50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
käthy kaits
Õppematerjali autor
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond TURISMITRENDID Referaat Juhendaja: Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Turism on kasvanud üheks populaarseimaks puhkuse veetmise viisiks tänapäeval. Turism mõjutab ka tänu oma tugevate sidemete tõttu teise majandusharudega kogu majandust ning suurendab ka nõudlust erinevate toodete ja teenuste peale, mis kuuluvad teistesse elu valdkondadesse. Antud referaadi eesmärgiks on erinevat kirjandust uurides koostada ülevaade tursimi üldistest asjaoludest ja ka trendidest selle valdkonnas. Töös antakse ülevaade turismi liigitusest, erinevatest turismi vormidest ja ka turismitrendidest. Uurimisülesanded, millele vastust otsitakse, on järgmised: · anda ülevaade turismi üldisest liigitusest; · analüüsida erinevaid turismivorme; · leida erinevusi turismifaaside vahel; · selgitada välja praeguse aja turismitrendid; · prognoosida lähitulevi
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel pärast rasket tööd taastada ning "uuena" (ingl.k. renewed) tööle tagasi pöörduda. Eelneva teooria kriitika · Kaasaegne ühiskond ei nõ
Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata veel väga pikalt. Järgnev
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismi osakond Kai Kont TH-1 MAAILMA TURISMITRENDID Referaat Juhendaja : turismimajanduse assistent Tatjana Koor Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mikronissid..............................................................................................................................3 1.1 Mikronisside erinevad liigid...............................................................................................3 1.1.2 Kruiisiturism-Populaarne ja kasvav trend......................................................................4 1.1.3 Palverännak- Kasvav turismitrend.................................
KURESSAARE AMETIKOOL Toitlustuse õppesuund TTP-10 Marite Vendel TURISMI VORMID Iseseisev töö Kuressaare 2011 Turism on suur äri. See on reisimine väljaspoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muu eesmärgi nimel ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine. Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata veel väga pikalt. Järgne
Turism maailmas Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt Koostaja: Ülle http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Liiber Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Turistide arv kasvab väga • kiiresti Turism on viimase 50 aasta jooksul tohutult laienenud ning muutunud ülemaailmseks tööstuseks. • Rahvusvaheliste turistide arv kasvab 2020. aastaks 1,6 miljardini, millest 1,2 miljardit on regioonisisesed ja 0,4 miljardit on kaugreisijad. mlr Lä
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund TTP-10 Gristi Adrat Turismi vormid Iseseisev töö Juhendaja: Heli Kakko Kuressaare 2011 Säästev- ja ökoturism Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengupõhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega. Säästev areng on niisugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust: · sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materiaalseid j
Artikkel teemal turism maapiirkonnas Triin Mägi, TH1 16. november 2018 Sissejuhatus Turism ja reisimine on viimasel sajandil muutnud väga populaarseks majandusharuks. Möödunud aastal külastas Eestit rekordiline arv turiste ning see arv suureneb iga aastaga. Turism omab erinevaid vorme ning üks neist on maaturism. Käesoleva artikli eesmärgiks on saada ülevaade maaturismi sektorist Eestis ja analüüsida võimalusi, mida saaks teha, et arendada turismiteenuseid maapiirkonnas. Valisin just selle teema uurimiseks, sest maaturism kogub üha enam populaarsust ning üha enam hinnatakse naturaalsust ja keskkonnateadlikust. Teema uurimine tuleb kasuks maapiirkonnas tegelevatele ettevõtjatele, kes soovivad oma toodet või teenust muuta kõigile võimalikult kättesaadavaks. Esmalt tuleks saada ülevaade turismimajanduse olemusest ja teha selgeks definitsioonid. Turism vs reisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid