Itaalia kohta. Itaalias on valitsevaks usundiks katoliiklus. Peale selle on Itaalia huvitava kultuuri ja inimeste koosseisuga riik millest ma teada tahaks. http://images.google.ee/images?q=itaalia&hl=et&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi 4 Riigi üldiseloomustus: Üldandmed: Keel Itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Loomulik iive(2004) 1,33
.......................12 1.Kas riik on tuntud turismimaa?........................................................................................................................12 2.Millised on turismi arengueeldused selles riigis?............................................................................................ 12 3.Uuri välja, milliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäoliselt kõige enam? ..............................................13 4.Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt? ......................................................13 5.Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust?..............................................................13 KAARDID.................................................................................................................... 14 1.Tööstuslikud toorained ja maagid...................................................................................................................
Itaalia Koostaja: Sissejuhatus · Itaalia Vabariik on üks riik Euroopas, Appenniini poolsaarel. · Itaalia pealinna on Room ·Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Riigi üldandmed Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2008) 59 829 700 Rahvastiku tihedus198,5 in/km² Itaalia lipp Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Üladomeen .it Maakood 39 Itaalia vapp Geograafiline asend
Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Oma uurimuslikus referaadis tutvustan ma Itaalia loodust, rahvastikku ja ka majandust.Sain teada väga palju uut infot . 4 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2008) 59 829 700 Itaalia lipp Itaalia vapp Rahvastiku tihedus 198,5 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR)
poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861
Itaalias on valitsevaks usundiks katoliiklus. Peale selle on Itaalia huvitava kultuuri ja inimeste koosseisuga riik millest ma teda tahaks. 3 Üldandmed Ametlik nimi: Itaalia Vabariik Pindala:301225km² Rahvaarv: 58 103 000 (2005) 44,6% rahvastikust elab Põhja-Itaalias, 19,2% Kesk-Itaalias ning 36,2% Lõuna-Itaalias. Rahvastikust on 48,5% mees- ja 51,5% naissoost. Rahvastiku tihedus: 192,8 in/km² Pealinn: Rooma (2 800 000 elanikku, koos eeslinnadega 3 700 000 elanikku) Suuremad linnad: Milano 1,303 921, Napoli 1,045 874, Torino 919,612, Palermo 687 855, Genova 653, 539, Bologna 385 136, Firenze 380 058 elanikku. Haldusjaotus: 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Riigikeel: itaalia keel. Ajalooliselt etnilistes kakskeelsetes piirkondades on võimalik avaliku sektori ametiasutustes suhelda ka vastava piirkonna vähemuste keeles
juunil 1946. aastal rahvahääletusega (referendum). Itaalia on tuntud turismi, moe, kultuuri ja oma köögi poolest, mis on Euroopa üks tuntumaid ja mitmekesisemaid. 3 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Asetus ja naaberriigid Itaalia asub Lõuna-Euroopas. Põhjast lõunasse on riigi pikkus 1140 km. Itaalia asub 800 km vahemerre saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuulub veel Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil Vatikani ja San Marino riigid. Põhjas moodustavad põhjapoolse piiri Alpid, mille piirjoont jagab ta Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia naaberriigid loes on Prantsusmaa, põhjas Sveits, kirdes Austria ja Sloveenia. 4 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia
(inlandwater...2010) Rahvusvahelistes vedudes on valdav meretransport. Riigisisestes vedudes on ka tähtis, sest mere kaudu saab vedada kaupa välisriikidesse. Suurimad sadamad on Marseille, Nice ja Brest. (France seaports...2007) Nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes vedudes on õhutransport tähtsal kohal, sest õhutransport on kõige kiirem ja parem. Prantsusmaal on on 55 lennujaama. (airporst in France....2010) TURISM Prantsusmaa on tuntud turismimaa. See on tingitud ilusast loodusest, huvitavast ajaloost, paljudest vaatamisväärsustest. Prantsusmaa peamised vaatamisväärsused on Pariis, seal asuvad Louvre, Picasso muuseum, Rodini muuseum, Pompidou-nimeline kultuurikeskus. Eiffeli torn on Pariisi kõige tuntum ehitis, linna sümbol. Versaille loss ka üks tuntuimaid ajaloolisi ehitisi. Kõige rohkem külastatakse Pariisis asuvat Eiffeli torni. Arengueeldusteks on
enam? Sveitsis külastatakse tõenäolisemalt kõige enam Alpe, mis meelitavad kogu maailmast kohale nii talve- kui ka suveturiste. Turistid käivad kindlasti ka Appenzellis, mis on piltilusate majakestega väike küla Kirde-Sveitsis; Baselit, mis on Sveitsi kultuuripealinn, kus on üle 30 muuseumi ja Jet d´Eau fountaini, mis on kaunis purskkaev Genfi järves, kus 140 m kõrguselt langeb igas sekundis alla 500 liitrit vett. 4. Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt? Eesti turismifirmad pakuvad küll reise sellesse riiki, kuid mitte väga palju. Enamik pakutavatest reisidest on suusareisid. Kuulsaim suusakuurort, kuhu ka Eesti turismifirmad reise pakuvad, on St Moritz, veel võib välja tuua näiteks Zermatti, Verbieri ja Davosi. Pakutakse ka suviseid turismireise, mis hõlmavad nii Sveitsi kui tema naaberriike. 5. Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust?
raudtee- ja meretranspordil. Seine jõgi on pikim ning se on ka tähsaim siseveetee. Rahvusvahelistes vedudes on valdav meretransport. Riigisisestes vedudes on ka tähtis, sest mere kaudu saab vedada kaupa välisriikidesse. Suurimad sadamad on Marseille, Nice ja Brest. Nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes vedudes on õhutransport tähtsal kohal, sest õhutransport on kõige kiirem ja parem. Prantsusmaal on on 55 lennujaama. TURISM Prantsusmaa on tuntud turismimaa. See on tingitud ilusast loodusest, huvitavast ajaloost, paljudest vaatamisväärsustest. Prantsusmaa peamised vaatamisväärsused on Pariis, seal asuvad Louvre, Picasso muuseum, Rodini muuseum, Pompidou-nimeline kultuurikeskus. Eiffeli torn on Pariisi kõige tuntum ehitis, linna sümbol. Versaille loss ka üks tuntuimaid ajaloolisi ehitisi. Kõige rohkem külastatakse Pariisis asuvat Eiffeli torni. Arengueeldusteks on
10E Kuressaare 2006 Sisukord 1. Sisukord 2. Kuuba majandus 3. Kuuba rahvastik 4. Kasutatud kirjandus Kuuba majandus Kuuba on ikka veel kommunistlik riik ja tema eesotsas on endiselt Fidel Castro. Nagu diktatuurile kohane, on riigi majandus valitsusega tihedalt seotud ja reguleeritud. Kuuba majanduse põhilised sissetulekuallikad on suhkur, tubakas, kohv, kala ja turism. Tänu viimase populaarsuse kasvule maailmas on Kuuba majandus suutnud end pisut korrastada ja uusi reforme ellu viia. Suuremas jaos eksporditakse suhkrut ja tubakat Hollandisse ning Kanadasse, kuigi kõige lähedasem ja tulusam oleks eksportida USAsse. Ameerika võitleb endiselt Kuubal vohava sotsialismiga ja on kehtestanud majandusblokaadi Kuuba suhtes. Oma jälje majandusse on jätnud kunagine NSVL. Peale selle lagunemist kadusid ka toetused, mida NSVL Kuubale maksis
moodi sinna otse minna ei saa, saab ainult nii,et lähed Portugalist kruiisi peale ja sõidad sealt Lõuna-Ameerikasse ja sealt tuleb kas minna lennukiga või bussiga edasi,et Brasiiliasse jõuda. (Info on saadud internetist 2007-2009 aasta andmete põhjal) Küsimused lk 78 Turismi iseloomustus 1) Brasiilia on tuntud turismimaa. 2) Turismi arengueeldused Brasiilias on väga head, sest reis Brasiiliasse on muutunud järjest populaarsemaks ja inimesed reisivad sinna rohkem ja tänu sellel turism areneb seal väga kiiresti. 3) Brasiilias külastatakse kõige rohkem Amazonase dzunglit, Sao-Paulot, Rio de Jainerot ja pealinna Brasiliat. 4) Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki. Täpsemalt pakuvad nad reise Rio de Jainerosse ja Sao- Paulosse. 5) Tursim moodustab sisemajandusest kogutoodangust 54%. Rio de Jainero Kasutatud allikad www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus4-2005-pdf www.cenrus.gov/ipc/www/idbsum.html. www.eur-lex.europa.eu/LexUriSew/html. www
? Venezuela suurimaks looduslikuks turismiobjektiks on saailma suurim juga Angeli juga, mis on 979 meetrit kõrge. Veel asub Venezuelas maailma pikim ja kõrgeimale viiv tõstuk, mis kannab turiste ülikoolilinnast Meridast 4572 meetri kõrgusele Pico Esjejoni. Pealinn Caracas uhkustab suurepäraste ajalooliste monumentidega, oivaliste muuseumide kollektsioonidega ning kontrasti pakkuva vana ja uue arhitektuuriga. 4. Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt? Otsereise Venezuelasse ei tehta. Sinna on võimalik saada kõige kiiremini lennukiga koos ümberistumisega. Tuntumad linnad, kuhu minnakse on Barcelona, Barinas, Barquisimeto, Canaima, Caracas, Carupano, Ciudad Bolivar, Cumana, Las Piedras, Maracaibo, Maturin, Merida, Porlamar, Puerto Ordaz, San Antonio, San Cristobal, Santo Domingo, San Tome, Valencia, Valera. 5. Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust?
vedudes? Põhjenda lühidalt. Iseloomusta eri trantspordiliikide arengutaset selles riigis: Kuidas on võimalik jõuda Eestist sellesse riiki kõige kiiremini? Kui palju kulub selleks aega? Milliseid teisi transpordivahendeid saab sinna sõiduks kasutada? Kui palju siis aega kulub? Kas riik on tuntud turismimaa? Millised on turismi arengueeldused selles riigis? Uuri välja, milliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäoliselt kõige enam? Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt? Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust? 2 Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Austraallaste heaolutase on võrdlemisi ühtlane. Suurel osal perekondadel on kaks autot peres ja võrdlemisi palju vaba raha. Kliimaolud võimaldavad kõigil mugavat äraelamist. Suur tööpuudus on 1990
(271 000 elanikku). Suuremad linnad ja linnastud paiknevad rannikuäärsetel aladel,soodsatel aladel kaubanduseks ja tööks.Suuremad linnad kujunesid rannikuäärsetele aladele juba ammu.Ka vanal ajal olid mereäärsed kohad kaubandusteede ristumiskohaks ja nii arenesidki linnad.Mere lähedus on hea kauba importimiseks ,eksportimiseks,samuti saab rakendada palju tööstus valdkondi nagu näiteks turism,laevandus,kalandus jpm. Samuti mängib rolli ka naaberriikide lähedus.Sadamalinnadele Rootsis on naaberriigid lähedal ja ka see on pluss punkt rannikaladel olevatele linnadele.Transport on palju odavam ja kiirem. Linnu on ka jõgede ja järvede läheduses ning aladel kus on suuremaid tööstuseid. Energiamajandus 14 Energiamajandus, sh. hüdroenergeetika ja naftatöötlemine
piirid teiste liikmesriikidega. 12.2.Tuntus ja külastatavus Portugal on tuntud turismimaa, ta kuulub 20 maailma kõige enam külastatavama riigi hulka ja seda külastab umbes 13 miljonit võõramaalast aastas. Kõige külastatavamad kohad on Lissabon, Algarve (Pilt10) ning Madeira ja Assoori saared, kuid ka Douro org, Porto Santo saar, Alentejo ja Coimra. Lissabon (Barcelona järel) on Euroopa linn, mis meelitab ligi kõige rohkem turiste. Ka Eesti turismifirmad pakuvad päris palju Portugali reise ja neid ka just kõige enam külastatavamatesse paikadesse. Populaarseimad ongi Lissabon ning Madeira ja Assoori saared. Muidugi tehakse reise ka teistesse suurematesse linnadesse ja pakutakse ka Portugali ringreise (Nt läbitakse Lissabon Sintra Pena Palee Cabo Da Roca Queluz Óbidis Nazare Bathala Coimbra Bucaco metsapark rongisõit Douro orus Porto Bom Jesus Do Monte). 12.3.SKT osakaal
suusaturism ja juba niigi levinud puhkuseturism. Kuna riik on juba keskajast tuntud veinitootja, meelitab alkoholitööstus iga aasta ligi tuhandeid turiste üle maailma. · Milliseid piirkondi ja kohti külastatakse Tsiilis tõenäoliselt kõige enam? Tõenäoliselt külastatakse kõige enam pealinna Santiagot ja Põhja-Tsiilis asuvat Atacama kõrbe, mis on maailma üks huvitavamaid looduslikke vaatamisväärsusi . · Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt? Eesti turismifirmad pakuvad sellesse riiki reise. Turismigrupid saadetakse enamjaolt riigi pealinna ,Santiagosse, mis asub riigi keskosas ja ka keskustesse rannikualadel. Kultuurireisina korraldatakse ka matku looduses ja lähiümbruses(mööda rannikuala). · Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust? Turism moodustab Tsiili sisemajanduse kogutoodangust ligikaudu 35%.
omapärane köök. Kui kõiki neid eeldus arvestada, siis saaks riik teha endast tõelise turismi magneti, kui ta seda tahaks ning kui tal olek kapitali mida kasutada. 12.3Uuri välja milliseid sihtkohti külastatakse Jaapanis kõige enam. Toon siia top 10, sihtkohtadest mida kõige enam külastatakse: 1. Tokyo 2. Kyoto 3. Osaka 4. Nagoya 5. Hiroshima 6. Nikko 7. Nara 8. Kobe 9. Yokohama 10. Sapporo 12.4. Kas eesti firmad pakud Jaapanisse reise? Eesti turismifirmad pakuvad Jaapanisse reise. Näiteks: Reisiekspert: Manila & Luzon,Osaka, Sanghai, Tokyo Kaleva Travel: ringreisid kevadel ja sügisel 12.5. Kui suure osa moodusta turism sisemajanduse kogutoodangust? Turism ei moodust kuigi suurt osa SKT-st. See on väga väike osa 8. Kasutatud kirjandus: 1.Raamatud: 21 Maailma atlas Eesti entsüklopeediakirjastus 2000 ENE 4 istkoni
Põhirahvastik ja suuremad linnad asuvad Atlandi ookeani ääres, seega on kaubandus mereteid pidi hästi kättesaadav. Suuremaid sadamaid on 8 linnas. Riigisiseseid veeteid on väga vähe ning kasutatakse ainult kaubavedudeks. 11.2. Eestist Argentinasse Kõige kiiremini saab Eestist Argentinasse lennukiga, ümberistumisega Frankfurtis. Kogu lennureisi ajaks on 18 tundi ja 20 minutit, sellest 14 tundi kulub üle Atlandi ookeani lendamiseks. 12. TURISM Argentina on kõige külastatum riik Lõuna-Ameerikas turistide poolest. Turism moodustab umbes 9% riigi SKPst. Turismi arengueeldusteks on sobiv kliima, ülemaailma tuntud veini tootmine, omapärane kultuur ning samuti Buenos Aires ja sealne 12.1. Enim külastatud kohad Üks väga populaarne põhjus Argentina külastamiseks on veini tootmine, millest soovivad inimesed rohkem teada ja proovida sealseid veine. Sellega on oma kuulsuse
Selle põhjuseks on Prantsusmaa maailma kuulus arhitektuur, huvitav ajalugu ,kaunis loodus, kultuur, muuseumid, vaatamisväärsused ja kõrgelt hinnatud prantsuse köök.Enim külastatavamad kohad on Eiffeli torn,Võidukaar, Notre-Dame kirik, Louvrei muuseum, Versailles' loss, Orsay muuseum, St Michael's Mount, Disneyland, Püha kabel ja suusakuurortid. Illustratsioon 1. Eiffeli torn Eesti firmad pakuvad reise Prantsusmaale. Saab reisida nii Lõuna-, Põhja-, Kesk- Prantusmaale jne.Võimalik on külastada suusakuurorteid Kagu-Prantsusmaal, viinamarja- 24 istandusi Lõuna-Prantsusmaal, suurimaid linnu kogu Prantsusmaa ulatuses (Pariis,Bordeaux,Lyon jne) ja palju muid kohti. SKP's moodustab turism 6,6%. Kokkuvõte Urimistöö koostamise käigus sain teada palju uut ja huvitavat Prantsusmaa riigi kohta. Sain
soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. RAHVASTIKU SOOLISVANUSELINE KOOSSEIS KO NAISE VANUS KKU MEHED D TOTAL 8924 100,00% 4412 100,00% 4512 100,00% 0-4 461 5,17% 237 -5,37 225 4,99 5-9 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 10-14 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9
Antsla Gümnaasium MARILIN NIILUS 10B klass SAKSAMAA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad.............................................................................................................................................6 1.4 Loodusvarad..................
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382
otsene ettevõtlusorganisatsioon, kujutades endast Rootsi Välisministeeriumi juurde moodustatud kaubandusküsimuste analüüsi ja administreerimise ametkonda. Kommertskolleegiumi ülesanneteks on Rootsi sise- ja väliskaubandusküsimuste käsitlemine, kaubandusstatistika jälgimine, valitsusele analüüside koostamine, dumpingu ja muude turuhäirete käsitlemine, impordi- ja ekspordilitsentside väljastamine, kaubanduskodade tegevuse kontroll, tehnilised kaubatõkked, standardid-reeglid jms. TURISM Turism on Rootsi üks tähtsamatest tööstusharudest. Külastatakse enamasti Stockholmi, Göteborgi and Malmöt. Sinna pakuvad ka eesti turismifirmad reise. Turism moodustab Rannar Jantson sisemajanduse kogutoodangust 2,8%. Viimastel aastatel on rootsis sündimus kõvasti suurenenud. Aastal 2004 siis oli 10.36, aastal 2003, 9.71, aastal 2002, 9.38 0-4 aasta vanuseid mehi 242, naisi 227 ehk siis 1
Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.
............................................................................................26 11. TRANSPORT.....................................................................................................................27 11.1. Transpordi üldiseloomustus........................................................................................27 11.2. Transpordivõimalused.................................................................................................27 12. TURISM.............................................................................................................................28 12.1. Turismi statistika.........................................................................................................28 12.2. Enimkülastatavad sihtpunktid.....................................................................................29 KOKKUVÕTE.................................................................................................
GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on Santiago, mis paikneb ko
Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid
Poola presidendi kohusetäitja. Poola praegune valitsus astus ametisse 16. novembril 2007. aastal kahe partei Kodanikuplatvormi ja Talurahva Partei enamusvalitsusena. Peaminister on Donal Tusk. Poola ühines 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ning see taastas maa ammused suhted Lääne- Euroopaga. (Estonian Embassy in Poland) Poolas on religioonil tähtis koht. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilimisel suur. Rooma katoliiklaste hulka kuulub umbes 95% elanikkonnast, kellest 75% on aktiivsed kirikuskäijad. Tähtsamad riigipühad on konstitutsioonipäev 3. mail ja iseseisvuspäev 11. novembril. (Ibid.) Kuulsad poolakad on astronoom Kopernik, helilooja Chopin, teadlane Maria Curie- Sklodowska, filmirezissöörid Roman Polanski ja Krzysztof Kieslowski, praeguseks lahkunud paavst Johannes Paulus II. (Euroopa Liidu portaal 2011) Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit (8% maailma varudest),
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
