Turmaliin (0)

1 Hindamata

Lõik failist

TURMALIIN
Füüsikalised omadused
Keerulise koostisega alumiinium-boorsilikaat
(Na,Ca)(Mg,Fe,Mn,Li,Al)3Al6[Si6O12](BO3)3*(OH)4
Mineraalide klass: silikaat
Värvus: värvusetu, roosa ,roheline,sinine,pruun,must jne.
Süngoonia: trigonaalne
Kuju: prismalised-tulpjad kristallid
Läbipaistvus: läbipaistev või läbipaistmatu.
Läige: klaasiläige
Kõvadus: 7-7,5
Tihedus: 3,02-3,41 g/cm3
Leidub graniitides ja pegmatiitides.
Tunnused
• Värvus oleneb selles leiduvatest lisanditest.Erinev värvus ei
ole üksnes kristallidel vaid ühe eri kristalli osad võivad olla
erivärvilised.
• Kuumutamisel omandab elektrilaengu, millega on võimalik
tuhka tõmmata.
• Vastavalt värvusele on igal turmaliinil oma nimetused:
Akrotiit-värvusetu burgeriit-kollakaspruun draviit-
pruun, rohekas ,
sinine elbaiit- kollakas indigoliit-ingosinine  liiddikoatiit-
mitmevärviline  ruberiit- punane,roosa siberiit-
kirsipunane,roosa
sörl-must,rauarikas uviit-rohekas verdeliit-roheline
Leviala
• Vahemeremaades tunti teda ammu , kuid laiemalt
hakkas levima 1703. aastast alates Sri Lankalt.
• Nimi tuleneb singakeelsest sõnast turmali, mis
tähendab nii tuhka ligitõmbavat, kui ka
mitmevärvilist.
Raviomadused
• sörl- must(Fe)- Ta aitab vabaneda negatiivsetest
    emotsioonidest nagu viha ja armukadedus . Must turmaliin
    tugevdab immuunsüsteemi, puhastab keha mürkidest ja
    jääkainetest ning aitab leevendada valu.
• rubeliit- roosa-punane (Li,Mn)- on südame kivi, aidates
väljendada positiivseid tundeid ja avab südame kõiksuse
armastusele. Aitab kogeda armastust kõige loodu vastu,
vabastades samas südame sinna kogunenud kurbusest ja
hirmust ning tuues uut elurõõmu ja innustust.
• verdeliit- roheline (Fe,Mn,Li)- puhastab ja tugevdab
närvisüsteemi. Kasulik kroonilise väsimuse ja stressi
korral. Mõjub noorendavalt. Annab inspiratsiooni ja
loovust . Tervendab ja värskendab energiakeha
Turmaliin Eestis
• Vääriskivina arvestatavat Eestis vähe.
• Kuid sörli tüüpi kristallikeste leidmine pole
välistatud.
• Varem on leitud Eesti kristalse aluskorra

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kkatu11 Õppematerjali autor

Lihtne esitlus Turmaliini kohta. Füüsikalised omadused: Mineraalide klass: silikaat Süngoonia: trigonaalne Kuju: prismalised-tulpjad kristallid

Turmaliin esitlus alumiinium-boorsilikaat Mineraalide klass

Sarnased õppematerjalid

docx

Mineraalid

Vask värvus varieerub punasest kuldpruunini, niiskes õhus tekib vase pinnale aja jooksul pruuni või roheka värvusega paatinakiht Teemant värvusetu, valge, hall, kollane, sinakas, must, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kõige kõvem mineraal, lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised Hõbe väärismetall, suhteliselt pehme, peegeldab hästi valgust Galeniit värvuselt hall, kõvadus 2,5, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kriips hallikasmust, läige metalne Kuld metalliläige, lõhenevus ja magnetilisus puuduvad

Maateadus

doc

Kivimid ja mineraalid

KR kriipsuvärvus S setteline teke, sh MA aluseline L lõhenevus K keemiline ML leeliseline M murre BK biokeemiline HT hüdrotermaalne teke K kõvadus M magmaline teke, sh PN pneumatolüütiline teke T- tihedus MH happeline MO moondeline teke MUR teke murenemisel MK keskmine NIMETUS KUJU VÄRVUS LÄIGE LÕHENEVU KÕVADUS TEKE ISELOOMULIKUD VALEM KRIIPSUVÄRV S MURRE TIHEDUS TUNNUSED SÜNGOONIA

Maateadus

rtf

Mineraalid ja nende omadused - Konspekt

Mineraalid Mineraalide füüsikalised omadused: Enamik mineraalne on looduses tahkes olekus, vedelal kujul esinevaid vesi ja nafta, gaasilistena süsihappegaas, väävelvesinik jt. Tahkeid mineraale on ligi 3000, umbes 50 nendest on laiema levikuga, esinedes mitmete kivimite koostises. Kristallide kuju on paljude mineraalide üks tähtsamaid välistunnuseid. Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise elemendi vähesest lisandist, selliseid värvust andvaid keem.elemente

Bioloogia

doc

Anorgaanilise keemia II

1. mangaani tähtsamad oksiidid, valem, värvus, lahustuvus vees, leelistes, hapetes jt omadused. Tuntakse järgnevaid stabiilseid mangaanoksiide: MnO (hallikas-roheline), Mn2O3 (pruunikas-must), MnO2 (pruunikas-must), Mn3O4 (pruunikas-must), Mn2O7 (rohekas või pruunikas vedelik). Leiduvad looduses mineraalidena v.a viimane neist. MnO2 ehk mangaandioksiid on praktikas tähtsaim mangaani oksiid ja levinuim Mn ühend looduses. MnO2 on tugev oksüdeerija, mis juba nõrgal kuumutamisel vesiniku atmosfääris redutseerub: MnO2 + H2 MnO + H2O. MnO2 oksüdeerib ka ammoniaaki: 6MnO2 + 2NH3 3Mn2O3 + N2 + 3H2O. MnO2 on amfoteerne oksiid. Sulatamisel leelistega õhuhapniku juuresolekul moodustuvad manganaadid(VI): 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + H2O Soojendamisel hapetega tekivad vaheühendina Mn(IV)soolad, mis kergelt redutseeruvad Mn(II)sooladeks: MnO2 + 4HCl MnCl2

Anorgaaniline keemia ii