Turbatootmise kordamisküsimuste vastused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014
  • Seetõttu vastus sellele, kas vajatakse uut maad põllumajandusliku tootmise jaoks on mitmetahuline : maailmas tervikuna väheneb põllumaa pindala, elanike arv suureneb ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30…50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab väga väikese kasumi, mis viib tasuvusaja ebamajanduslikult pikaks. Majanduslikust seisukohast vabaturu tingimustes on reaalne kasutada kuivendust mittevajavaid mineraalmaid ja investeeringuid vajavad alad (seega ka sooalad) jäävad looduslikku seisu või metsastatakse. Eestis on haritava maa osas viimasel kümnendil toimunud ja tõenäoliselt veel seoses Euroopa ühendusega liitumise järel toimuvad suured muutused. Väheneb tootmistalude arv ja suureneb tootjate pindala. Uue põllumajanduspoliitikaga tootmiskeskse lähenemise asemel võetakse suund üha enam keskkonna säästmisele, toidu kvaliteedi tõusule ja maastiku hooldusele. 90-ndate alguse seisuga maabilansis olevast haritavast maast on kuni veerand kasutamata. Muidugi see sõltub suuresti ka asukohast. Põllumajanduslik maakasutus moodustab ca 800…900 tuhat hektarit Hetkel on tootmine vähenenud ja on piisavalt vaba parandamist mittevajavat maad kus saadakse saak odavamalt, samuti on avatud piirid odavamale lõunast toodut toodetele. Seega uuelt kuivendatud maalt saadud tooted ei ole turul konkurentsivõimelised. Reaalsem on kokkuvõttes töid teha olemasolevate ehitiste korrashoiuks. Uusehitus soos on erakordne (kui on vaja tootmist laiendada) ja nõuab enne tasuvuse uuringuid . (kuigi ka näiteks 2005.a on tehtud kuivenduse projekte 100 ha soo kasutuselevõtmiseks, küll kavandatakse EU abiraha kasutamist). Haritava maa pindala väheneb ja maakasutusele seavad piiranguid mitmed seadustest tulenevad nõuded. Looduskaitseseadus kehtestab reservaadi, sihtkaitsevööndi ja piirangute vööndi, kus majandustegevus on keelatud või piirangutega. Veekogude ääres on selle alusel ranna, ehituskeelu ja veekaitsevöönd. Viimases on samuti majandustegevus keelatud. Maakasutuse ja majandustegevuse piirangud tulenevad ka programmidest NATURA 2000, metsakaitsealade võrgustik, vääriselupaigad . See tähendab, et mõnedes piirkondades tekib vajadus haritava maa järele ning kasutatakse ka kuivendamistöödeks investeeringuid nõudvaid soomuldi. Teisest küljest pärandmaastikuna püütakse hoida lagedana ka puisniitusid, ranna- ja jõeluhtasid.
    2 Möödunud sajandi teisel poolel hakkas Balti kubermangudes hoogsalt arenema loomakasvatus, sealhulgas eriti piimakarja kasvatamine . Selle põhjuseks oli asjaolu, et ajapikku ei suutnud siinsetes oludes kasvatatud teravili võistelda Ukraina ja Venemaa.odavama teraviljaga (oli raudtee Tallinn - Peterburi 1870.a., Tallinn – Tartu 1876.a.). Uueks sissetulekuallikaks kujuneski peamiselt piimakari. Suure tõukejõu karjapidamise arengule andis 1860-ndatel aastatel separaatori kasutuselevõtmine, mis võimaldas piima kohapeal ümber töödelda. Hoogustus ka seakasvatus .
    Seoses loomakasvatuse laienemisega Eesti mõisates hakati XIX sajandil suuremat tähelepanu pöörama kohapeal kasvatatavatele söödakultuuridele. Veisekasvatus nõudis ka vastavat söödabaasi. Põldheinakasvatuse laiendamise kõrval hakati senisest ulatuslikumalt parandama 1860-ndatel aastatel Saksamaa eeskujul madalsooniite.
    Tootmise laiendamiseks püüti söödakultuuride kasvatamiseks kasutusele võtta seni kasutamata madalsoid. Hakkas arenema soode kuivendamine nende viljelusse võtmise eesmärgil ehk nn. sookultuur, mis sai alguse siinsetes mõisates alates XIX sajandist (peamiselt 1830-ndatest aastatest ) ning selle juhtijaks ja õhutajaks kujunes Liivmaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet.
    3. Eestis põllu ja metsamaal kasutatavad kuivendusviisid on:
    1. kraavkuivendus 2. Drenaažkuivendus 3. Polderkuivendus. 4. üleujutuste reguleerimine Ehituste juures kasutatakse ka vertikaalkuivendust ja maapinna tõstmist.
    2.3.2. Kraavkuivendus Maa kuivendamine kraavidega on Eestis olnud kasutusel aastasadu. ( Märkus : põllumajandusmaal on see praeguseks ajaks valdavalt asendunud drenaažiga). Kraavitus on ainuvalitsev metsamaade kuivendamisel, kus selle esmaseks ülesandeks on tagada pinnavee kiire äravool .
    Kraavide kasutamine põllumajanduslikul maal on otstarbekas:
     Turvasmuldade eelkuivendamisel,  kivistes pinnastes (pealmises, 1 m tüseduses pinnasekihis on üle 30 cm läbimõõduga kive vähemalt 2% pinnase mahust),  heinamaade kuivendamisel,  väga suure rauasisaldusega pinnastes, kus Fe++ sisaldus põhjavees on üle 14 mg/l,  aladel, kus paas on maapinnale lähemal kui 1 m;  seal, kus suubla kõrge veetase ei võimalda kasutada drenaaži;  kui kuivendusega taotletakse pinnavee kiiret ärajuhtimist.  sobivate geoloogiliste tingimuste korral (näiteks õhuke turvas jämedal liival, kus kraavide vahekaugus kujuneb suureks)
    Kraavkuivendust kasutatakse ka põllul, kui ei ole muude kuivendusviiside kasutamine tehniliselt võimalik või majanduslikult põhjendatud. Selliselt on kuivendatud looduslikud rohumaad, jõgede lammid, kus poldrit pole rajatud.
    Drenaaži ehitamise ja filtermaterjalide kasutamisel hästilagunenud turbaga aladel tuleb arvestada, et need sood on tavaliselt veega küllastunud ja seetõttu nõrga kandevõimega.
    Seetõttu on siin on vaja rakendada eelkuivendust nii kandevõime suurendamiseks kui ka põhjusel , et dreenitorusid ei või asetada porisse. Hästilagunenud turba kaevandamisel veega küllastunud olekus tekib palju muda , mis ummistab nii filtri poorid kui ka dreeniliidused
    Turba akumuleerumise tulemusena tuhandete aastate jooksul on lasundi pealispind küll kõrgem, kuid pinnakihilise kaevandamise tulemusena pind alaneb ning jõutakse olukorrani kus isevoolne äravool pole võimalik. Ka siis tuleb kuivendussüsteem ümber ehitada poldriks.
    Ka paljud turba kaevandamisalad on kuivendatud poldritena ( Sangla , Ulila).
    4. Väike veeläbilaskvus Põllu kuivamine sõltub sellest, kui kiiresti liigvesi eemaldatakse. Turba veeläbilaskvus on väike ja see erineb vertikaal- ning horisontaalsuunas. Veeläbilaskvus sõltub turba lagunemisastmest. 50% lagunemisastme korral on filtratsioonimoodul 0,1 m/ööp, mis on võrreldav raske liivsaviga. Lagunemisastme vähenedes veejuhtivus suureneb. Näiteks 30% puhul on see 0,6 m/ööp. Hästilagunenud turbas ei ole suuri poore. Seetõttu tuleb kasutada tihedat dreenivõrku (sellest suur maksumus). Lisaks tuleb projekteerida abinõud pinnavee eemaldamiseks – rabades freesturba tootmisel maapinna tasandamine ja profileerimine kumeraks , põllumaal neelukaevud pinnavee juhtimiseks torusse.
    Turba vajumine. Turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid seisnevad kraavi sügavuse vähenemises. Looduslikus olekus sisaldab turvas väga palju vett (kuni 90% kogumassist). Kuivendamise tagajärjel osa vett valgub turbast välja, selle asemele jäävad tühikud, mille kokkuvajumise tagajärjel toimubki turba vajumine. Vajumise tagajärjel turvas tiheneb, tema mahumass suureneb. Tihenenud ülemine turbakiht avaldab ka alumistele kihtidele suuremat survet ning surub sealt osa vett välja. Selle tulemusena tiheneb ka allpool kraavi põhja olev turbakiht ning ka kraavi põhi vajub. Kuna maapind vajub rohkem kui kraavi põhi, siis kraavi nõlvustegur suureneb ja kraavisängi püsivus sellega isegi suureneb. Kraavide projekteerimisel peab arvestama turba vajumisega ning selle võrra kraavide sügavust suurendama .
    Kuivendatud turbakihi ulatuses lisandub tihenemisele veel pealmise kihi intensiivne mineraliseerumine harimise tagajärjel - turba kulumine . See võib olla intensiivselt haritaval maal (näiteks kartul , kus mullatakse mitu korda suve jooksul) kuni 1…2 cm aastas.
    Seega väheneb ekspluatatsioonis nii dreenide ja kollektorite sügavus kui ka torustiku kõrgus.
    Vajumise suurus oleneb turbalasundi esialgsest tüsedusest, turba lagundumisastmest ning kraavide (ehk dreenide) sügavusest. Selle arvutamisel määratakse eraldi kraavi sügavuse vähenemise ning kraavi põhja vajumise suurus. Eesti tingimuste jaoks on seda uurinud U.Tomberg. ligikaudselt võib võtta, et haritaval maal kuni 30 cm lasund mineraliseerub täielikult, kuni ühe meetrise lasundi sügavus väheneb poole võrra. Vajumi võrra tuleb drenaaž ehitada sügavam. Seega varem kuivendamata madalsoos ehitatakse torud 1,8 m sügavusele, kus siis aja jooksul jäävad nad 1,3 m peale.
    9 Madalsoos (R=50 - 60%) on drenaaži arvutuslik sügavus 1,3 m, vahekaugus 8 – 10 m. Allikalises soos tihedam, mis teeb ehitamise väga kalliks. Seetõttu on mõistlik survelise põhjaveega alade kasutamises haritava maana loobuda .
    Vajadusel leiate lisainfot raamatust U.Tomberg „Turba vajumine soode kuivendamisel”. Saku, 1992. 31 lk.
    Vajumise ligikaudsel määramisel võib arvestada, et kraavi põhja vajumine moodustab ca 1/10 üldvajumisest (tavaliselt 3...7 cm). Kui kraavi trassil turbalasundi sügavus muutub, vajub kraavi põhi eri lõikudes erinevalt. See võib muuta kraavi põhja langu ning seda tuleb projekteerimisel arvestada.
    Peale ülemise turbakihi tihenemise tuleb projekteerimisel arvestada ka dreenide vajumisega. Selles osas on kõige olulisem vajumise ebaühtlus, mille tagajärjel võib dreenide ja kollektorite lang muutuda negatiivseks. Drenaaži ebaühtlast vajumist põhjustavad turba omaduste (peamiselt lagunemisastme) ja turbalasundi tüseduse muutumine.. Põhjuseks on see, et kuivendamata soos on turvas teataval määral ujuvas olekus. Kui põhjavee pind alaneb, kaob turbalasundi pealmises kihis vee üleslükkejõud . Nimetatud kiht tiheneb ja surub oma suurenenud kaalu tõttu kokku ka alumised kihid ja toru vajub sügavamale
    Vajumise ebaühtlust ei leevenda ka latt - või laudaluse kasutamine drenaaži ehitusel.
    Aluse kasutamine teeb ehitustööde tehnoloogia keerukaks- torusid saab paigaldada ainult käsitsi ja sedagi pärast aluse paigaldamist. Sellega sõtkutakse kaeviku põhi mudaseks. Tekkinud muda ummistab intensiivse põhjavee juurdevoolu korral dreeniliidused veel enne, kui nad jõutakse katta filtermaterjaliga.
    Turbalasundi ebaühtlasest vajumisest tingitud ohtu saab vältida peamiselt drenaažisüsteemi õige horisontaallahendusega. Tuleb jälgida, et lasundi tüsedus oleks torustiku trassil võrdne või suureneks voolu suunas. Üksikutes lõikudes, kus seda nõuet ei saa täita, tuleb torustikule projekteerida suurem lang. Samuti tuleb projekteerida suurem lang kollektori suudmeosale (ca 20 m ulatuses) kui kogujakraav on kaevatud varem ja selle läheduses turvas on kraavi kuivendava mõju tõttu juba vajunud (joonised ). Arvestada tuleb siinjuures, et valdav vajumine toimub juba esimese aasta vältel pärast kraavi kaevamist.
    Torude ja filtri ummistumine Väikeste pooridega õhuke kangalaadne kattematerjal ei tööta turbas hästi. Nii näiteks klaasvilt, ka 2…3 kordne ei taga turbas drenaaži normaalset tööd. Seetõttu esimene reegel on, et torustiku rajamisel turbas peab kaevik olema kuiv, mis saadakse reaalselt ainult eelkuivendusega. Teiseks kasutatakse filtrina paksu poorset materjali ( õled , hake, kookos jne).
    Sageli kasutatakse põllumajanduses õhukest madalsood , kus turba all on liiv. Sellisel juhul on vaja teada liiva sõelkõveralt 90% kohalt osakeste läbimõõt d90.
    Liivapinnasesse rajatava drenaaži kattematerjal projekteeritakse selle poorsusnäitaja O90 ja pinnase lõimisenäitaja d90 suhtarvu (O90/d90) alusel. Poorsusnäitaja O90 on drenaaži kattematerjali selle poori läbimõõt, millest 90% poore on väiksema läbimõõduga. Lõimisenäitaja d90 on selle pinnaseosakese läbimõõt, millest 90% pinnaseosakesi on väiksema läbimõõduga.
    Nõuetekohane kattematerjal vastab järgmistele tingimustele: 1) kattematerjali poorsusnäitaja O90 on suurem kui 0,2 mm; 2) vähemalt 5 mm paksusega kattematerjali kasutamise korral on O90/d90 väiksem kui 5; 3) 1–5 mm paksusega kattematerjali kasutamise on O90/d90 vahemikus 2,5–5.
    10 Drenaaži ummistumine rauaühenditega (rauaookriga) Drenaaži ummistumine rauaühenditega on üks tõsisemaid, kuid ka vähem uuritud drenaaži ebarahuldava toimimise põhjuseid. Ummistuvad torud ning nende sissevooluavad
    Drenaaži rauaühenditega ummistumise peamiseks eelduseks on rauaühendite suur sisaldus põhjavees.
    Ooker koosneb mitmetest mineraalsetest ja orgaanilistest ühenditest . Värskelt on ooker kollakaspruun veega küllastunud mass, vananedes tahkub ja muutub roostepruuniks.
    Ookri tekkel eristatakse kahte põhilist teed. Rauaühendite ladestumine dreenitorru võib toimuda keemiliste või mikrobioloogiliste protsesside tulemusel, kusjuures viimast peetakse enamlevinumaks.
    4Fe( HCO3 )2+6H2O+O2=4Fe(OH)3+4H2CO3+4CO2
    Paljud uurijad on leidnud, et kui Fe2+ kontsentratsioon on alla 3 mg/l, siis ookriummistusoht puudub. Ummistumine sõltub ka pH-st. rauabakterite areng sõltub ka redokspotentsiaalist Eh. Seal kus Eh on positiivne toimub rauabakterite maksimalne areng. Kui Eh on alla -10mV rauabakterite areng seiskub.
    Mikrobioloogilised protsessid, keemilised protsessid ja rauaühendite settimine torudes toimub, kui on täidetud küllaldaselt tingimusi, eelkõige hapniku sisaldus vees ja voolu aeglane kiirus. Kui hapnikku ei ole siis protsess pidurdub.
    Seega Ookri tekkimise ärahoidmiseks on ühe efektiivsema vahendina soovitatud uputatud otsaga drenaaži. Sel juhul ei pääse hapnik toru kaudu rauabakteriteni ja ookri teke on pärsitud. See meetod ei anna aga alati häid tulemusi. Põhjuseks on hapniku juurdepääs torule läbi mullakihi.
    Ookri tõrjeks paigutatakse dreenidele ka orgaanilisi filtermaterjale (saepuru, õled jm.) Nende ookrivastast toimet on seni näidatud vaid lähtudes sellest, et orgaanika lagunemisel tekivad mitmed ühendid ( viin -, sidrun-, salitsüül-, jt. orgaanilised happed , pürogallool, tanniinid jt. fenoolsed ühendid), mis võivad Fe(II) ja Fe(III) ühenditega moodustada stabiilseid kelaatkomplekse.
    Maapinna nõrk kandevõime
    Turvas on ehitise alusena nõrk. Savitoru on raske 200 mm läbimõõduga 33 cm pikkune torujupp kaalub 17
    11 kg. Savitorude korral üksikute torudenihkumise vältimiseks on kasutatud laudalust. Selle paigaldamine on tülikas ning hästilagunenud turbas ja märjas kaevikus tekitab ka filtrit ummistavat muda. Plasttorude korral on see probleem väiksem
    5. Polderkuivenduseks nimetatakse kuivendusviisi, mille korral suubla kõrge veetaseme tõttu kuivendussüsteemi vesi juhitakse ära pumpamise teel.
    Niisugusel viisil kuivendatav maa-ala ümbritsetakse tavaliselt tammidega ja seda nimetatakse poldriks.
    Polderkuivendus on vajalik veekogude- (meri, järv, jõgi )-äärsetel madalikel, kus veetase ei võimalda kuivendussüsteemi vett sinna juhtida isevoolu teel. Sood on tekkinud tihti ka järvede kinnikasvamise tulemusena, kus mineraalne aluspõhi on ümbritsevast alast madalam.
    Turba akumuleerumise tulemusena tuhandete aastate jooksul on lasundi pealispind küll kõrgem, kuid pinnakihilise kaevandamise tulemusena pind alaneb ning jõutakse olukorrani kus isevoolne äravool pole võimalik. Ka siis tuleb kuivendussüsteem ümber ehitada poldriks.
    Jõgede- ja väikeste järvede äärsetele aladele oleks võimalik luua normaalseid äravoolutingimusi ka jõe süvendamise või järve veetaseme alandamisega, see ei ole aga kooskõlas tänapäeva arusaamadega looduskaitsest ja maastikuhoolest. Jõgede süvendamist tehti Eestis 19 . sajandi lõpus 20.sajandi I pooles .
    Poldri projekteerimisel peab arvestama kõigi ehitusega kaasnevate võimalike negatiivsete teguritega, mis halvendavad looduskeskkonna seisundit (veelindude pesitsusalade ja kalade kudemispaikade hävinemine) ning suubla veerežiimi.
    6. Poldri elemendid: 1 - poldritamm; 2 - poldri piirdekraav; 3 - kuivendusvõrgu kogujakraavid; 4 – pumbajaama juurde voolukanal; 5 - pumbajaam; 6 - poldriväline kraav ; 7 - suubla; 8 - veelask.
    Poldritammi ülesanne on kaitsta poldrit üleujutuste eest suubla kõrgveeseisu ajal.
    . Piirdekraavid rajatakse poldri kõrgemale küljele. Nende abil juhitakse kõrgematelt aladelt pealevalguvad veed ja poldrit varem läbinud väikesed veejuhtmed poldrist mööda. Piirdekraavid rajatakse trapetsikujulistena. Nende lang peab olema vähemalt 0,3%o. Piirde-kraavide dimensioonimiseks tehakse vajaduse korral hüdraulilised arvutused.
    Piirdekraavid õigustavad end siis, kui rajamis- ja ekspluatatsioonikulud on väiksemad kõrvalejuhitava vee pumpamise kuludest
    Veelask ehitatakse poldrivee ärajuhtimiseks isevoolu teel, kui see madalveeperioodil on võimalik, ning välisvee sisselaskmiseks poldri niisutamise tarvis kuival ajal. Kas isevoolu teel on võimalik vett ära juhtida, otsustatakse veeseisude järgi. Tavaliselt on see võimalik jõepoldritel ning nende järvede ääres, kus suurveeperiood saabub hiljem kui poldril (näiteks Emajõel ).
    Veelasuks võib olla poldritammi paigaldatud betoon - või malmtoru . Kui toru läbimõõt on väike, peavad tal olema vee survel automaatselt avanevad ja sulguvad klapid . Suure läbimõõdu korral suletakse veelask varjadega. Suurtel poldritel kasutatakse ka varjade või šandooridega suletavaid lüüsregulaatoreid, üleujutatavatel poldritel aga kahepoolseid väravaid, mis välise veeseisu tõustes ise sulguvad
    Kuivendusvõrk
    Poldri kuivendusvõrk projekteeritakse ja rajatakse üldjoontes samuti nagu isevoolu teel kuivendatavate alade kuivendusvõrk. Kuivendusviisiks on tänapäeval drenaažkuivendus. Et poldrid rajatakse harilikult tasastele aladele, siis peab kogu kuivendusvõrgu ehitama minimaalse languga. Et kuivendusvõrgu veejuhtmete lang on väike, on väike ka pumpade tõstekõrgus.
    Viimase vähendamiseks rajatakse peakraav või selle pumbajaamapoolne osa mõnikord hoopis ilma languta. Väikeste langude tõttu peab peakraavi ja esimese järgu kogujakraavide ristlõige olema tavalisest suurem. Siis täidavad nad ka veekogumisbasseini ülesannet pumpade töö vaheaegadel ning pumpasid on võimalik tööle rakendada periooditi .
    Pumpade perioodilise töötamise tõttu töötab kuivendusvõrk (eriti pea- ja kogujakraavid) rasketes ja ebaühtlastes tingimustes. Pumpade töölerakendamisel hakkab voolu kiirus kraavides vastavalt veepinna langu suurenemisele järjest suurenema. Pumbajaama seiskamisel voolu kiirus väheneb ning pumpamise vaheaegadel vesi kraavides praktiliselt ei voola. Selline hüdrauliline režiim soodustab kraavide mudastumist ja rohtumist, mille tagajärjel nende läbilaskevõime võib juba mõne aastaga tublisti vähendada. Seetõttu vajab poldrisisene kuivendusvõrk sagedast puhastamist.
    Veekogumisbassein
    Aasta jooksul muutub äravool suurtes piirides - arvutuslikust (keskmiselt 3...4 l/s.ha) minimaalseni (0,03...0,05 l/s.ha). Pumpade arv pumbajaamas on piiratud, mistõttu nende jõudlust ei saa alati viia vastavusse äravooluga. Pumbajaama jõudlust saab reguleerida vaid olemasolevate pumpade töölerakendamise teel erinevates kombinatsioonides. Kui äravoolu suurus ei vasta ühe ega mitme pumba jõudlusele, rakendatakse pumbad tööle periooditi ning nende töö vaheajal kogutakse poldrilt tulev vesi veekogumisbasseini.
    Veekogumisbassein on ühtlasi settebasseiniks pumbajaama ees: ta hoiab ära kuivendusvõrgust veega kaasa tulnud uhtainete sattumise pumpadesse.
    Veekogumisbassein rajatakse madalasse kohta pumbajaama ette. Peale selleks kaevatud veekogumisbasseini koguvad vett ka kuivendusvõrgu veejuhtmed. Sobiva asetuse korral koguneb vett ka poldril olevatesse looduslikesse süvendeisse, aukudesse, veekogudesse ja poldrist kõrvale juhitud veejuhtmete sängidesse.
    Mida suurem on veekogumisbasseini ja teiste selleks otstarbeks kasutatavate süvendite maht, seda vähem pum
    16 pasid tuleb üles seada ning seda pikemaks ajaks võib neid korraga tööle rakendada
    7. Tarbevaru määratakse uuringu tulemusel. Uuring peab olema tehtud mahus, mis võimaldab saada vajalikud andmed maavara kaevandamiseks ja kasutamiseks. Prognoosvaru eraldamine põhineb geoloogilise kaardistamise või otsingu andmetel. Prognoosvaru eraldatakse maardlaga piirneval alal, väljaspool tarbe- või reservvaru kontuuri või piirkondades, kus maavara ilmingute põhjal võib eeldada varu olemasolu. Prognoosvaru määratakse geoloogilise kaardistamisega või maavara otsinguga. Prognoosvaru eraldatakse maardlaga piirneval alal väljaspool tarbe- ja reservvaru kontuuri või piirkonnas, kus maavarailmingute esinemise põhjal võib eeldada uue maardla olemasolu. Prognoosvaru võimaldab hinnata maardla varu suurendamise või uue maardla kindlakstegemise võimalust ning on aluseks maavarade otsingute ja uuringute suunamisel.
    8. . Tarbe- ja reservvaru jaotatakse nende kasutamisvõimalikkuse ning majandusliku tähtsuse alusel: aktiivseks (kui kaevandamisel, rikastamisel ja esmasel töötlemisel kasutatav tehnoloogia ning tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise, keskkonnakaitse nõuete täitmise ning varu kasutamine on majanduslikult otstarbekas ja kasulik). - kui maavara kaevandaja taotleb maapõue ratsionaalset kasutamist ning keskkonnakaitse nõudeid tagades majanduslikult ebarentaabli maardla kasutuselevõttu. passiivseks (kui see maavara ei ole mingil loetletud põhjustest antud hetkel kasutatav, kuid võib selleks tulevikus saada). Passiivse varu eraldamisel tuleb selle põhjus ära märkida. Maavarana kaevandada saab ainult aktiivset tarbevaru. Maa-ainest tohib oma maalt omaks tarbeks kaevandada ilma loata, müügi korral saadakse luba kohalikust omavalitsusest, mille saamise protsess võrreldes maavaraga on palju lihtsam.
    9. Turbalasundi stratigraafia täpsustamiseks kirjeldatakse igal sihil 3 punktis turba botaanilist koostist ja lagunemisastet kogu läbilõike ulatusese. Kännususe uurimiseks rajatakse proovipunktide juurde prooviplatsid arvestusega 2 platsi 100 ha kohta, kuid vähemalt 3 platsi uuringuala kohta. Kännususe prooviplatsi suurus on 100×1 m või 50×2 m, sellel tehakse 100 määrangut kogu turbalasundi läbilõike ulatuses. Laboratoorsete tööde hulka kuulub turba üldtehniline analüüs ( botaaniline koostis, tuhasus, happesus , lagunemisaste protsentides ja looduslik niiskus), kütteväärtuse ja raskemetallide ning radioaktiivsete elementide (Cd, Cr, Pb, Ni Hg, Th, U, Sr) sisalduse määramine. Laboratooriumis määratava protsentuaalse lagunemisatme ja väliolukorras kasutatava von Posti skaala omavaheline seos on järgmine: humifikatsiooniklassile H1 vastab lagunemisaste kuni 10%, H2 - 11-15%, H3 - 16-25%, H4 - 26-30%, H5 - 31-35%, H6 - 36-40%, H7 - 41-45%, H8 - 46-50%, H9 - 51-55%, H10 - üle 55%. Kaasnevate maavarade proovidest määratakse nende koostis, tuhasus ja looduslik niiskus. TURBA UURINGU METOODIKA Tarbevaru uuringuvõrk on sõltuvalt maardla geoloogilise ehituse keerukusest 100×100 m või 100×200 m. Turbalasundit sondeeritakse igas piketis, määrates lasundi kogupaksuse, vähelagunenud turba (H1- H3) kihi paksuse ning turba lamami iseloomu. Lubatud on lokatsiooniseadmete kasutamine. Paksused määratakse täpsusega 0,05 m. Hüdroloogiliste uurimiste peaülesanne on loodusliku veevõrgu ja olemasoleva kuivendussüsteemi seisundi kindlakstegemine turbalasundi kuivendamise võimaluste väljaselgitamiseks. Selleks uuritakse põhilisi veevastuvõtjaid kohani , kus on kindlustatud turbamaardla isevooluliseks kuivendamiseks piisav kalle (0,0002-0,0003). Veevastuvõtjatele rajatakse ristprofiilid,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #1 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #2 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #3 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #4 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #5 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #6 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #7 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #8 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #9 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #10 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #11 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #12 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #13 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #14 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #15 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #16 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #17 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #18 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #19 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #20 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #21 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #22 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #23 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #24 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #25 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #26 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #27 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #28 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #29 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #30 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #31 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #32 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #33 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #34 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #35 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #36 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #37 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #38 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #39 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #40 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #41 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #42 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #43 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #44 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #45 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #46 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #47 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #48 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #49 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #50 Turbatootmise kordamisküsimuste vastused #51
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 51 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Vastused aine Sooteadus-ja turbakasutus,turbakasutuse osale 2014.a. Õppejõud T.Timmusk.Käsitletatavad teemad on nt järgmise
    d.Freesturba tootmine.Turba kavandusalade rekultiveerimine. Tuleohutusnõuded tootmisaladel. jne

    turvas , kuivendus , lasund , raba , kraavid , kütteväärtus , madalsoo , sood , tehnoloogia , Turbatootmine

    Mõisted

    turbatootmine, põhjatingimustes, kuivendustööd, reaalsem, uusehitus soos, viimases, pinnasekihis, selliselt, turba veeläbilaskvus, poorsusnäitaja o90, lõimisenäitaja d90, poorsusnäitaja o90, rauaühenditega, turvas, savitoru, plasttorude korral, polderkuivendus, sood, poldritammi ülesanne, isevoolu teel, kuivendusviisiks, veekogumisbassein, turba tekkel, soos, kogu lagunemisprotsess, älvestes, cm sügavusel, lasundis 5, sfagnumi, eesti turvastest, siirdesoos, metsalasund, turvas, elektroforees, turbas, turbatüüpide korral, päritolult, sissekantud aine, colorimeetriliselt, freesturba väljakutel, eripõlemissoojust, teades neid, analüüsimisel, koostisest, rabade korral, kütteväärtuse arvutamiseks, turvas, taasiseseisvumisega, alustas kunda, tootsis, ept, turbavälju, lahuskoristamine, tootmismasinateks, plasttorude korral, näitena, kaevandusluba, turba kaevandamisel, tsükli pikkus, mehaanilisel kogumisel, turvas, neile toitaineteks, aeroobne lagunemine, mõlemale protsessile, keemilised protsessid, magistraal, mtk, tootmisprotsess, viimased, soomlastel, vanematest viisidest, ekskavaatorturbal, nõuded tootmisväljakutele, vahekaugus, turbalasundi mahatöötamine, võimalusena, remont, süttinud turbalasundit, freesväljade tuleohtlikust, välditud, sissepool, freesturvas, tükkturvas, turbapelletid, freesturvas, tükkturvas, briketitüki mõõtmed, turba puiste, endises nl, turvast, eesti keemia, flora, õlipüüdeturvas, turvas biopuhastites, turvast, biofiltratsioon, katsetega, koostöö tulemusena, käsil, tj 330, põllumajandussektoris, alusturbana loomakasvatuses, maaparandusturbana, väetusturbana, pottide mõõtmed, toitebriketid, võimalustena, suureneb 90, aastaks 2000, karjamaadeks

    Sisukord

    • Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014
    • Tuletõrje veevõtubasseinid
    • Keskkonnakaitserajatised
    • Olmehooned
    • Tükkturvas
    • Turbabriketid (brikett-turvas

    Teemad

    • söödabaasi
    • parandama
    • madalsooniite
    • seni
    • kasutamata

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    82
    doc
    Eksami kordamisküsimuste vastused
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    27
    doc
    Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused
    31
    docx
    Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused
    19
    doc
    Kordamisküsimuste vastused
    21
    doc
    Kordamisküsimuste vastused 2011
    37
    doc
    Teise vaheeksami küsimuste vastused
    34
    doc
    Kordamisküsimuste vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !