Turundus juhtimine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erineb turunduskontseptsioon tootmis-ja tootekontseptsioonidest ?
  • Millest koosneb ?
  • Mida tähendab Win-Win suhe kliendisuhete juhtimise kontekstis ?
  • Mida mõõta analüütilise CRM-iga ?
  • Mis on kliendi elueaväärtus (LTV) ?
  • Milline on tõenäosus, et klient tulevikus erinevatel perioodidel ostab erinevaid ettevõtte tooteid/teenuseid ?
  • Milline on oodatav ettevõtte toodete/teenuste kasumimarginaal periooditi ?
  • Millised saavad olema kliendi teenindamise kulud periooditi ?
  • Millised on uue kliendi saamise kulud ?
  • Kuidas läbi tootepoliitiliste otsuste luua kliendile väärtust ?
  • Kuidas läbi teeninduse ja protsesside luua kliendile väärtust ?
  • Kuidas läbi füüsilise tõenduse luua kliendile väärtust ?
  • Kes on sihtkliendid, mida nad vajavad ja kuidas meiega suhtlevad ?
  • Mis paneb kliente ostma ?
  • Milliseid elamusi kliendid pakkuja juures ootavad ?
  • Mis on kliendi jaoks konkreetse müügiprotsessi juures väärtuseks, mille eest nad on nõus eraldi maksma ?
  • Milliseid kanaleid kasutavad kliendid täna ja kuhu võiksid nad suunduda tulevikus ?
  • Mida peaks tegema, et kliendid hakkaks olulselt rohkem ostma ?
  • Mida sa ise kasutad ?
 
Säutsu twitteris
Aine "Turunduse juhtimine" (MJJV.02.083) kordamisküsimused

1. Turunduse olemus ja areng. Tänapäevase turunduse eesmärk.


Turunduse definitsioone on palju:
  • on juhtimisfilosoofia , kus ettevõte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahuldamisega.
  • on kontseptsioonide, hinnakujunduse , promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi, sh klientide vajaduste kindlakstegemine , kasulike klientide hoidmine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil.
  • kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst . (M.Porter)

Turunduse üldmõisteteks on vajadused, soovid, nõudlus, toode, vahetus, tehingud ja turud . Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Nt söök, jook (A.Maslow vajaduste hierarhia) Turundus saab mõjutada kuidas vajadusi rahuldatakse, kuid ei saa mõjutada otseselt põhivajadusi. Soovid on vajaduste kohandatud väljendused, kus kohandajaks on tihti kultuurikeskkond. Nt eestlane soovib näljaga kartulit ja liha, hiinlane riisi ja ameeriklane hamburgerit. Nõudlus sisaldab soovi ja maksevalmidust. nt kui soov on ja ei olda nõus maksma, siis nõudlust pole. Tooted on materiaalsed tooted ja immateriaalsed tooted, mida pakutakse kellegi töö kaudu ehk teenused ning immateriaalsed tooted, millega turundaja veenab tarbijat muutma oma tegevust või taju mingis kindlas suunas ehk ideed. Vahetus on turundustegevuse aluseks, sellele turundus põhinebki. Vahetus on olukord, kus mõlemal osapoolel on midagi, millel on teise osapoole jaoks väärtus ja mida nad omavahel vahetavad (vaba vahetus). Turud on füüsilised kohad, kus ostjad ja müüjad kogunevad kaupade ostuks ja müügiks.
Turunduse ülesanded ja ulatus võivad küll oluliselt erineda ettevõtteti ja turuti (turgudest), kuid turundusel on kaks mõõdet- strateegiline ja taktikaline . Strat.turundus (analüütiline protsess) käsitleb järgmisi etappe: tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine , turundusvõimaluste hindamine, konkurentide analüüs ning turundusstrateegia kujundamine. Taktikaline/Operatiivne turundus (tegevuslik protsess)keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika turundusmeetmestik (toode, hind, jaotus, edustus), turundus-eelarve ja ajakava . Kindlasti ka teostus ja kontroll.
Turunduse eesmärk on juhtida turundusmeetmestikku: 4P-d (toodet,hinda,müügikohta ja edustust) ning luua tarbijatega pikaajaline vastastikku kasumlik suhe, mitte lihtsalt müüa oma toodet.4 P otsuseid vaadata kui strateegiaid .
Tootmise ja müügi puhul on tegemist turunduse kui toote müümise tasandiga, kuid olulisem ja väärtuslikum on tarbijate vajadustest tulenev väärtusloomeprotsess, mis algab strat.turundusega ja lõpeb taktikalise turundusega. Toote puhul saame väärtust luua läbi sortimenti, kvaliteedi, disaini, brändi, pakendi, suuruste, teeninduse, garantii ja järelteeninduse. Hinna puhul aga loome väärtust läbi hinna, allahindluste, makseperioodidega jne. Jaotuse väärtus kujuneks läbi jaotuskanalite, kindlustuse , sortimenti, asukoha ,inventari ja transpordi. Edustuse puhul loome väärtust läbi müügiedenduse, reklaami, müügimeeskonna suuruse, suhtekorralduse ja otseturunduse. Oluline on ettevõttel koguaeg jälgida turunduskeskkonnas toimuvat. Samuti sõltub ettevõtte finantsiline edukus turunduse võimekusest. Võtmesõnaks on turundusmeetmestik = turunduskompleks = turundus-mix. Tegemist on instrumentide kogumiga, mida varieeritakse lähtuvalt tarbijate vajadustest. Kujundades erinevate vajaduste ja soovidega tarbijale erinev turundusmeetmestik = sihtturundus. Kuna aga turundusobjekte on erinevaid ning ei saa ühtemoodi läheneda, siis on näiteks teenuste puhul kasutusel natuke kohandatud turundusmeetmestik - 7P, lisades 4P-le inimesed, protsessi ja füüsilise tõenduse.
ARENG: turunduse alguseks loetakse 19 ja 20 saj vahetus, kuigi ka enne olid juba mingid ilmingud. Nt 1744. kaubakataloogid USAs ja 1800. reklaamiagentuurid Inglismaal. 1920-30. ilmus turundus kui ärifunktsioon (autoturu segmenteerimine) 1950. massturunduse valitsemine taandub ja kerkib esile sihtturundus. 1960 Uppsala Ülikooli teadlased - Hakati turu segmentimisel kasutama ka psühholoogilisi näitajaid ning tegeldi motivatsiooni ja taju kaardistamisega.1970 Pöörati suuremat tähelepanu elustiilile ka individualismi kasvuga seonduvatele tarbijaerinevustele.1980. hinnakonkurentsilt mindi üle hinnavälisele konkurentsile. Tegeleti rohkem toodete kvaliteedi ja selle parandamisega. Suhteturunduse algus. 1990. mõjutasid turundust infotehnoloogia areng, rahvusvahelistumine ja globaliseerumine, konkurentsi teisenemine, muutused tarbijate käitumises, demograafilised muutused ning elukeskkonna, tervise väärtustamine. Kliendisuhete juhtimise algus.
Tänapäevase turunduse eesmärk. Kotler on hakanud rääkima turunduse terviklikust käsitlusest. Terviklik turundus = sisemine turundus + integreeritud turundus + sotsiaalselt vastutustundlik turundus + suhteturundus . Sisemise turunduse põhimõte on, et müü oma toode kõigepealt maha oma töötajatele ja küll nemad aitavad seda siis kliendile maha müüa. Integreeritud turunduse turundaja ülesandeks on koondada turundustegevused ning panna kokku täielikult integreeritud turundusstrateegia, et luua, vahendada ning viia väärtus tarbijateni. Sotsiaalsest turundusest on välja arendatud roheline turundus, mille põhimõtteks on tarbijate vajaduste kasumlik rahuldamine, samal ajal võimalikult minimaliseerida ümbritsevale keskkonnale tehtavat kahju. Suhteturundus eesmärgiks on kliendisuhete hoidmine, kliendiportfelli juhtimine, pidev kontakt kliendiga, põhitähelepanu kliendi vajadustel, pikaajaline mastaap , põhirõhk klienditeenindusel, lai kohustus tulla vastu kliendi soovidele, kvaliteedi tagamine on suhete arengu tulemus, dialoog ja vastastikune õppimine. Suhteturundusest on välja kasvanud kliendisuhete juhtimine, kus rõhutatakse win-win suhet, kus pikaajaline partnerlus saab kesta vaid siis kui kõik osapooled võidavad. On veel rida uusi käsitlusi, mis on loodud kas turundatava objekti või ettevõtte spetsiifikast või turunduskanalite arengust lähtuvalt või mingi turunduse probleemi lahendamiseks, nt väärtuspõhine turundus ja nn suust- suhu turundus.

2. Mille poolest erineb turunduskontseptsioon tootmis-ja tootekontseptsioonidest?
Turunduskontseptsioon
Turunduskontseptsioon keskendub turu vajadustele (kliendi ja tema vajaduste kesksus) – ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija. Keskendutakse sellele, mida tarbijad võiksid vajada, mis omakorda eeldab tarbijate vajaduste ja soovide väljaselgitamist.
Turunduskontseptsioonis omandab teistsuguse tähenduse vahetusprotsessi üks kesksemaid tegevusi  müümine. Turunduskontseptsioon käsitleb müüki kui suhtlemisprotsessi, mis algab ostja probleemide väljaselgitamisest ja lõpeb nende lahendamisega – turunduse kontseptsioonis “aidatakse osta”. Ideaalsituatsioonis eeldab viimane variant kliendi sedavõrd head tundmist, et tema vajaduste rahuldamiseks valmistatud kaup ei vajakski spetsiaalselt müügitegevust, see müüks ennast ise.
Turunduskontseptsioon teostub viie komponendi kaudu, milleks on kliendivajaduste rahuldamine, konkurentsivõime tõstmine, tegevuste kooskõlastamine, tarbijakeskse ettevõttekultuuri kujundamine ja orienteerumine pikaajalisele kasumile .
  • Kliendivajaduste rahuldamine väljendub ostjaskonna antud kõrges hinnangus pakutavatele toodetele .
  • Konkurentsivõime tõstmine seisneb konkurentide ja nende kavandatud tegevuste tundmises ning ettevõtte jaoks konkurentsieeliste loomises.
  • Tegevuste kooskõlastamine on ettevõtte kõikide osakondade ja struktuuriüksuste tegevuste integreerimine ühtse eesmärgi  tarbija rahulolu  saavutamise nimel. Sageli arvatakse, et tarbijale keskendumine on üksnes turustajate pärusmaa.
  • Tarbijakeskse ettevõttekultuuri kujundamine avaldub selles, et töötajaskonna tunnetus-, mõtlemis- ja käitumisviisid hakkaksid lähtuma nii olemasolevast kui potentsiaalsest ostjaskonnast
  • Orienteerumine pikaajalisele kasumile tuleneb äritegevuse eesmärgist teenida püsivat kasumit ja vastandub juhusliku ning lühiajalise kasumi teenimisele.

Tootmiskontseptsioon
Tootmiskontseptsioon toimib sellises situatsioonis, kus turg vajab massiliselt tooteid, mida seni nende kõrge hinna tõttu ei suudetud osta. See eeldab kogu turundustegevuse taandamist efektiivselt funktsioneeriva tootmise loomisele ja selle pidevale täiustamisele. Ostustiimuliteks on madal hind ja toodete kerge kättesaadavus. Seepärast suunatakse peatähelepanu masstootmisele ja jaotuse paremale organiseerimisele.
Tootekontseptsioon
Tootekontseptsioon toimib sellises situatsioonis, kus tarbijat ei rahulda üheliigilised tooted ning ning tekib soov eristuda: suurema mugavuse , parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Sellisel juhul on edukuse aluseks turule pakutavate tootevariantide mitmekesisus , kus antakse ostjale võimalus valida. Peatähelepanu on suunatud toodete sortimendi laiendamisele, mille üheks võimaluseks oli kvaliteedi mitmekesistamine.

3. Ettevõtte turunduskeskkond – millest koosneb?
Turunduskeskkond hõlmab isikuid, organisatsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte tegevust. Turunduskeskkond jagatakse üldiselt kaheks – ettevõttesiseks ja ettevõtteväliseks. Ettevõtteväline turunduskeskkond jaguneb omakorda mikro -ja makrokeskkonnaks. Nende eristumine on vajalik, sest mikrokeskkonna ja ettevõtte omavaheline mõjuväli on kahesuunaline. Ettevõtte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijad , konkurente jne. Makrokeskkonna puhul saab rääkida ühesuunaliselt mõjust keskkonna poolt ettevõttele, millega ettevõte peab arvestama. Makrokeskkonna tundmine on vajalik, et ettevõte teaks , millistes raamides ta tegutseb.
On selge, et turundaja ei ole suuteline muutma olulisemaid kultuuriväärtusi ühiskonnas või mõjutama demograafilisi trende, kuid tark turundaja võiks võimalusel võtta turunduskeskkonna suhtes ennetava, mitte tagantjärele targutaja rolli. Selleks on tarvis teada, mida täpsemalt peetakse silmas ettevõtte turunduskeskkonna all.

  • Ettevõttesisene turunduskeskkond
    Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Peale turundusosakonna kuuluvad ettevõtte sisemisse turunduskeskkonda veel finantsosakond, ostuosakond, müügiosakond, arendusosakond jne.
  • Makrokeskkond
    Makrokeskkonna moodustavad 6 erinevat keskkonda (vt. üleval loetelu ).
  • Looduskeskkond – moodustavad loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis mõjutavad turundustegevust. Näiteks: tooraine vähenemine (puit, toit, vesi jne), energiahindade tõus, kasvava saastatus , valitsuse sekkumine loodusvaradesse.
  • Majanduskeskkond – moodustavad tegurid, mis mõjutavad tarbijate ostujõudu ja kulutamismustreid. Peamiselt on selleks järgmised näitajad: majanduskasv , töötus, intressimäärad, valuutakursid jne. Tähelepanu tuleks pöörata ka järgmistele näitajatele: sissetulekute jagunemine ühiskonnas, säästude ja võlgnevuste hulk ning krediidi kättesaadavus, välishanked ja väliskaubandus.
  • Poliitilis-õiguslik keskkond – sisaldab seadusandlust, valitsusasutusi ning huvigruppe, kes mõjutavad ja piiravad seeläbi nii organisatsioonide kui üksikisikute käitumist. Seadusandluse mõte: kaitsta ettevõtteid ebaausa konkurentsi eest, kaitsta tarbijaid ettevõtete ebaõiglase käitumise eest, kaitsta ühiskonda tervikuna ettevõtete kontrollimata käitumise eest.
  • Demograafiline keskkond. Demograafia tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt. Näiteks pidevalt kasvav rahvaarv tähendab rohkem rahuldamata vajadusi jne.
  • Kultuurikeskkond. Kultuur on kompleksne tervik, mis sisaldab teadmisi, uskumusi, väärtusi, hoiakuid, kunsti, eetikat, oskusi ja kombeid, mida inimene ühiskonna liikmena omandab. Kindlasti peab pöörama tähelepanu järgmistesse küsimustesse: suhtumine iseendasse, suhtumine teistesse, suhtumine organisatsioonidesse, suhtumine ühiskonda, suhtumine loodusesse, suhtumine universumi.
  • Tehnoloogiline keskkond. Tehnoloogia on ilmselt kõige võimsam väliskeskkonna jõud, mis mõjutab inimeste elu. Turundajad peaksid jälgima: tehnoloogiliste
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Turundus juhtimine #1 Turundus juhtimine #2 Turundus juhtimine #3 Turundus juhtimine #4 Turundus juhtimine #5 Turundus juhtimine #6 Turundus juhtimine #7 Turundus juhtimine #8 Turundus juhtimine #9 Turundus juhtimine #10
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 257 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Eveli Punnison Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    69
    doc
    TURUNDUS
    17
    docx
    Turunduse eksamiks kordamine
    68
    docx
    Turunduse juhtimine - eksamikonspekt
    17
    docx
    TURUNDUS SPIKKER
    21
    doc
    Turundus
    20
    docx
    TURUNDUS
    36
    doc
    Turundus eksam
    69
    doc
    Turunduse eksam





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !