50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
131 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
algloom
Õppematerjali autor
Taju 1. Millised on sügavustaju monokulaarsed tunnused? Tunnused: · Interpositsioon ja kattumine · lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus · Varjud ja valgusnurk · Õhuperspektiiv · Tekstuurigradiendid · Tuttav suurus · Suhteline suurus + lineaarne perspektiiv + tekstuurigradient · Liikumistunnused Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Silma läätse kumeruse muutumine ehk akkomodatsioon. Silma jõudvas optilises voos on eristav parameeter, mis määrab kujutise suurenemise kiiruse alusel, kui palju on aega kokkupuuteni veepinnaga. Sügavustaju tunnused võivad olla: · Okulomotoorsed · Monokulaarsed · Binokulaarsed sügavuse tajumisel on väga tähtis osa meie endi pea ja keha liikumisel ning teiste objektide liikumisel. Need liikumised tekitavad fenomeni nimega liikumisparallaks -lähedasemad objektid näivad "liikuvat" kiiremini, seejuures vaatleja liikumisele vastassuunas. Millise kahe tunnuse kombine
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus Autor: R. TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting on füsioloogiline protsess, mille tulemusena toimub välise stiimuli üksikute omaduste tuvastamine (nt. värv, heledus, kuju) Taju on psüühiline protsess, mille tulemusena tuntakse ära tervik, aistingud organiseeritakse tähenduslikeks objektideks. Distaalne stiimul - proksimaalne stiimul - tajukujund 2. Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Millised on põhilised visuaalse töötlemise rajad nägemissüsteemis (parvo- ja magnosüsteemid; MIS ja KUS süsteemid). Aju nägemiskeskuse kõigil rakkudel on "eelisatud stiimul" ja iga rakk erutub kõige kiiremini siis, kui vaateväljas on temale vastav konkreetne stiimul. Esmane nägemisaisting saadetakse kuklasagarasse. Mis- ja kus- rajad - pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism. Minu arvates nad on kaasasündinud. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kinestees (Lihased, liigesed, kõõlused). See annab meile infot meie liikumisest ja
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, se
aisting. SAT (signal detection theory ehk SDT; David Green ja John Swets). Lähtub eeldustest, et lävi ei ole püsiv väärtus, mis sõltub ärritaja tugevusest ja seisundist, vaid et lävesid mõõtes mõjuvad sellele ka sensoorsed ning otsuse vastuvõtmisega seotud infotöötlustasandid (nt inimene otsustab huupi vastata ''jah''). Keeruline on seega tabada reaalset tundlikkust ja vastuse kriteerumi mõjusid, sellest tulenevalt need vastused, kus isik küll teatab signaalist, kuid tegelikult seda ei kuulnud, kannavad nime ''valehäired''. SAT on välja töötanud kvantitatiivsed meetodid sensoorne tundlikkuse ja vastuse kriteerumi eristamiseks. Eristatakse sensoorset tundlikkust ja vastamiskallet (teatud vastuste eelistamine, ehkki stiimuleid pole muudetud). On 2 tüüpi õiged vastused (tabamused & õiged hülgamised) ja 2 tüüpi valed vastused (möödalasud & valehäired). Äratasuvuse maatriks on üks vastamiskalde põhjuseid.
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, m
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting on füsioloogiline protsess, mille tulemusena toimub välise stiimuli üksikute omaduste tuvastamine (nt värv, heledus, kuju). Aistingud on tähenduseta informatsiooni ühikud. Taju on psüühiline protsess ajus, mille tulemusena tuntakse ära tervik, organiseeritakse aistingud tähenduslikeks objektideks. Tajuelamused on tähendusega mustrid, kujundid või helid. Tajumine on aistingute sidumise tagajärjel tekkiv kogemus. Taju on enamasti indiviidi varasematest kogemustest kallutatud tõlgendus, mitte reaalse sündmuse kujutamine. Taju kaudu luuakse meeleorganitest saadetud andmete põhjal terviklik pilt. Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Millised on põhilised visuaalse töötlemise rajad nägemissüsteemis (parvo- ja magnosüsteemid; MIS ja KUS süsteemid). Tajuline püsivus – taju omadus luua objektist stabiilne “pilt
MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb moondada `'neuronite''
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid