Facebook Like
Hotjar Feedback

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded ?
  • Mis on närviraku sees ?
  • Mille poolest nad erinevad ?
  • Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon ?
  • Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus ?
  • Kuidas närviimpulss levib ?
  • Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib ?
  • Mis on neuroni depolarisatsioon ?
  • Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad ?
  • Kui kaua inimese peaaju "küpseb" ?
  • Mis on nende erinevusteks ?
  • Mis on virgatsaine ?
  • Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid ?
  • Millised stimuleerivad, pidurdavad ja on universaalsed ?
  • Kuidas virgatsained ajus toimivad ?
  • Mis on geen? Kus geenid kehas paiknevad ?
  • Kuidas toimub pärilikkusinfo avaldumine ?
  • Mida tähendab translatsioon, kus see toimub ning miks see vajalik on ?
  • Kus toodetakse hormoone ?
  • Mille jaoks on hormoonid vajalikud ?
  • Kuidas hormoonid käitumist mõjutavad ?
  • Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe ?
  • Mis on latentne (teadvusväline) õppimine ?
  • Mis on vermimine ?
  • Mis on klassikaline tingimine ?
  • Kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis ?
  • Mis on operantne tingimine ?
  • Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus ?
  • Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine ?
  • Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses ?
  • Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse ?
  • Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad ?
  • Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam ?
  • Kuidas on võimalik emotsioone uurida ?
  • Mida tähendab mõiste ,,põhiemotsioon" ?
  • Millised on põhiemotsioonide tunnused ?
  • Mis toetab põhiemotsioonide ideed ja mida on sellele ette heidetud ?
  • Millised emotsioonidest on põhiemotsioonid. Nt, kas üllatus on emotsioon ?
  • Kuidas on veel võimalik emotsionaalseid reaktsioone liigitada ?
  • Milline on autonoomse närvisüsteemi funktsioon ohuolukorras ?
  • Millisel juhul kahjulik ?
  • Miks on emotsioonid vajalikud ?
  • Milline defitsiit tekkis patsiendil kahjustuse tõttu ?
  • Kuidas see leid sobitub kokku bioloogiliste emotsiooniteooriatega ?
  • Mil viisil saame oma emotsioone reguleerida ?
  • Kuidas vanem sellele reageerib ?
  • Mida tähendavad mõisted "motivatsioon" ja "vajadus" ?
  • Milles see seisneb ?
  • Kuidas toimib homöostaas ?
  • Mis on kognitiivne dissonants ?
  • Milles seisneb saavutuseesmärkide teooria ?
 
Säutsu twitteris

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

Käitumise bioloogilised alused ja õppimine

I Käitumise bioloogilised alused

1. NEURONID.

  • Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded?

Neuron koosneb :
a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast – kannavad närvierutust rakukeha poole
b)rakukehast (tuum ja muud organellid ) – võtta vastu ja edasi anda närvierutust
c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni küngastik, müeliinikiht, kollateraalharud, presü naptiline aksonilõpe) – kannab närvierutust teiste rakkudeni
  • Mis on närviraku sees?

Tuum ja muud organellid.
  • Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada?
    • Motoorne – liikumine, lihased, liigesed PNS
    • Sensoorne – vaimne
    • Interneuron – ühendab
    • Pseudopolaarsed – dendriit ja neuriit on arenemise käigus kattunud ühise kattega ja ei ole seega valgusmikroskoobis teineteisest eristatavad;
    • Unipolaarne – üheainsa jätkega rakud , millel on nii dendriidi kui neuriidi ülesanne
    • Bipolaarne ühe dendriidi ja neuriidiga
    • Multipolaarne – palju dendriite ja üks neuriit
  • Mille poolest nad erinevad?

Neil on erinevad ülesanded ja asuvad erinevates ajupiirkondades.
  • Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde?

Enamus neuroneid on sünnihetkeks olemas aga neuroneid tekib ka eluajal juurde ning uute närvirakkude juurde tekkimine on oluline õppimisvõimele ja mälule.

2. GLIIA.

  • Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?

Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv , mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid – aksoneid . Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks.
Müeliin on rasvarikas aine, mis annab valgeainele heleda värvuse.
  • Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus?

Mõlemad on spetsiaalsed rakud, mis tekitavad müeliini ja paiknevad aksonite ümber.
Schwanni rakud perifeersetes närvides
Oligodendrotsüüdid KNSi
Need rakud produtseerivad suurel hulgal plasmamembraani materjali, mis pakitakse spiraalselt ümber aksoni. Sellega isoleeritakse akson , mistõttu ta sarneneb oma omadustelt elektrikaablile.

3. NEURAALSE SIGNAALI LEVIK.

  • Kuidas närviimpulss levib?

Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.
Levik: kahe närviraku vahel on pisut ruumi (sünaptiline pilu ), kui ülekandeainet on kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi.
  • Mis on sünaps? Ole valmis seletama pildi abil. Sünaps on koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. Närvierutus ehk elektriliste potensiaalse vahe muutus. Kahe neuroni suhtlemine toimub läbi sünapsi ja on keemiline.
      • Virgatsaine võetakse vastu teise neuroni retseptorite pool(mis on virgatsainete suhtes tundlikud)
      • Sünaptiline põieke säilitab virgatsainet.
      • See kõik toimub aktsioonipotensiaali jõudmisel närvilõpmesse

  • Säilitatakse virgatsaine põiekestesse
  • Põiekesed sulanduvad rakumembraani
  • Selle tulemusel pääsevad virgatsained sünaptilisse pilusse
    POSTSÜNAPTILINE NEURON
    Elektriline
    PRESÜNAPTILINE
    Keemiline
    • Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib?

    Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise käigus. Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali info edastamiseks pika maa taha. Närviimpulssi ongi aktsioonipotentsiaali laine, mis liigub piki aksonit suure kiirusega. Tema laeng on positiivne. Levib kiirusega 100 m/s.
    Neurotransmitterid vabanevad aktsioonipotensiaali mjul närvilõomest ja muudavad teiste neuronite talitlust.
    Rahuolek – potensiaalide vahe umbes 70 millivolti.

    Potentsiaalide vahe vähenemine närviraku membraani sise- ja välispinna vahel on depolarisatsioon see aitab kaasa närviimpulsi tekkimisele.

    4. KESKNÄRVISÜSTEEM.


    PEAAJU:
      • Peaaju kaal 1.3-1.4 kg (u 2% kehamassist) vastsündinul 350-400g
      • koosneb: vesi (77-78%), lipiidid (10-12%), proteiinid 8%
      • 12 kraniaal - ja 31 spinaalnärvi
      • Areng algab rakulehest, mis keerdudes moodustab neuraaltoru… käärud ja vaod formeeruvad

    7. prenataalse elukuu aegu.
      • Aju anatoomiline orientatsioon: Coronal- eestvaade; sagittal- mediaalne vaade; horizontal- dorsaalne vaade
      • Peaaju osad on keskaju , vaheaju, väikeaju, ajusild, piklikaju . Eesaju jaotub omakorda vahe-ja otsaajuks.

    SELJAAJU:
      • Seljaaju pikkus 43-45 cm, kaal 35-40g
    • Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad ? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid?
      • frontaal- ehk otsmikusagar, – tahtelised liigutused, lõhnade tajumine , motivatsioon , meeleolu seisund
      • parietaal- ehk kiirusagar , – sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine
      • temporaal- ehk oimusagar , – lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine
      • oktsipitaal- ehk kuklasagar– toimub nägemisinfo töötlemine

    KUKLA
    KIIRU
    OIMU
    OTSMIKU
    • Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Kui kaua inimese peaaju “küpseb”?
    Piklikaju - kontrollib olulisi reflektiivseid tegevusi - hingamine, südame löögisagedus, oksendamine , süljeeritus, köhimine ja aevastamine
    Väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus
    Ajusild - sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusilla ja piklikaju kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu
    Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlulitamine. Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #1 Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #2 Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #3 Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #4 Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #5 Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #6 Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #7 Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #8 Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #9 Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #10 Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #11 Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon #12
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor angelika1234 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    88
    doc
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    7
    docx
    Emotsioonide konspekt
    5
    docx
    Käitumise bioloogilised alused
    5
    docx
    Käitumise bioloogilised alused ja õppimine - Tunnetuspsühholoogia
    5
    docx
    EMOTSIOONID ja MOTIVATSIOON
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    107
    docx
    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun