Tundra Taimed Ja Loomad (0)

Sarnased õppematerjalid

19

odp

tundra-taimed-ja-loomad

Tundra taimed ja loomad Click to edit Master subtitle style 12.10.2021  Tupp-villpea Sugukond: Lõikheinalised Perekond: Villpea • Valgete villkarvaste pähikutega lõikheinalistest meil kõige tavalisem ja ilmselt ka kõige kergemini äratuntav taim • kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. • Kasvab enamati mätastena 12.10.2021 12.10.2021  Hallsamblik Perekond: Hallsamblik Sugukond: Samblikud • Kasvab puuokstel ja tüvedel • Harilik hallsamblik on üks kõige tavalisemaid samblikuliike Eestis • Vastupidavam õhureostusele kui enamik teisi samblikke, mistõttu ta on valdavaim samblikuliik linnades • Väga levinud taim tundras 12.10.2021 12.10.2021

Eesti taimestik ja loomastik

19

odp

tundra-taimed-ja-loomad

Tundra taimed ja loomad Click to edit Master subtitle style 12.10.2021  Tupp-villpea Sugukond: Lõikheinalised Perekond: Villpea • Valgete villkarvaste pähikutega lõikheinalistest meil kõige tavalisem ja ilmselt ka kõige kergemini äratuntav taim • kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. • Kasvab enamati mätastena 12.10.2021 12.10.2021  Hallsamblik Perekond: Hallsamblik Sugukond: Samblikud • Kasvab puuokstel ja tüvedel • Harilik hallsamblik on üks kõige tavalisemaid samblikuliike Eestis • Vastupidavam õhureostusele kui enamik teisi samblikke, mistõttu ta on valdavaim samblikuliik linnades • Väga levinud taim tundras 12.10.2021 12.10.2021

Eesti taimestik ja loomastik

22

pptx

Põhja-ameerika Tundra

PÕHJA-AMEERIKA TUNDRA Tormi Lust 8.B Jakob Westholmi Gümnaasium Tundra • Sõna „tundra“ tuleb vene keeles тундра, tulnud kildinisaamikeelsest sõnast tūndâr ehk kõrget metsatu ala. • Tundrat võib jagada kolmeks: 1. Arktiline tundra, millest ma täna rääkima hakkan, asub Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni. 2. Antarktiline tundra 3. Mägitundra ehk alpiinne tundra Kliima • Lähisarktiline kliimavööde • Talv: külm, lumevaene, väga tuuline, polaaröö -15º... -20º C. • Suvi: jahe, niiske, polaarpäev +10º... +15º C. • Sademeid: 150-400 mm. • Labradori hoovuse mõju kirdeosale. Labradori hoovus Igikelts • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. • Suvel sulavad pealmised kihid, allpool jääb maapind külmunuks.

Geograafia

6

odt

Tundravöönd

sügavalt (esineb gikelts). Suvi on lühike, jahe ja niiske. Kuigi sademete hulk on väike, aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid. Taimestik Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikutest, mis talvel mattuvad lume alla, leides nii kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsastest on esindatud paju ja lepp ning puhmastest vaevakask. Vaevakask ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes, polaarrebane ja põhjapõder. Lindudest esineb lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki.. jne. Mereäärsetel

Geograafia

15

xlsx

Süstemaatiline nimekiri

Homobasidiomycetae kandseened seened alamklass: lavaseened klass: Agaricomycetes kandseened seened eoslavaseened kandseened seened Agaricomycetes kandseened seened Agaricomycetes kandseened seened Homobasidiomycetae kandseened seened Agaricomycetes kandseened seened hüdraloomad ainuõõssed loomad vöösed rõngussid loomad alamklass: väheharjasussid klass: vöösed rõngussid loomad alamklass: väheharjasussid klass: vöösed rõngussid loomad vööussid rõngussid loomad teod (kõhtjalgsed) limused loomad teod (kõhtjalgsed) limused loomad karbid (alamklass: erihambalised) limused loomad

Bioloogia

8

docx

Tundrad

Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. Tundrat võib jagada kaheks: 1. arktiline ­ põhjapooluse lähedal 2. mägitundra e. alpiinne ­ kõrgel mägedes (sõltub laiuskraadist, vt. täpsemalt kõrgusvööndilisuse alt) Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõjupiirkonda. Kliima on seal merelisem, talv märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks. See on

Geograafia

39

pptx

Teema 22 kaitsealused taimed I kategooria

Jane Tõevere, Triin Rannak Tallinna Ülikool, 2012 Haruldaste taimeliikide kaitsmise ajalugu 1920 ­ 11 haruldast taimeliiki, mis vajavad kaitset 1935 ­ esimene looduskaitseseadus, 20 haruldast taimeliiki 1979 ­ Eesti NSV punane raamat, 155 taimeliiki 2004 ­ Looduskaitseseadus, 261 taimeliiki Kategooriad I kategooria ­ 35 taimeliiki II kategooria ­ 144 taimeliiki III kategooria ­ 82 taimeliiki I ja II kaitsekategooria taimed kaitse all Vabariigi Valitsuse määrusega III kaitsekategooria taimed kaitse all keskkonnaministri määrusega I kategooria taimede kaitse Kasvukohtade säilitamiseks moodustatakse kaitsealad. KEELATUD: isendite ja kasvukohtade kahjustamine liigi täpse asukoha avalikustamine ERILOATA EI TOHI: liike uurida elutingimusi muuta loodusest eemaldada paljundada ja kasvatada tehistingimustes pildistada, filmimida I kategooria 35 taimeliiki, millest: 1. 4 sammaltaime 2

Eesti elustik ja elukooslused

16

doc

Filmi referaat: Elmo Nüganen

mikroskoopi ning seetõttu kõneleme siinkohal turbasambla perekonnast. Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini. Vett võib turbasambla taim endasse imeda aga kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub. See on võimalik tänu kahele eripärale. Esiteks on tal eelpool nimetatud veekogumisrakud. Teiseks aga moodustub huvitav süsteem varte ja osade okste ning lehtede vahel. Need on üksteisest täpselt nii kaugel, et vesi jääb nende vahele pidama ja säilib seal kuivemateks perioodideks. Nii pole turbasammaldele ajutised kuivaperioodid ohtlikud, küll aga näiteks kuivendamine.

Film

Meedia

Kommentaarid (0)