Turgor ja kromoplastid (0)

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Rakuõpetus

RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja

Bioloogia

5

docx

Raku ehitus ja talitlus

· Kloroplast- roheline ja kollane, kromoplast- punane, leukoplast- värvusetu · Kloroplast. Klorofüll ( lehed ) · Kromoplast- karotinoidid · Leukoplast- varuained · Proplastiid- võivad ümber muuta oma tüüpi · Kloroplast- 2 membraani, lamelli ( klorofülli molekulid ) , DNA , RNA , valgud, ribosoomid. · Fotosüntees 6H20 + 6CO2 - C6H12O6 + 6O2 · Vakuoolid- põied, varu- ja jääkained. Raku vananedes- tsentraalvakuool. Taime siserõhk- turgor. Seened · Eukarüoodid · Heterotroofid- kasutavad teiste sünteesitud aineid energia saamiseks · Seeneniit- hüüf , seeneniidistik- mütseel · Eosed viljakehas  · Kandseened- puravikud, pilvikud, riisikad ja sampinjonid. · Hallikud- pintselhallik · Mükrotoksiinid- hallituse mürgisus · Pärmseened · Rakkudes pole plastiide ja vakuoole · Üherakulised- ümarad , hilkraksed ­ pikad silindrikujulised. Mõnedel puudub

Bioloogia

12

doc

Raku ehitus ja talitlus

Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust Noortes rakkudes tihti mitu väikest vakuooli ­ vananedes ühinevad = tsentraalvakuool Ülesandeks veemahutiks olemine, sinna kogunevad ka ainevahetuse jääkproduktid. Vakuoolides tekib osmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale kui ka rakumembraanile -ja kestale. Seda siserõhku nim. turgoriks ­ veepuudusel kui taim kasutab kogu vakuoolides oleva vee ära, siis turgor langeb ja taim närbub, kui aga kasta taime uuesti vette siis liigub vesi osmoosi teel taas vakuoolidesse ja turgor taastub. Taime- ja loomaraku võrdlus Taimerakk Loomarakk Varusüsivesikuks tärklis Varusüsivesikuks glükogeen Kest, mis koosneb tselluloosist ja ligniinist Kest puudub Pigmendiks on klorofüllid ja karotenoidid Pigmendiks melaniin

Rakubioloogia

4

docx

Rakuteooria, raku ehitus

kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Väikestest vakuoolidest ajapikku moodustub kokku suur tsentraalvakuool. See on rakumahlamahuti, mis võib sisaldada erinevaid varu-, toit- ja jääkaineid. Sisaldavad pigmente, andotsüaane, millest õied võivad saada lilla-roosa-sinise värvuse. Lahuse konsentratsioon on kõrgem, kui ümbritsevas keskkonnas, seetõttu on osmootne rõhk, siserõhk ehk turgor. Plastiidid ­ kloroplastid (rohelised, sisaldavad klorofülli, mis on vajalik fotosünteesiks ­ suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil; lehtedes); kromoplastid (sisaldavad karotinoide, põhjustab erinevaid värvusi, punane, kollane, oranz ­ meelitusfunktsioon; viljades, kroonlehtedes); leukoplastid (valged varuainete, tärklise tõttu ­ säsi, semned, maa-alused organid)

Bioloogia

9

doc

Raku ehitus ja talitlus

rakukestades. Omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. · Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist ainete liikumist ­ transportfunktsioon. · Plastiidid on taimedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taimede eri osadele erineva värvuse. · Rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ja värvusetud leukoplastid. · Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. Paiknevad fotosünteesi paikades ­ lehtede rakkudes. · Kromoplastides sisalduv pigment on karotinoid. Leidub värviküllaste õite kroonlehtedes. · Kloroplast on ümbritsetud kahe membraaniga, sisemuses paiknevad membraanides moodustunud kotjad moodustised ­ lamellid. Paigutunud üksteisega kohakuti ja moodustavad lamellide kogumikke(graanid), seal klorofülli molekulid

Bioloogia

3

doc

Raku ehituse konspekt

Vakuoolidesse võivad koguneda ka ainevahetusjääproduktid, mis on taimetoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või isegi mürgised ­ kaitsekohastumus. Rohtsete vartega taimedel oluline osa siserõhul, et vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem, kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis avaldab survet, nii tsütoplasmale, kui ka rakumembraanile. Taime siserõhk ­ turgor. Veepuudusel kasutab taim ära osaliselt vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja taim närbub. Kui taime kasta või vette panna, siis liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ja turgot taastub.

Bioloogia

7

doc

Raku ehitus ja talitlus

tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem.Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist.Selle tulemusena tekib taimede turgor. tuumake-mikroskoobis eristatav rakutuuma piirkond, kus toimub ribosoomide moodustumine. tuumapiirkond-bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom. viljakeha-mõnedele seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. fagotsütoos-ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Taimerakk

Bioloogia

7

doc

Raku ehitus ja talitlus

Raku ehitus ja talitlus 3.1 Tsütoloogia kujunemine Robert Hook ­ vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike ja nägi kambrikesi (taimeraku kesta). Tema võttis kasutusele raku mõiste. (1665. a.) K. E. von Baer ­ avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek ­ uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow ­ rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ja elektronmikroskoop. 3.2 Rakk

Bioloogia

Kommentaarid (0)