inkubatsioon 10...12 vaktsineerimine päeva (7...17 p) -palavik

Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Viirushaigused esitlus

Viirushaigused Nakatumine viirushaigustesse Piisknakkusega(gripp) Toiduga ja joogiga(kollatõbi/A hepatiit) Koevedelikega(B hepatiit/ Aids) Haigete Leetrid Leetrid on kõrge nakkavusega piisknakkusena leviv viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena nahal. Peitub kehas 10-15 päeva ja peale seda tekib 3-4 päeva kestev palavik. Lööve algab kõrvade tagant ja levib kõigisse nahapiirkondadesse. Lööve on algul roosa, hiljem punetav. Lööve kestab 5 päeva. Tuulerõuged Iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus . Palavikuga kulgev lööbehaigus. Haigusnähtudeks on sügelevad villid ja palavik. Marutõbi Loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus. Levib nakatunud looma hammustuse tagajärjel.

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

Organsüsteem: · Närvisüsteemi kahjustavad (entsefaliit) · Nahka kahjustavad (rõuged, punetised, tuulerõuged) · Hingamisteed (gripp, paragripp, viiruslik nohu) · Veresooned (ebolaviirus, kollapalavik) · Seedeelundkond (reoviirused, adenoviirused) · Suguelundid (II tüüpi herpes, mumps) · Näärmeid kahjustavad (hepatiit, mumps) Inimorganismi kaitse viirushaiguste eest: 1) Terviklikud biobarjäärid (nahk, limaskestad) 2) Palavik (viirusvalkude denaturatsioon) 3) Agressiivne keskkond (happeline maosisu, happeline nahk, sapp) 4) Viirusosakeste aktiivne väljutamine kehast (kõhulahtisus) 5) Aktiivkaitse (antikehad, õgirakud) 6) Kunstlik kaitse (vaktsineerimine) a. Viirusosakestega b. Valmis antikehadega Viiruste jaotus: 1) Nukleiinhappe järgi · DNA ­ rõugeviirus, herpesviirus, papilloomi viirus · RNA ­ gripp, HIV, marutõbi

Üldbioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Viirushaigused (Rõuged ja puukentsefaliit)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kasutatud kirjandus Rõuged Rõuged on haigus, mida põhjustab viirus. On olemas kaks erinevat viirust: Variola minor ja Variola major. Tänu sellele kutsutakse seda ka Variolaks. Rõugetesse saavad haigestuda ainult inimesed. Usutakse, et rõuged tekkisid umbes 10 000 aastat e.K.r.. Vanim füüsiline tõend rõugetest on mumfitseeritud Egiptuse vaaraol Ramses V-l, kes suri 1157 e.K.r. Haiguse esimesteks tunnusteks on palavik ja valud, millele järel tekkisid mädased vistrikud ning seejärel saabus sageli surm. Teised sümptomid on gripp ja nohu: palavik (vähemalt 38,5 ° C ), lihasvalu, halb enesetunne, peavalu, masendus ja iiveldus ja oksendamine ja tihti ka seljavalu. Kuna viirus põhjustas sarvkesta haavandeid ja armistumist, jäid paljud pimedaks. Kogu Euroopas levis haigus 15.saj. Sellest ajast kuni 20.saj esimese veerandini ei lahkunud rõuged Euroopast. 16.saj viisid hispaanlased rõuged ka Ameerikasse

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

........................................................... 331 23. Peavalu .................................................................................................................................... 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust........................................................................................................ 368 28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376 29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid .....................................

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
102
docx

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides:  ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise  immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral.  saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral  töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks.  olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete mee

immunoloogia
45 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Viirused

levib ka viirus organismis. Mingi sise- või välismuutuse korral viiruslik nukleiinhape aktiveerub ja viirus läheb lüütilisse tsüklisse. Sellised viirused säilivad organismis elu lõpuni. Nt. herpes (I tüüp- ohatis), papilloomi viirus, avaldub soolatüükana (naistel teatud vormid võivad tekitada emakakaelavähki) Inimese viirushaigused Nakatumine 1. Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu 2. Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid 3. Biovedelikega (veri, sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid 4. Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid 5. Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi 6. Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused 1. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit

Üldbioloogia
104 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Viirused kokkuvõte, mõisted

* piisknakkusega * toidu ja joogiga * koevedelikega * haigete loomadega Eristatakse 3 tüüpi nakkusi: 1) peidetud nakkus (ohatis) - viirus püsib latensena rakus lüsegeennses tsüklis - pikka aega peidetud - organism nõrgeneb -> viirus aktiivne -> haigus 2) ägenakkus (gripp, tuulerõuged) - viiruse pärilikkusaine hakkab kohe mõjuma - nakatunud rakk toodab massiliselt viirusosakesi (lüütilises tsüklis) - peremeesrakk sureb - kogunevad jääkained -> põhjustavad põletikku -> kõrge palavik -> antikehade süntees - kujuneb eluaegne immuunsus (va gripp) antikeha ­ neljast ahelast koosnev kaitsevalk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete kahjutuks tegemiseks 3) krooniline nakkus (AIDS, hepatiit) - organism võitleb mitme aasta jooksul, aga võitu ei saa - toimub pidevalt ja mõõdukalt viirusosakeste paljunemine - haigused kulgevad aeglaselt - viiruse omadused muutuvad ajajooksul - organismi kaitsesüsteemid ei suuda hävitada nakatunud rakke

Bioloogia
92 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vaktsineerimis töö

Hällisurm (SIDS) ja difteeria/teetanus/läkaköha (DTL) vaktsiin. Esimesed andmed, et läkaköha komponent vaktsiinis põhjustab ajuturset ja kroonilisi ajukahjustusi ning võib põhjustada surma, ilmusid juba 1930ndatel aastatel. 1933.a ilmus Taani arsti Madseni artikkel, kus ta kirjeldas kaht beebit, kes kohe pärast DTL süsti surid. Aastate jooksul ilmus uusi samalaadseid uurimusi, kuid kogu see aeg jätkus ka miljonite laste vaktsineerimine DTLga. Austraalia arst ja teadlane Viera Scheibner oli esimene, kes leidis põhjaliku ja tõestatud seose DTL vaktsiini ja hällisurma vahel. Uurides hällisurma põhjuseid (kahtlustamata tollal üldse vaktsiine), konstrueeris Scheibner koos abikaasaga spetsiaalse aparatuuri, mis registreeris beebide hingamisrütmi muutused. Oma suureks üllatuseks avastasid teadlased seaduspära, kuidas pärast vaktsineerimist

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Bakter ja viirushaigused

Bakter ja viirushaigused stive Tuulerõuged · Tuulerõuged on äge nakkushaigus, mida põhjustab herpesviiruste rühma kuuluv Herpes varicellae-zoster ­ viirus. · Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, levib otsesel kontaktil haigega või piisknakkusena. Haigusnähtude taandumisel jääb viirus püsima , kust ta võib aastate või aastakümnete pärast uuesti aktiveeruda vöötohatisena. ajukelmepõletik · Ajukelmepõletik ehk ajukestapõletik ehk meningiit on äge või krooniline pea- või seljaajukelmete haigus.

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Sissehingamisel roietelihased liigutavad roideid ülespoole ja vahelihas liigub alla. Väljahingamisel roietevahelised lihased suruvad roided alla (kokku) ja vaheliiges liigub üles. Hingamissagedus sõltub-vanusest, füüsilisest aktiivsusest, välistest tingimustest (õhu koostis, rõhk), vaimsest seisundist (une ajal, stress). Haigus-mitmesugused allergeenid võivad põhjustada bronhiaalastmat, tekib periooditi hingamisraskus, kasut. Astmapiipu. Bronhiit-äge köha, bronhide limaskesta põletik. Kopsupõletik-kopsukoe põletik, tavaliselt põhjustavad bakterid, viirused või seened. 6.Sisenõrenäärmed-näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Hormoonid- keemilised ained, mis reguleerivad kudede ja elundite talitlust. Koos närvisüsteemiga juhivad kõiki protsesse meie kehas. Osad ja nende toimimine-1.)Ajuripats e hüpofüüs-juhib kõikide teiste sisenõrenäärmete tööd, toodab kasvuhormooni. Asub peaajus. 2

Bioloogia
80 allalaadimist
thumbnail
46
ppt

Viirushaigused

VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteperiood: 10 – 28 päeva

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Bioloogia - Viirused

Viirused Viirushaigused - Nakatumine viirushaigusse ­ viiruse kinnitumine rakupinnale - Erinevad viirushaiguste levikuviisid 1) Piisknakkused nt. gripp 2) Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit/kollatõbi 3) Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS 4) Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis ­ piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud ­ sügelus, villid, palavik Peiteaeg ­ 10-20 päeva Vaktsiin ­ kuid selle kasutamisvajadus on küsitav Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem. - Leetrid Levikuviis ­ piisknakkus, kontakt Haigusnähud ­ nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood ­ 10-15 päeva Vaktsiin ­ plaaniline vaktsineerimine - Punetised

Bioloogia
92 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Nahahaigused

Ägeda põletiku korral peab raviga olema ettevaatlik: mida ägedam on protsess, seda leebem peab olema ravi. KAS NAKKAB? ekseemi puhul on tegemist nahaärritusega ­ olgu põhjus sisemine või välimine, kuid see ei ole nakkav. Ohatis - Herpes Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke.Villid armistuvad ja paranevad iseenesest. Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress, traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus. Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed lööbenähud peale nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Tekivad uued villid ja haavandid. Suguelundite ohatise kordumist võivad

Iluteenindus
44 allalaadimist
thumbnail
58
pptx

Viirused estilus

tavaliselt 1–2 päeva. Kui viirusosakesi on sattunud soolestikku massiliselt, võivad haigusnähud tekkida juba 10–12 tunni möödudes. ◼Haigus algab järsult ja nakatunud inimene tunneb ennast väga haigena: iiveldus, oksendamine, vesine kõhulahtisus kõhuvaluhoogudega, külmavärinad, peavalu, lihasvalud ning üldine väsimustunne. ◼Tüüpiline on vesine roe. Umbes pooltel haigestunutel on ka väike palavik. ◼Haigusnähud kestavad tavaliselt 24–60 tundi ning • Tüüpiline on vesine roe. Umbes pooltel haigestunutel on ka väike palavik. • Haigusnähud kestavad tavaliselt 24–60 tundi ning tavaliselt tervistutakse ilma jääknähtudeta ja täielikult. EBOLA ◼Ebola viirushaigus on koondnimetus peamiselt inimeste ja mitmete infraseltsi Anthropoidea liigitatud loomade väga nakkavate ja palavikuga kulgevate infektsioonhaiguste

Haigused
1 allalaadimist
thumbnail
5
docx

HAIGE LAPSE ÕENDUSABI-KORDAMINE HINGAMISTEEDE HAIGUSED

Immuniseerimispass- Pass, kuhu kirjutatakse sissekanded kõikide vaktsineerimiste kohta Karantiin- Karantiin on nakatunute, suure tõenäosusega nakkuse saanute või nakkuskoldes viibinud isikute või loomade sunniviisiline eraldamine teatud ajaks, vähendamaks haiguse leviku ohtu. 3. Kirjelda järgnevate haiguste olemust (TBC, HepB, rotaviirusinfektsioon, leetrid, mumps, punetised, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Hib, tuulerõuged, sarlakid). TBC (Tuberkuloos)- Tuberkuloosi tüüpiliseks sümptomiks on üle kolme nädala kestev lahtine köha. Haigestunul võib esineda palavikku, kaalulangust ja öist higistamist. Haige võib tunda nõrkust ja isulangust. Olenevalt haaratud kehaosast võib esineda ka teisi sümptome. Kohas, kuhu haigusetekitajad satuvad (kopsu 90%) areneb algkolle. Tekib põletikukolle, mis levib lümfisõlmedesse. Haigestudes on haige teistele väga nakkusohtlik.

Õendus
60 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Viirused, levimine, viirused ja inimesed.

1. VIIRUSED Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viirusi uurivat teadusharu nim. viroloogiaks. Viiruste uurimine on palju kaasas aidanud geenitehnoloogia sünnile ja arengule. 1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Isetehtud KT Bioloogias

4) B-Hepatiit on väga nakkusohtlik 5) B-Hepatiit levib kehavedelike kontakti kaudu. 6) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida. 7) Igal aastal sureb C-Hepatiiti sadu tuhandeid inimesi. 8) Sarlakid ehk mädaplekid nahapinnal. 9) Sarlakeid ei ravita. 10) Linnugrippi haigestutakse saastunud sööda või veega. Ülesanne 4 Paiguta järgmised haigused edasikandumismeetodi kaupa õigesse lahtrisse: Tuulerõuged, B-Hepatiit, Marutõbi ,Mumps, Herpes, Sarlakid, Botulism, Teetanus, Difteeria ja Süüfilis. Ülesanne 5 Millise viirushaiguse bakteriga on pildil tegu? Pildil on ........................... bakter. Ülesanne 6 Paiguta järgmised haigused õigesse lahtrisse: Borrelioos, Marutõbi, Botulism ning Süüfilis. Püsisoojaste loomade

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Bioloogia: Viirus

Viirus- elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt vaktsiin- surnud või nõrgestatud haigustekitaja mis viiakse vaktsineerimisel organismi elus organismide tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda eluta organismide tunnused: puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, paljunemisvõime taim-rakuline ehitus,iseseisev paljunemine,kasvamine, ainevahetus,muutumine,pärilikkusaine, valk koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kestast rakusisesed parasiidid, saavad paljuneda ainult peremeesrakus nakatanud rakus võivad: 1)äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib 2)peidetud viirusnakkus. pärilikkusaine koostisesse läheb. rakk pooldub- paljundatakse ka viirus 3)krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt kaitsmine I välised kaitsetõkked- terve nahk, limaskestad II immuunsüsteem - kui viirus läbib välise barjääri. keha si

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

VIIRUSED

Piisknakkuse teel (nt. gripp). Otsese kontakti korral viirushaigega (nt. leetrid, tuulerõuged). Toidu ja joogiveega (nt. maksapõletik, soolestiku põletikud). Vere või teiste kehavedelike kaudu (nt. AIDS). Emalt lootele (nt. punetised). Siirutajate teel (nt. puukentsefaliit). Siirutajaks nimetatakse tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandjat teisele organismile (nt. marutõbised loomad). Kaitse viiruste eest Organism toodab antikehi. Vaktsineerimine. Inimeste levinumad viirushaigused Gripp, hingamisteede põletikud, tuule-rõuged, mumps, punetised, leetrid. Kõhulahtisus (soolestiku põletikud, maksa-põletikud. Lastehalvatustõbi. Marutõbi. Soolatüükad. AIDS. Herpesviirus. HIV. Marutaudi põhjustav viirus. Marutaudis koer. Marutaud inimesel. Papilloomviirus. Rõugeid põhjustav viirus. Rõuged. Tuulerõugeid põhjustav viirus. Tuulerõuged. Gripiviirus

Bioloogia
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun