Turunduse labor 8 - ül 4 (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Ülesanne
4

Firmal on 3 tehast X, Y ja Z, mis varustavad hulgifirmasid A, B, C, D ja E.

Tehaste kuuvõimsused on vastavalt 80, 50 ja 90 ühikut.

Hulgifirmad vajavad kaupa järgmiselt ühes kuus järgmiselt: 40, 40, 50, 40 ja 80 ühikut.

Leida selline veoplaan, et kulutused kujuneksid minimaalseks.

1 ühiku toodangu transpordikulud on toodud tabelis:

A B C D E ai

X
5 8 6 6 3 80

Y
4 7 7 6 6 50

Z
8 4 6 6 3 90 250

bj
40 40 50 40 80

220

1. Kas transpordiülesanne on kinnine või lahtine ?
Miks?

lahtine ülesanne sest paskkumine ja nõudlus ei ole võrdsed

2. Leida esialgne lubatav lahend Vogeli meetodil.

3. Kontrollida lahendi optimaalsust potentsiaalide meetodil.

4. Kas on alternatiivseid lahendeid?

TULEB VALIDA VEERG /RIDA KUS ON TRANSPORDIKULUDE SUMMA SUURIM

Vogeli meetod

TARBIJAD Pakkumine

TARBIJAD Pakkumine

TOOTJAD
A
B
C
D
E
ai KAHJU
TOOTJAD
A
B
C
D
E
ai
V1= 2 V2= 4 V3= 6 V4= 4 V5= 3

V1= 2 V2= 4 V3= 6 V4= 4 V5= 3

3 5 4 8 0 6 2 6 0 3 80 2 2 2 2 1 0
5
8
6
6
3 80 X
U1=0

50 -Y 50
X
U1=0

50 -Y 50
0 4 1 7 -1 7 0 6 1 6 10 2 2 2 2 2 1
4
7
7
6
6 10 Y
U2=2 40

10

50
Y
U2=2 40

10

50
6 8 0 4 0 6 2 6 0 3 50 1 1 3
8
4
6
6
3 50 Z
U3=0

40 +Y 90
Z
U3=0

40

+Y 50 -Y 90

2 0 0 0 -2 0 0 0 1 0 30 0

0
0
0
0 1 0 30 Lf
U4= -4
0 -Y 30
0
Lf
U4= -4
0 +Y
0 Nõudmine

40
40
50 10 40 30 80 250
Nõudmine

40
40
50 10 40 30 80 250

KAHJU
4
4
6
6
3
F=920

Y=30
1
3
0
0
0

1
0
0
0

TARBIJAD Pakkumine
1
1
0
3

1
1
0

1
0

TOOTJAD
A
B
C
D
E
ai

V1= 2 V2= 4 V3= 6 V4= 4 V5= 3

LAHEND ON KÕDUNUD!
TEEME ISE JUURDE BAASIRUUDU

5
8
6
6
3 80
KIRJUTAME NULLI

X
U1=0

50

30
50
M+N-1
ASUKOHA VALIME NII,ET SAAKSIME LEIDA POTENTSIAALE

4
7
7
6
6 10

Y
U2=2 40

10

50
Y=
0

8
4
6
6
3 50

Z
U3=0

40

+Y

50
90

0
0
0
0 1 0 30
TARBIJAD Pakkumine
Lf
U4= -4
0
30
0

Nõudmine

40
40
50 10 40 30 80 250

TOOTJAD
A
B
C
D
E
ai

V1= 4 V2= 4 V3= 6 V4= 6 V5= 3

1 5 4 8 0 6 0 6 0 3 80

X U1 0

50 -Y 30
50

0 4 3 7 1 7 0 6 3 6 10

Y U2 0 40

10

50

4 8 0 4 0 6 0 6 0 3 50

Z U3 0

40

50
90

2 0 2 0 0 0 0 0 3 0 30

Lf U4 -6
0 +Y
0

Nõudmine

40
40
50 10 40 30 80 250

y= 30

F= 920

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

agne01 Õppematerjali autor

Turundus

Sarnased õppematerjalid

xlsx

KT3-6 Operatsioonianalüüs

Ülesanne 1. Lahendada transpordiülesanne. 1. Kas transpordiülesanne on kinnine või lahtine? Miks? kinnine pakutav ja nõutav kogus samad 2. Leida transpordiülesande esialgne lubatav lahend: a) loodenurga meetodil; b) Vogeli meetodil 3. Kontrollida lahendi optimaalsust lähtudes Vogeli meetodil saadud lahendist a) leida potentsiaalid b) leida teisendatud transpordikulud. 4. Leida optimaalne lahend lähtudes Vogeli meetodil saadud lahendist. Kirjutada välja lahend. 5. Leida optimaalsed transpordikulud. ai 10 7 9 6 7 19 C= 11 11 9 10 5 12 21 17

tehnomaterjalid

docx

Kvantitatiivsed meetodid majandusteaduses

KVANDI EKSAM Lineaarsed planeerimisülesanded: Mõisted: · Matemaatilised meetodid võimaldavad majandusprobleeme formaliseerida ja neid lahendada. Tegelevad optimaalsete lahendite väljatöötamisega · Lineaarne planeerimisülesanne ülesanne leida tundmatutele sellised mittenegatiivsed väärtused mis kajastaksid sihifunktsiooni optimaalset väärtust, rahuldades kõiki kitsendusi. · Lubatav lahend ehk plaan - sellised lahendid, mis rahuldavad kõiki kitsendusi ja tingimussüsteemi mittenegatiivsuse nõuet · Optimaalne lahend tundmatute väärtused, mis muudavad sihifunktsiooni kas maksimaalseks või minimaalseks · Optimaalsuskriteerium juhtimiseesmärgi kvantitatiivne hinnang( sihifunktsioon ) · Optimeerimine vastavalt sihifunktsioonile ja kitsendustele parima lahendi leidmine Max põhikujuline ülesanne: Ülesanne on max põhikujuline, kui sihifunktsioonile otsitakse maksimaalset vä

Majandusõpetus

pdf

Majandusmatemaatika

MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .

Raamatupidamise alused

docx

MAATRIKSALGEBRA

MAATRIKSALGEBRA 1. Maatriksi mõiste ja liigitus Maatriksiks nimetatakse ristkülikukujulist elementide tabelit, mis koosneb m reast ja n veerust. Maatriksi elemente tähistatakse a ik, kus i näitab, millises reas ja k, millises veerus element asub. Maatrikseid tähistatakse suurte tähtedega A, B, C, . . . Maatriksi üldkuju on: a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a 2 n . . . . a am2 ... a mn A= m1 . Lühemalt on võimalik maatriksit esitada kujul: A = ( aik ) mn. Maatriksi erikujud: 1. Kui m = n, siis nimetatakse maatriksit ruutmaatriksiks. Ruutmaatriksi võrdsete indeksitega elemendid aii moodustavad peadiagonaali

Matemaatika

docx

IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond I KODUTÖÖ Koostas: Nimi tudengikood Tallinn 2017 Funktsioonide leidmine f1 142438 * 5 * 5 * 5 * 5 * 5 = 445 118 750 = 1A87 F91E => Σ(1,7,8,9,10,15,16) 445 118 750 / 3 = 148 372 916 = 8D7 FDB4 => (4,13,11)- f2 142438 * 7 * 7 * 7 * 7 = 341 993 648 = 1462 68B0 => Σ(0,1,2,4,6,8,11) 341 993 648 / 3 = 113 997 882 = 6CB 783A => (3,7,10,12)- f3 142438 * 11 * 11 * 11 * 11 = 2 085 434 758 = 7C4D 3586 => Σ(3,4,5,6,7,8,12,13) 2 085 434 758 / 3 = 695 144 919 = 296F 11D7 => (1,2,9,14,16)- f4 142438 * 13 * 13 * 13 = 312 936 286 = 12A7 075E => Σ(0,1,2,5,7,10,15) 312 936 286 / 3 = 104 312 095 = 637 AD1F => (3,6,14,16)- Minimeerimine Lähte- espresso tulemus espr. v2 (-Dexact) espr. v3 (#010

Digitaalsüsteemid

doc

Maatriksi algebra

MAATRIKSALGEBRA 1. Maatriksi mõiste ja liigitus Maatriksiks nimetatakse ristkülikukujulist elementide tabelit, mis koosneb m reast ja n veerust. Maatriksi elemente tähistatakse a ik, kus i näitab, millises reas ja k, millises veerus element asub. Maatrikseid tähistatakse suurte tähtedega A, B, C, . . . Maatriksi üldkuju on: a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a 2 n A= . . . . . a am2 ... a mn m1 Lühemalt on võimalik maatriksit esitada kujul: A = ( aik ) mn. Maatriksi erikujud: 1. Kui m = n, siis nimetatakse maatriksit ruutmaatriksiks. Ruutmaatriksi võrdsete indeksitega elem

Kõrgem matemaatika

docx

Matemaatiline analüüs II KT teooria

1. Kahekordne integraal: põhjalik selgitus (vastava piirkonna jaotus, integraalsumma definitsioon jne). Vaatleme xy-tasandil joonega L piiratud kinnist piirkonda D. Olgu antud pidev funktsioon z=f(x,y). Jaotame piirkonna D mingite joontega n osaks: s1, s2, s3,..., sn, mida nim. osapiirkondadeks. Uute sümbolite kasutuselevõtmise vältimiseks mõistame s1,... ,sn all mitte ainult vastavaid osapiirkondi, vaid ka nende pindasid. Võtame igas osapiirkonnas s1 (selle sees või rajajoonel) mingi punkti P1, saades nii n punkti: P1, P2, P3,..., Pn. Tähistame antud funktsiooni z=f(x,y) väärtusi valitud punktides sümbolitega f(P 1),...,f(Pn) ja moodustame korrutiste summa, mille liikmeteks on f(P1)s1: Summat nim. funktsiooni z=f(x,y) integraalsummaks üle piirkonna D. Kui piirkonna D igas punktis f0, siis saab iga liidetavat f(Pi)si

Matemaatiline analüüs 2

docx

Majandusmatemaatika teooriaküsimused

TEOORIAKÜSIMUSED nr 1 1. Mis on funktsioon? Mis on sõltumatu muutuja? Mis on sõltuv muutuja? Funktsioon on eeskiri, mis määrab seose, kus igale elemendile hulgast X on vastavusse seatud üks elemented hulgast Y. Sõltumatu muutuja on x ehk argument. Sõltuv muutuja on y. 2. Mis on funktsiooni määramispiirkond, muutumispiirkond? Mis on funktsiooni loomulik määramispiirkond? Hulka X nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks. Hulka f(X)={ y e Y: leidub x e X, nii et f(x)=y} nimetatakse funktsiooni muutumispiirkonnaks. Hulk Y. Funktsiooni loomulik määramispiirkond on argumendi väärtuste hulk, mille korral funktsiooni määrav eeskiri on rakendatav. 3. Millised on funktsiooni põhilised esitusviisid? Põhilised esitusviisid: valemi abil, graafiku alusel, tabeli abil. 4. Mis on funktsiooni graafik? Funktsiooni graafik on kõikide järjestatud paaride [x, f(x)] hulk, kus x on määramispiirkonna X element. {(x;y): f(x)=y} 5. M

Majandusmatemaatika

Rohkem sarnaseid