Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Tunnetusprotsessid (3)

2 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM





Kristjan Saarniit
10. a klass

TUNNETUSPROTSESSID
Referaat





Juhendaja : Külli Muug


Tartu 2008
Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid
... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting , taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel.
Aistingud

Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest.

Aistingu teke


Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:
retseptoritest e tundenärvilõpmetest – võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
närvikiududest – mis toimetavad närviimpulsse edasi;
vastavatest peaaju piirkondadest – kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine.
1. Nägemine
Inimese nägemisorganiks on silm. Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot – erinevatel andmetel 80-90%.
Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena.
Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutist. Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara nägemiskeskusse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutist tõlgendatakse õigetpidi.
Vikerkest paikneb silmamuna soonkesta eesosas . Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega.
Silmaava e pupill reguleerib valgusvoo tugevust. Hämaras valguses muutub ta suuremaks ja eredas valguses aheneb.
Lääts koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus. Nt kui inimene vaatab kaugel asetsevaid objekte, siis on lääts õhuke ( pingul ), lähedal paiknevate objektide vaatlemisel aga kumeram. Läätse kuju muutub teda ümbritseva ripskeha kokkutõmbumisel ja lõdvenemisel.
Võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud : umbes 120 miljonit kepikest ja umbes 6 miljonit kolvikest. Kepikesi on vaja hämaras nägemiseks ja kolvikesi värvuste nägemiseks. Valguse suhtes kõige tundlikumat võrkkesta osa nim kollatähniks. Võrkkestas asub valgustundlikkuseta pimetähn, mille juurest väljub nägemisnärv.
Värvinägemise häired: värvipimedus, daltonism . Värvinägemise häired on pärilikud või tekkinud haiguste/vigastuste tõttu. Pärilikud häired kanduvad edasi kromosoomidega, neid esineb sagedamini meestel. Täiesti värvipimedaid on ~0,01% inimese kogu populatsioonist. Näevad must-valge filmi või fotona. Füsioloogiliselt tähendab värvipimedus seda, et kolvikesed ei toimi.
Daltonism on puna-roheline värvipimedus. Nimetus avastaja – inglise loodusteadlase John Daltoni järgi. Inimene ei suuda eristada punast ja rohelist värvi, näivad ühtviisi hallikatena. Ka daltonismi puhul on häiritud kolvikeste töö. Värvipimedust uuritakse testide abil.
Kui on häiritud kepikeste töö, siis nõrgeneb kohanemine pimedusega – tekib kanapimedus. Inimene näeb hämaras ja pimedas äärmiselt halvasti.
Värvuste nägemine on ohutuse tagamiseks väga oluline lenduritel, autojuhtidel ja vedurijuhtidel.
2. Kuulmine
Kuulmine võimaldab eristada helilaineid (nende sageduse ja amplituudi alusel), kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Tunnetusprotsessid #1 Tunnetusprotsessid #2 Tunnetusprotsessid #3 Tunnetusprotsessid #4 Tunnetusprotsessid #5 Tunnetusprotsessid #6 Tunnetusprotsessid #7 Tunnetusprotsessid #8 Tunnetusprotsessid #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 135 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristjaan Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (3)

metsavaim profiilipilt
metsavaim: Sul on õpiku copy-paste. Seda ei saa konspektiks niimodi kutsuda. MA ei leidnud näiteks vastust: kus tekib kompimise aisting ajus. Aga muidu tubli töö.
21:10 05-03-2009
smaili profiilipilt
Kai Mänd: Aitas küll :)
21:54 01-02-2012
Frenchkiss profiilipilt
Frensu N: nor m:)
18:34 09-06-2010


Sarnased materjalid

3
docx
Tunnetusprotsessid-aistingud
107
docx
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
1
docx
Tunnetusprotsessid
3
doc
Tunnetusprotsessid ja Mälu
8
doc
Meeleelundid ja tunnetusprotsessid
1
doc
Tunnetusprotsessid
1
docx
Tunnetusprotsessid
3
docx
TUNNETUSPROTSESSID





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun