Tunnetusprotsessid ja nende arengulised iseärasused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Erivajadustega laste psühholoogia alused

Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on tulnud uuringute kaudu. Kontrollitakse püstitatud hüpoteese eksperimentide ja katsete põhjal. Oluline on teha üldistusi teooriast, aga olla valmis selleks, et praktikas tegeletakse indiviididega ja seega ei pruugi need kokku minna. Erivajaduste psühholoogia ülesanded: Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses, nende põhjustes ja ilmingutes

Eripedagoogika

18

docx

Arengupsühholoogia seminarid

Ennatlikult lapsega tegelemine, psühholoogi abi TEINE SEMINAR 11-kuustena püüdsid imikud viis korda suurema tõenäosusega luua kontakti eakaaslasega, kui nad suhtlusest välja arvati, ja kaheksa korda suurema tõenäosusega, kui nad olid 23 kuud vanad. Teadlased järeldasid, et see näitab varast teadlikkust oma positsioonist ja aktiivset katset üksindusest üle saada, samuti tähelepanu teiste suunas ja võib-olla mõningat teadlikkust nende vaimsest seisundist. Paralleelne tegevus toimub, kui lapsed mängivad üksteise lähedal, samade asjadega, kuid ei suhtle eriti- näiteks eraldi samas liivakastis mängides. Ühendatud tegevus leiab aset, kui lapsed suhtlevad üksteisega tegevuse käigus, tehes sarnaseid asju, võib-olla samasse torni klotse lisades. Koostöö tegevus toimub, kui lapsed toimivad koos seotud viisidel, näiteks üks laps võtab kastist klotse ja ulatab neid teisele lapsele, kes ehitab torni.

Arengupsühholoogia

22

doc

Lapse sotsiaalsete oskuste areng?

käitumise soodustamiseks. Mõju sõltub sekkumisviisist vanema poolt • suunamine • juhendamine • sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine • riidlemine • ähvardamine • millestki meeldivast ilmajätmine Teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate sotsiaalsete reeglite ja ootustega erinevates keskkondades. Nende reeglite mõistmine on vajalik eeldus sotsiaalselt kompetentseks käitumiseks. Reeglitest saab aru juba 3 aastane laps. Kuue aastased eristavad juba moraalseid ja konventsionaalseid reegleid ning teevad seda tuttavates situatsioonides. Paljud erinevad omandatud uskumused ja sotsiaalsed reeglid püsivad kogu elu (“ütle tädile nüüd aitähh”). Mida väiksem on laps, seda rohkem on vanema kontrolli all tema kogemused.

Alushariduse pedagoog

67

ppt

Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel

käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus (Aru & Bachmann, 2009).  Tähelepanu · Tahtmatu ja tahtlik tähelepanu (vt näiteid) · http://www.youtube.com/watch?v=vJG698U2Mv · Hoiakute, eelteadmiste osa · Automatiseerunud protsesside osa tähelepanu arengus ­ oluline õppimise toetaja · Optimaalne keskkond · Individuaalsed iseärasused, nende arvestamine · Ärevuse mõju  Tähelepanu komponendid 1) fokuseerimine, suunamine (objektile) 2) tähelepanu hoidmine (objektil) 3) kõrvalise info mahasurumine (selektiivsus) 4) tähelepanu edasisuunamine (paindlikkus) * Vastavate näitajate hindamine * Seosed teiste kognitiivsete protsessidega * Eksekutiivne kontroll (töömälu mudelis)  Taju · Tajumine: meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse

Arengupsühholoogia

30

odt

Erivajadustega laste psühholoogia alused (TÜ baka eksami kordamisküsimused)

Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima – kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. Erivajaduste psühholoogia ülesanded:  Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha)  Õppida jälgima erivajadustega laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub  Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsustada, millised muutused erivajadustega lastel on ootuspärased! Naaberteadused

Eripedagoogika

52

pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima ­ kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsustada, millised muutused erivajadustega lastel on ootuspärased! Naaberteadused Tunnetuspsühholoogia Arengupsühholoogia

Eripedagoogika

14

docx

Sotsiaalsete oskuste areng

turvatunne. Vanemad on lastele ka identifitseerimise objektiks või mudeliks. Sotsiaalse õppimise teooria kohaselt on laps võimeline õppima lihtsalt vaatlemise teel, ilma et ta ise käitumist katsetaks, selle eest kiita või karistada saaks. Vanemad on sageli ühed olulisemad mudelid, sest nad on lapse jaoks positiivsed, kompetentsed ja võimu positsioonil. Lapsed imiteerivad oma vanemaid kõiges: kõnnak, kõnemaneer, zestid ja peegeldavad ka nende väärtushinnanguid Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades. Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks ja on lapse suhtluskeskkonnas olemas pidevalt, mitte ainult siis, kui vanem teda distsiplineerib. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise

Sotsiaalpedagoogika

38

docx

Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

personaalsed, prudentsiaalsed  Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine  Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine  Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine  Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium  Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine  See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism  Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski  See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism  Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon  Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+

Arengupsühholoogia

Kommentaarid (0)